X-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses teleri äravõtmisega 18. märtsil 2024
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X-i kaebus.
2.Jätta kaebaja taotlus Tartu Vanglas 19. oktoobril 2023 toimunud läbiotsimise kohta tõendite kogumiseks rahuldamata.
3.Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Jätta kaebaja taotlus menetlusdokumentidest väljatrükkide saamiseks rahuldamata.
5.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
1.Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 18. märtsil 2024 Tartu Vanglale taotluse temalt 18. märtsil 2024 ära võetud teleri tagasisaamiseks – vastasel juhul tuleb talle iga telerita oldud päeva eest hüvitada 1000 eurot. Taotluse kohaselt määrati talle Tartu Vangla 20. novembri 2023. a käskkirjaga distsiplinaarkaristuseks teleri äravõtmine 10 päevaks tingimisi kolmekuulise tähtajaga. Hiljuti karistati teda uuesti distsiplinaarkorras noomitusega ning teler võeti ära. Ta pole katseajal toime pannud uut rikkumist ega vääri distsiplinaarkaristuse määramist. Tal peab olema teler kambris tema terviseseisundi tõttu.
2.Tartu Vangla lahendas X-i taotluse teleri kambrisse saamiseks 19. aprilli 2024. a vastuskirjaga nr 6-24/24/1425-2. Nimetatud kirjaga loeti taotlus rahuldatuks, sest teler tagastati X-ile 28. märtsil 2024.
3-24-840
3.X esitas 18. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles avaldab rahulolematust kambrist tema teleri äravõtmisega 18. märtsil 2024 ja väidab, et teleri äravõtmine põhjustab talle mittevaralist kahju. Teda küll karistati vangla 20. novembri 2023. a käskkirjaga nr 2-23/13/530 teleri äravõtmisega 10 päevaks tingimisi kolmekuulise tähtajaga, kuid tal ei olnud kolme kuu jooksul rikkumisi. Hiljuti karistati teda noomitusega selle eest, et tema kambrist leiti värvilisi pastakaid, kuid ta ei tea nendest pastakatest midagi. Teler on kaebajale eluliselt tähtis asi, kuna ta veedab puuduva töövõime ja füüsiliste haiguste tõttu suurema osa ajast voodis ja psüühikahaiguse tõttu võib ta üksnes telerit vaadata. Ta ei saa ühisruumis tervise probleemide ja hirmu tõttu telerit kasutada. Raadiot ta kambris ei kasuta, sest selle heli on talle talumatu ja ta ei näe, kes ja kus räägib. Tal on mälu- ja keskendumishäired. Ta on varem esitanud vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse seoses 20. novembri 2023. a käskkirjaga ning nüüd esitab ta kahju hüvitamise taotluse seoses teleri äravõtmisega. Kuna vangla lahendab tema kahju hüvitamise nõuet mitu kuud, palub ta alustada kohtumenetluse. X taotleb kõigi kaebuses viidatud dokumentide väljanõudmist vanglalt. Lisaks palub ta kohtul nõuda vanglalt 19. oktoobri 2023. a läbiotsimise kohta välja ametnike rinnakaamera salvestised koos heliga.
4.Tartu Vangla jättis 20. mai 2024. a otsusega nr 1-13/24/244-2 X-i 18. märtsi 2024. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Otsusest nähtub järgnev.
4.1.X tunnistati Tartu Vangla 20. novembri 2023. a käskkirjaga nr 2-23/1-3/350 süüdi Tartu Vangla kodukorra nõuete rikkumises ning talle määrati muu hulgas karistuseks isikliku elektriseadme (televiisor) kasutamise keeld 10 päevaks. Nimetatud karistuse täitmisele pööramine lükati edasi 3-kuulise katseajaga. X esitas 20. detsembril 2023 vangla 20. novembri 2023. a käskkirja nr 2-23/1-3/530 peale vaide, mille Tartu Vangla jättis 31. jaanuari 2024. a vaideotsusega nr 1-11/24/254-2 rahuldamata. Vaidemenetluse käigus ei tuvastatud vaidlustatud käskkirja õigusvastasust.
4.2.X tunnistati Tartu Vangla 28. veebruari 2024. a käskkirjaga nr 2-24/1-3/187 süüdi Tartu Vangla kodukorra nõuete süülises rikkumises ja talle määrati karistuseks noomitus. X esitas 21. märtsil 2024 vangla 28. veebruari 2024. a käskkirja nr 2-24/1-3/187 peale vaide, mille Tartu Vangla jättis 18. aprilli 2024. a vaideotsusega nr 1-11/24/83-2 rahuldamata. Vaidemenetluse käigus ei tuvastatud vaidlustatud käskkirja õigusvastasust.
4.3.Ajavahemikul 18.–28. märtsini 2024 ei saanud X kambris oma isiklikku telerit kasutada. Ainuüksi teleri kambrist äravõtmise ning 10 päeva vältel selle kasutamisvõimaluse puudumisest ei saa järeldada vangla õigusvastast ja süülist käitumist. Teler võeti kambrist ära määratud distsiplinaarkaristuse täitmiseks. Kuivõrd käskkirjad nr 2-23/1-3/530 ja nr 2-24/1-3/187 olid kehtivad ja vaidemenetluse raames ei olnud neid kehtetuks tunnistatud, siis oli kehtivate haldusaktide täitmine kohustuslik ja vanglal tuli vangistusseaduse (VangS) § 65 lg-st 3 tulenevalt täitmisele pöörata ka varasemalt katseajaga määratud distsiplinaarkaristus. Seega ei saanud määratud karistuse täitmisele pööramine ja kehtiva haldusakti täitmiseks tehtud toimingud olla õigusvastased. Samuti ei saa sellises olukorras olla vangla käitumine süüline. Teistsugusele seisukohale asumiseks ei anna alust ka X-i selgitused isikliku teleri olulisuse ja kasutamisvajaduse kohta. Kuna Tartu Vangla tegevus ei olnud õigusvastane, jääb kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.
3-24-840
5.Tartu Vangla edastas vastuseks kohtunõuetele Tartu Vangla 20. novembri 2023. a käskkirja nr 2-23/1-3/530 ja 28. veebruari 2024. a käskkirja nr 2-24/1-3/187, X-i 18. märtsi 2024. a kahju hüvitamise taotluse seoses teleri äravõtmisega ning Tartu Vangla 20. mai 2024. a otsuse nr 113/24/244-2 kahju hüvitamise taotluse kohta.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus mõistab, et kaebaja nõuab kaebuses Tartu Vanglalt hüvitist mittevaralise kahju eest, mille vangla on talle tekitanud isikliku teleri kambrist äravõtmisega 18. märtsil 2024. Kaebusest nähtuvalt ei taotle kaebaja praeguses asjas esitatud kaebusega tema kambris 19. oktoobril 2023 toimunud läbiotsimisega ega Tartu Vangla 20. novembri 2023. a käskkirjaga nr 2-23/1-3/350 tekitatud kahju hüvitamist – kaebaja on kaebuses selgelt väljendanud, et ta taotleb praeguses asjas esitatud kaebusega kahju hüvitamist seoses teleri äravõtmisega. Tegemist on mittevaralise kahju hüvitamise kaebusega (HKMS § 37 lg 2 p 4).
7.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kuigi kaebaja pöördus kohtusse ennatlikult, ootamata ära kohustuslikus kohtueelses menetluses vangla otsust (VangS § 1 1 lg 8), on vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse praeguseks lahendanud.
8.Kohus leiab siiski, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
8.1.Kaebaja teleri äravõtmise tingis Tartu Vangla 28. veebruari 2024. a käskkiri nr 2-24/13/187, millega määrati kaebajale 28. jaanuaril 2024 toime pandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarkaristuseks noomitus. Nimetatud käskkirja tõttu pöörati täitmisele Tartu Vangla 20. novembri 2023. a käskkiri nr 2-23/1-3/350, millega oli kaebajale määratud distsiplinaarkaristuseks televiisori kasutamise keeld 10 päevaks, kuid mille täitmine oli edasi lükatud tingimusega, et kinnipeetav ei pane kolme kuu jooksul toime uut distsiplinaarrikkumist. Kohtule teadaolevalt kehtisid mõlemad käskkirjad ka 18. märtsil 2024, mil vangla kaebajalt teleri ära võttis. Vangla oli VangS § 65 lg 3 alusel kohustatud katseajal toime pandud uue distsiplinaarrikkumise tõttu mõlemad distsiplinaarkaristused kohe täitmisele pöörama. Kuna kohtule teadaolevad andmed ei osuta vangla tegevuse õigusvastasusele, on hüvitamiskaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
8.2.Samuti ei pea kohus praeguse juhtumi asjaoludel kaebaja õiguste riivet intensiivseks. Kaebaja esitas kohtule mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse samal päeval, mil vangla temalt teleri ära võttis. Kaebaja ei ole kaebuses ega hiljem kirjeldanud, et tal oleks tol päeval seoses teleri äravõtmisega hingelisi üleelamisi tekkinud. Küll aga on ta kirjeldanud paljusõnaliselt muid juhtumiga seotud asjaolusid. Eeltoodu ei osuta sellele, et kaebajale oleks teleri äravõtmise tõttu selliseid hingelisi üleelamisi tekkinud, mis küündiksid tema tervise kahjustamiseni. Pelgalt asjaolu, et kaebaja on varem raviarstile kirjeldanud, et teleri äravõtmine mõjus talle rängalt, ei osuta kaebaja tervise kahjustamisele praeguse juhtumi asjaoludel. Kohus võtab riive intensiivsusele hinnangu andmisel ka arvesse, et teleri äravõtmine ei saanud olla kaebaja jaoks täiesti ootamatu ja arusaamatu sündmus, sest olles teadlik talle määratud distsiplinaarkaristustest, pidi kaebajale teada olema ka teleri äravõtmise põhjus. Samuti teadis kaebaja distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade põhjal, millal talle teler tagastatakse.
3-24-840 Kohus ei sea kahtluse alla asjaolu, et isiklik teler on kaebaja jaoks oluline tarbeese. Siiski ei takistanud kaebaja kambrist isikliku teleri äravõtmine kaebajal sotsiaalses kommunikatsioonis osaleda ning ühiskonnas toimuvaga kursis olla. Kaebaja on küll selgitanud, et ta ei saa terviseprobleemide tõttu ühisruumis telerit vaadata ega raadiot oma kambris kuulata. Kohtule teadaolevalt oli kaebajale siiski tagatud võimalus suhelda inimestega ja lugeda ajalehti, mistõttu ei riivanud vangla intensiivselt ka õigust suhelda tervisekaitse eesmärgil ning saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni.
9.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus koguda asja lahendamiseks täiendavaid tõendeid. Praeguse vaidluse esemeks ei ole eespool nimetatud distsiplinaarkäskkirjade õiguspärasuse kontroll, mistõttu ei oleks 19. oktoobri 2023. a läbiotsimisega seotud kaamerasalvestised asjassepuutuvad. Seetõttu jääb kaebuses esitatud täiendavate tõendite kogumise taotlus läbi vaatamata (HKMS § 62 lg 2).
11.Kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks jääb kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata.
12.Kaebaja palub kaebuses saata talle kõik dokumendid paberkandjal, sest ta ei kasuta tahvelarvutit. Kohus ei pea põhjendatuks saata kaebajale paberkandjal väljatrükki tema enda esitatud kaebusest, Tartu Vangla vastustest kohtunõuetele ega käesolevast kohtumäärusest, kui kaebajal on võimalik kasutada menetlusdokumentidega tutvumiseks e-toimikut. Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette, et menetlusosaline peab saama elektroonilise menetlusdokumendiga tutvuda paberile tehtud väljatrükiga. Praeguses asjas peetakse digitaalset toimikut. HKMS § 87 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61 alusel justiitsministri 8. veebruari 2018. a määrusega nr 7 vastu võetud „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ § 29 lg 2 kohaselt väljastab kohtuametnik isiku taotlusel digitaalse toimiku väljavõtte paberil juhul, kui digitaalse toimikuga tutvuda sooviv isik ei saa kasutada avalikku etoimikut. Kohtule teadaolevalt on Tartu Vanglas korraldatud töö selliselt, et kinnipeetavad saavad oma haldusasja toimikuga tutvuda elektrooniliselt, kasutades selleks tahvelarvutit. Sellest tulenevalt tehakse kaebajale kõik menetlusdokumendid avaliku e-toimiku kaudu kättesaadavaks ning kaebaja saab tutvuda asjas koostatud ja esitatud dokumentidega. Kaebajal on e-toimiku kasutamise ajal võimalik teha endale käsikirjalised ärakirjad või kokkuvõtlikud märkmed. Seega, kuna kohtule teadaolevalt on kaebajale tagatud Tartu Vanglas võimalus kasutada e-toimikut ning kaebaja ei ole toonud esile kaalukat põhjust väljatrükkide saamiseks, jätab kohus kaebaja taotluse menetlusdokumentidest paberkandjal väljatrükkide saamiseks rahuldamata. Kui kaebajale ei ole võimalik käesolevat määrust tahvelarvuti kaudu kätte toimetada, saadab kohus dokumendi paberkandjal kolme tööpäeva möödumisel.
3-24-840
13.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.