lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1592/3

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 26.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-1592/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.06.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
782
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 26. juuni 2024, Tartu 3-24-1592 X kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamiseks X määruskaebus Tartu Halduskohtu 29. mai 2024. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X

RESOLUTSIOON

Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. mai 2024. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kaebaja X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise 5000 eurot väljamõistmiseks. Kaebajale tekitati mittevaraline kahju Viru Vangla sisekontrolli ametniku 23. mai 2024. a määrusega, millega lõpetati prokuröri loal kriminaalmenetlus nr 24913000006. Viru Ringkonnaprokuratuur alustas 9. veebruaril 2024 menetlust, kuid ei kaasanud kaebajat kannatanuna menetlusse.
2.Tartu Halduskohus tagastas 29. mai 2024. a määrusega X kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ja jättis menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. Kaebaja soovib saada hüvitist selle eest, et Viru Vangla sisekontrolli ametniku 23. mai 2024. a määrusega lõpetati menetlus kriminaalasjas, milles kaebaja oli kannatanu. Kaebaja taotleb talle süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist. Viru Vanglale etteheidetav tegevus seostub kriminaalmenetluse läbiviimisega, mitte vangistuse täideviimisega. Esitatud kaebuse menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale kahju kohtueelses menetluses,

siis tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada prokuratuurile (süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 14 lg 2). Taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui isik sai teada või pidi teada saama kahjust, sõltumata teadasaamisest aga mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates (SKHS § 14 lg 4). Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus menetlusabi taotluse sisuliseks lahendamiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ei nõustu Tartu Halduskohtu 29. mai 2024. a määrusega. Kaebaja leiab, et halduskohus tagastas kaebuse valesti, kuna SKHS kohaldub süüteos kahtlustatavale või süüdistatavale, mitte kannatanule. Riigikohtu praktika kohaselt teostatakse kriminaalmenetluse raames haldusmenetluse kohaseid toiminguid ja nendega seoses toimuvad vaidlused halduskohtus. Kaebaja nõuab, et algatataks põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus seoses kaebaja kaebusega, kus tal puudub tõhus õiguskaitsevahend isikuna, kes on kuriteos kannatanu ja keda ei kaasatud menetlusse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Tartu Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu määruskaebus rahuldamisele.
5.Kaebaja taotles halduskohtult Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamist selle eest, et teda ei kaasatud kannatanuna kriminaalasja menetlusse. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse, leides, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
6.Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses leiab kaebaja, et halduskohus tagastas kaebuse ebaõigesti, tema kaebuse läbivaatamine on halduskohtu pädevuses, kuna SKHS ei kohaldu kannatanu suhtes. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
7.Halduskohus viitas vaidlustatavas määruses õigesti, et Viru Vanglale etteheidetav tegevus seostub kriminaalmenetluse läbiviimisega. Halduskohtu pädevusse kuuluvad avalik-õiguslikes suhetes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei ole ette näinud teistsugust menetluskorda. Antud juhul on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatus ja kord ette nähtud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS), mis on riigivastutuse seaduse suhtes eriseaduseks (SKHS § 4). Riigivastutuse seadust kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele üksnes SKHS-s sätestatud juhul (SKHS § 1 lg 3). See tähendab, et kui kaebaja soovib kahju hüvitamist seoses kriminaalasjas tema kannatanuna kaasamata jätmisega, tuleb tal järgida SKHS-is sätestatut. SKHS § 12 järgi hüvitatakse kahju isiku kirjaliku taotluse alusel. Kahju hüvitamise korda kriminaalasja kohtueelses menetluses ja väärteoasja kohtuvälises menetluses reguleerivad SKHS §-d 14–17. Esmalt lahendab taotluse kahju hüvitamiseks kriminaalmenetluses prokuratuur. Kui prokuratuur jätab taotluse (osaliselt) rahuldamata või läbi vaatamata, võib SKHS § 16 lg 1 järgi esitada kaebuse Riigiprokuratuurile ning vajaduse korral on Riigiprokuratuuri määrust võimalik SKHS § 17 lg 1 alusel vaidlustada maakohtus. Eeltoodut arvestades ei kuulu süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamine HKMS § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse ning halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel õigesti.
8.Vastuseks määruskaebusele ringkonnakohus selgitab, et SKHS § 7 alusel on võimalik riigilt kahju hüvitamist nõuda kõigil isikutel, kellel on süüteomenetluse käigus kahju tekkinud. Kahju hüvitamise taotluse esitamine SKHS § 7 alusel ei sõltu süüasja lõpptulemusest ega isiku menetluslikust seisundist. See tähendab, et isik ei pea olema kahtlustatav või süüdistatav kriminaalmenetluses, oluline on see, et menetleja rikkus süüliselt menetlusõigust ning selle tõttu tekkis isikule kahju. Ringkonnakohtu hinnangul on ka kannatanul võimalik esitada kahju

hüvitamise taotlus SKHS § 7 lg 1 alusel. Samuti oli kaebajal võimalik vaidlustada kriminaalmenetluse lõpetamise määrust, s.h enda kannatanuna kaasamata jätmist, mida kaebuse kohaselt kaebaja ka tegi. Seega esines kaebajal tõhus õiguskaitsevahend vaidlustamaks enda kannatanuna kriminaalmenetlusse kaasamata jätmist. Kuna puudub vaidluse sisuline menetlus kohtus, jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks tähelepanuta. Lisaks ei ole kaebaja selgitanud, milline vaidlusega seotud õigusnorm on tema arvates Eesti Põhiseadusega vastuolus.

Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus X määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium