1.Rahuldada Xi 30.05.2024 taotlus ning anda talle riigi õigusabi Politsei- ja Piirivalveameti 06.05.2024 otsuse nr 12312220003-1 vaidlustamiseks ning asjaga seotud õigusdokumentide koostamiseks.
2.Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
3.Eesti Advokatuuril nimetada Xile viivitamata riigi õigusabi osutav advokaat. Esindaja määramisel tuleb arvestada halduskohtumenetluse seadustiku § 126 lõikega 3, mille kohaselt rahvusvahelise kaitse asja vaatab kohus läbi eelisjärjekorras.
4.Esindajal kontakteeruda esindatavaga viivitamata pärast riigi õigusabi osutaja määramist.
SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Sekretäril saata määrus riigi õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile ja teadmiseks riigi õigusabi taotlejale ning Politsei- ja Piirivalveametile.
1.Tallinna Halduskohtule saabus 30.05.2024 India Vabariigi kodaniku X (sündinud XX XX XXXX; edaspidi taotleja) riigi õigusabi taotlus õigusdokumendi koostamiseks ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotleja soovib riigi õigusabi Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 06.05.2024 otsuse nr 12312220003-1 vaidlustamiseks halduskohtus. Taotluse andmetel tutvus taotleja vaidlusaluse otsusega oma emakeeles 29.05.2024. PPA 06.05.2024 otsusega nr 12312220003-1 loeti välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 alusel taotlus põhjendamatuks (resolutsiooni punkt 1), lükati taotlus VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi (resolutsiooni punkt 2), loeti, et taotlus on selgelt põhjendamatu VRKS § 201 p 2 järgi (resolutsiooni punkt 3), tehti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 pde 1 ja 2 alusel sundtäidetav ettekirjutus lahkumiseks India Vabariiki, lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (resolutsiooni punkt 4) ning
3-24-1630
kohaldati sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi viieks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (resolutsiooni punkt 5). Taotluse kohaselt viibib isik PPA kinnipidamiskeskuses (edaspidi KPK) ning taotleja rahaliste vahendite jääk ei ole piisav, et tasuda ise asjatundliku õigusabi eest. Taotleja ei valda eesti keelt.
2.Käesolev haldusasi on määratud lahendamiseks kohtunikule Ruth Prigoda. Kohtuniku äraoleku tõttu teeb kiireloomulised menetlustoimingud valvekohtunik Anu Maria Brenner.
3.Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada.
4.VRKS § 10 lg 2 punkti 9 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotlejal ja ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejal õigus saada VRKS alusel tehtud otsuse vaidlustamiseks halduskohtumenetluses õigusabi riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 punkti 5 tähenduses (isiku esindamine halduskohtumenetluses). Riigi õigusabi määramine eeldab, et isikul endal pole piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks (RÕS § 6). Samuti tuleb kohtul kontrollida ega ei ole isikule juba konkreetses asjas riigi õigusabi määratud.
5.Taotleja majandusliku seisundi teatisest ja kontokaardilt nähtub, et isikul on vabu vahendeid summas 48,24 eurot, muu vara taotlejal puudub. Taotleja viibib KPK-s. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et isiku majanduslik seis ei võimaldaks tal professionaalse õigusabi eest tasuda. Samuti puudub kohtul kahtlus, et eesti keelt ja Eesti õigusruumi mittetundev India Vabariigi kodanik ei suuda end ise halduskohtus edukalt esindada.
6.Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et taotlejale oleks eelnevalt PPA 06.05.2024 otsuse vaidlustamiseks riigi õigusabi antud. Kohtul ei ole alust pidada tulevikus esitatavat kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Kaebuse sisulist perspektiivi hindab kohus pärast selle esitamist ning tõenditega ja taotleja seisukohtadega tutvumist.
7.Kuna taotleja soovib vaidlustada PPA 06.05.2024 otsust, millega lükati tagasi tema rahvusvahelise kaitse taotlus, tehti sundtäidetav ettekirjutus lahkumiseks India Vabariiki ning kohaldati sissesõidukeeldu, on põhjendatud anda talle riigi õigusabi õigusdokumendi (kaebuse) koostamiseks ja sellele järgnevaks esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 punktid 5 ja 8). Taotleja majanduslikku seisundit arvestades peab kohus põhjendatuks anda talle riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (RÕS § 8 punkt 1). Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kui hiljem selgub, et taotlejal on piisavalt rahalisi vahendeid, siis võib kohus käesoleva määrusega antud menetlusabi tühistada (vt HKMS § 117, RÕS § 6 lg 1, § 7 lg 1 punkt 4).
8.Tuginedes RÕS § 15 lg-le 5 ning arvestades RÕS § 18 lg-t 1, saadab kohus määruse õigusabi osutava advokaadi määramiseks Eesti Advokatuurile. Pärast esindaja määramist tuleb esindajal viivitamatult kontakteeruda esindatavaga vajalike menetlustoimingute tegemiseks. Kuna esindajal on kohustus esindatavaga viivitamatult kontakteeruda, siis ei tõlgi kohus määrust isikule arusaadavasse keelde, arvestades ka, et tema taotlus rahuldati. Teave riigi õigusabi korras määratavale esindajale
9.Taotleja märgib taotluses, et tutvus PPA 06.05.2024 otsusega 29.05.2024. Seega möödub selle vaidlustamise tähtaeg 10.06.2024.
10.Kohus selgitab, et taotlejal ei ole kaebuse esitamise hetkel esialgse õiguskaitse vajadust. Nimelt VRKS § 251 lg 2 kohaselt on taotlejal kaebetähtajal ja kuni lõpliku otsuse tegemiseni VRKS-s nimetatud õigused ja kohustused, sealhulgas õigus viibida Eesti territooriumil.
11.Kohtule esitatavas kaebuses tuleb märkida: -
Taotlus ja põhjendused iga otsuse kohta, mis on PPA poolt vormistatud ühes dokumendis. Kui mõnda osa otsusest ei vaidlustata, siis tuleb seda samuti selgelt
2(4)
3-24-1630
märkida. Kaebuses ei ole vajalik korrata menetluse käiku või tuua välja otsuse põhjendusi ning kirjeldada kaebaja antud selgitusi haldusmenetluses. Nendega saab kohus tutvuda ka vaidlustatud otsusest. Oluline on tuua välja, miks otsusega ei nõustuta ning milliseid tõendeid või asjaolusid on PPA valesti hinnanud ja miks. -
Kohus märgib, et ehkki HKMS § 158 lg 31 kohaselt hindab kohus rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga, siis ei tähenda see, et kohus viiks kohtumenetluses läbi uue haldusmenetluse. Kui kaebaja soovib tugineda asjaoludele, mida haldusmenetluses PPA-le ei esitatud, siis tuleb need selgelt välja tuua ning esitada ka põhjendused, miks neid varem välja ei toodud.
-
Kui kaebaja soovib otsust vaidlustades tugineda võõrkeelsetele allikatele (nt täiendavale päritoluriigi infole) või tõenditele, siis tuleb kohtule esitada ka vastavad tõlked (HKMS § 80-81) või märkida selgelt, millal tõlked saabuvad. Sellisel juhul saab kohus sellega menetlustähtaegade andmisel arvestada.
-
Vajalikud ja asjakohased veebilinkidega viidatud materjalid tuleb kohtule täiendavalt esitada ka vormingus, mis võimaldab materjalid võtta tõenditena asja materjalide juurde digitoimikusse, et oleks tagatud tõendi muutumatus ja kättesaadavus kogu menetluse vältel.
-
Kuna riigi õigusabi määramine on eraldiseisev haldusasi ning riigi õigusabi taotluse rahuldamine ei tähenda, et täidetud on HKMS-s sätestatud alused isikule kaebuse esitamisel menetlusabi andmiseks, siis tuleb kohtule esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus, kui: 1) kaebajal puudub raha riigilõivu tasumiseks; või 2) kaebaja soovib asja läbivaatamist istungil ja sinna tõlki, kelle teenuse eest pole kaebajal endal võimalik tasuda.
-
Kui esindajal pole võimalik koheselt esitada põhjalikku kaebuse teksti, arvestades edasikaebamise lühikest tähtaega, tuleb esitada ära peamine PPA otsuse vaidlustamise põhjus ning märkida, et soovitakse põhjendusi täiendada (nr 3-5 tööpäeva jooksul). Samuti tuleb kohtule esitada nõuetekohased taotlused (nt menetlusabi taotlus). See võimaldab kohtul kaebuse menetlusse võtta ja teha ära esmased menetlustoimingud, vajaduseta jätta kaebust käiguta.
-
Kui taotlejale ei jõuta vaidlustamise tähtajal esindajat määrata või pole esindajal aega esitada ka puudustega kaebust, siis hilinenult esitatud kaebusega koos tuleb esitada ka tähtaja ennistamise taotlus, milles selgitatakse mõjuvaid põhjuseid tähtaja möödalaskmiseks (HKMS § 71).
Taotleja suhtleb hindu keeles ning viibib KPK-s.
12.RÕS § 22 lg-st 3 tulenevalt peab advokaat esitama taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kohtumenetluses igas kohtuastmes kolme kuu jooksul pärast riigi õigusabi toimingu tegemist, kuid hiljemalt vastava menetluse lõpus. Riigikohtu lahenditest (vt 26.01.2022 otsus nr 3-20-915, punkt 32, 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, punkt 19 ning 07.02.2024 määrus nr 2-21-1582, punkt 8–9) tuleneb, et kolm kuud alates toimingu tegemisest on maksimaalne tähtaeg ning „hiljemalt menetluse lõpus“ tähendab üksnes seda, et kui menetluse lõpp saabub varem, siis tuleb ka taotlus esitada varem ehk isegi enne kolme kuu möödumist toimingu tegemisest. Seda seisukohta kinnitas Riigikohus ka 22.06.2023 määruses nr 3-22-937 (punkt 7). Kui taotlus esitatakse (sh osade toimingute osas) hilinenult, siis jääb see (osaliselt) läbi vaatamata (RÕS § 22 lg 5).
13.HKMS § 28 keelab menetlusõiguste kuritarvitamise. Menetlusõiguse kuritarvitamisena on käsitatav ka olukord, kus esindaja viivitab menetlusdokumentide vastuvõtmisega. Nimelt näeb HKMS § 126 lg 3 ette, et rahvusvahelise kaitse asi lahendatakse eelisjärjekorras. 3(4)
3-24-1630
Menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitamisel trahvi tegemise õigus tuleneb ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3111 lg-st 5. Lisaks võib kohus menetlusõiguse kuritarvitamisena käsitada teadlikult mittenõuetekohaste menetlusabi taotluste esitamist. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.