lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1155/5

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 25.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1155/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1012
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2024. a, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1155

Haldusasi

X kaebus Riigikohtu kohustamiseks asendama kohtuotsuse õigeksmõistvas osas KarSi paragrahvid tähemärkidega

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X kaebus.
2.Edastada määrus teadmiseks Riigikohtule.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1.X esitas 20.02.2024 Riigikohtule avalduse (dtl 6) kriminaalasjas nr XXXXXX, et osas, milles taotleja mõisteti õigeks, asendataks avalikes allikates, nt Riigi Teatajas paragrahvid tähemärkidega. Ainuüksi etteheide on õigeksmõistmisest hoolimata kaebaja eluolu raskendanud. Riigikohtu andmekaitsespetsialist vastas 05.03.2024 kirjaga nr 8-1/24-105 (dtl 7), et avaldaja soovi ei ole võimalik täita, sest karistusregistri seadus (KarRS), sj § 28 reguleerib üksnes isiku nime asendamist, kuid ei sätesta süüdistuse ega süüdimõistmise aluseks olnud õigusnormide varjamist. Kirjale on lisatud vaidlustamisviide. X esitas 14.03.2024 vaide, kus leiab, et küsimus puudutab andmeid, mille osas on tehtud õigeksmõistev otsus ja puudub seos karistamisega. Lähtuda saab põhiseadusest ja selle mõttest. Avaldaja ei soovi, et Riigi Teatajas oleks kirjas, milles teda on õigeks mõistetud, sj mis oleks selle eesmärk ning kas see ületab isiku õigust privaatsusele ja olla unustatud. Riigikohtu direktori 11.04.2024 vaideotsusega nr 8-1/24-105 (dtl 10) jäeti vaie rahuldamata. Kehtiv seadusandlus reguleerib vaid isiku nime asendamist initsiaalide või tähemärgiga (nime varjamist), kuid ei näe ette ei süüdistuse ega süüdi- või õigeksmõistmise aluseks olevate õigusnormide varjamist. Kohtuotsuses tuuakse välja karistusseadustiku paragrahv, lõige ja punkt, kus on sätestatud kuritegu, milles süüstatuna on süüdistatav kohtu alla antud KrMS § 311 p 6 ja § 314 p 2 kohaselt.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.X esitas 19.04.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, kus taotleb, et kohustataks Riigikohut asendama Riigi Teatajas avaldatud kohtuotsuses õigeksmõistvas osas KarSi paragrahvid. See riivab kaebaja elu kvaliteeti ja au. KrMS näeb ette otsuse kuulutamise kohtu saalis, mitte Riigi Teatajas. Kohus peab kaaluma kaebaja õigust olla unustatud.
3.Kohus tagastab kaebuse HKMS § 120 lg 1 p 1 ja § 4 lg 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuivõrd seadusega on ette nähtud teistsugune menetluskord. 1(3)

Riigikohtu vastusest nähtub, et kaebaja taotlus on seotud Riigikohtu 05.06.2020 määrusega nr XXXXXX ja 12.03.2021 otsusega nr XXXXXX. KrMS § 360 lg 4 kohaselt avaldatakse Riigikohtu otsus Riigikohtu veebilehel. Kõigi kohtute lõpplahendid avalikustatakse täiendavalt ka Riigi Teatajas, mis on KrMS § 4081 lg 1 kohaseks arvutivõrgus avaldamise kohaks. Seega lähtudes kaebaja algsest, 20.02.2024 taotlusest, leiab kohus, et kaebaja eesmärgiks on temaga seotud kohtulahenditest andmete varjamine nii Riigikohtu lehel kui ka Riigi Teatajas. KarRS § 28 reguleerib üksnes pärast isiku karistusandmete kustutamist isiku nime asendamist avalikustatud kohtulahendites. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on jätkuvalt kinnipeetav vanglas, mistõttu ei ole tema karistusandmed kustutatud (KarRS § 24 lg 1 p-d 8-10). Nimetatud osas taotluse lahendamine oleks Riigikohtu haldusülesanne, kuid taotlus ei vasta neile tunnustele. Kaebaja eesmärgiks on, et avalikkuse eest varjataks kaebaja isikuga seonduvaid andmeid, mis tulenevad jõustunud kohtulahendi tekstist. KrMS § 4081 sätestab, mis tingimustel toimub jõustunud kohtuotsuse ja -määruse avalikustamine. Paragrahv näeb ette nii kohtu otsustus- kui ka kaalutlusõiguse isikuandmete kaitseks (lg 3). Samuti on lõikes 5 sätestatud kohtule taotluste esitamine, määrusega lahendamine ning määruskaebeõigus. Seega on tegemist osaga õigusemõistmisest, kus otsustuse, mis ulatuses kohtulahend avalikustada, teeb kohtukoosseis. Analoogselt on Riigikohus selle normi alusel taotluse lahendamist lugenud õigusemõistmise küsimuseks kohtuasjas nr 5-21-5. Halduskohtule ei nähtu, et eraldi otsustataks kohtulahendi avalikustamise ulatus Riigikohtu veebilehel ja Riigi Teatajas.

4.Halduskohus leiab, et jõustunud kohtulahendi avalikustamise küsimus on erinev kriminaaltoimiku tutvustamise küsimusest, mida on loetud haldusülesande täitmiseks, kuivõrd KrMSis puuduvad erinormid (Riigikohtu 03.11.2016 määrus nr 3-3-1-58-16). Samas lahendis aga soovitas Riigikohus, et kriminaal- ja kohtutoimikuga tutvumise kord, sh toimikuga tutvumine pärast kriminaalmenetluse lõpetamist ja toimiku arhiivimist (KrMS § 209), võiks olla ammendavalt reguleeritud kriminaalmenetluse seadustikus. Seda sarnaselt halduskohtumenetluse seadustikule ja tsiviilkohtumenetluse seadustikule (TsMS), kus on toimikuga tutvumiseks kehtestatud kord, mis on käsitatav avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse suhtes eriregulatsioonina (vt HKMS §-d 88 ja 89 ning TsMS § 59) (p 10). Käesoleval juhul reguleerib jõustunud kohtulahendi avalikustamist erinorm KrMSis.
5.Täiendavalt selgitab kohus, et kaebaja taotluse lahendamist haldusmenetluses ei nõua ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 27.04.2016 direktiiv1 nr 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist. Direktiivi art 18 sätestab, et liikmesriigid võivad ette näha, et kui isikuandmed sisalduvad kohtuotsuses, karistusregistris või kriminaaluurimise ja -menetluse käigus töödeldavas toimikus, teostatakse artiklites 13, 14 ja 16 osutatud õigusi vastavalt liikmesriigi õigusele. Direktiivi art 16 puudutabki isikuandmete parandamise ja kustutamise õigust. Direktiivi preambuli punkt 49 selgitab, et kui isikuandmeid töödeldakse kriminaaluurimise ja kriminaalkohtumenetluse käigus, peaks liikmesriikidel olema võimalik ette näha, et teabe saamise, isikuandmetega tutvumise ja nende parandamise, kustutamise ja nende töötlemise piiramise õigust teostatakse vastavalt kohtumenetlust käsitlevatele liikmesriigi õigusnormidele. Direktiiv on Eesti õigusesse üle võetud isikuandmete kaitse seadusega ning IKS § 2 p 1 sätestab, et seda seadust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärust) kohaldatakse süüteomenetlusele ja kohtumenetlusele menetlusseadustikes sätestatud erisustega. Seadusandja soov, et direktiivi nr 2016/680 ei kohaldataks isikuandmete parandamisele ega kustutamisele osas, milles isikuandmed sisalduvad kohtuotsuses, nähtub ka eelnõu vastuvõtmise

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02016L0680-20160504

2(3)

seletuskirja lisast 12. Seega kooskõlas direktiiviga reguleerib jõustunud kohtulahendi avalikustamist KrMS.

6.Halduskohtu pädevus asja lahendamiseks ei tulene ka vaidlustatud kirja ja vaideotsuse vaidlustamisviitest. Kui haldusorgan on taotluse läbi vaadanud muu seaduse alusel, ei muuda see siiski vaidlust halduskohtu pädevusse kuuluvaks (Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2024 määruse nr 3-24289 p 7).
7.Kaebajal on võimalik oma taotlus esitada Riigikohtule KrMS § 4081 alusel. Sealjuures on kaebajal otstarbekas põhjendada, miks ta ei ole järginud lõikes 5 sätestatud tähtaega või muud mõistlikku tähtaega pärast kohtulahenditest teadasaamist. Halduskohus märgib, et Riigikohus on pidanud võimalikuks kohtuotsuse arvutivõrgus teksti asendamiseks ka pikka aega pärast kohtuotsuse tegemist (23.02.2022 määrus nr 1-08-14634). Riigikohus selgitas samas, et isikuandmete avaldamine arvutivõrgus avalikustatud kohtulahendites on olemuselt vältav menetlustoiming, mille puhul tuleb lähtuda KrMS § 4081 parasjagu kehtivast redaktsioonist (kui rakendussätetes ei ole teisiti ette nähtud). Kohtulahendites märgitud isikute kui andmesubjektide õigustesse sekkumine kestab kogu aja, mil neid andmeid mh arvutivõrgus avalikustatuna hoitakse (p 10).
8.Kohus edastab kohtumääruse kohtunõudega teabe küsimise tõttu teadmiseks ka Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin

Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5c9f8086-b465-4067-841e-41e7df3b95af, lk 22

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium