Gennadi Starodubtsevi kaebus Viru Vangla 14. detsembri 2023. a otsuse nr 6-10/22372‐2 tühistamiseks ja Viru Vangla kohustamiseks alustada avavanglasse paigutamise menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Gennadi Starodubtsev Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Eve Kangro
RESOLUTSIOON
1.Jätta Gennadi Starodubtsevi kaebus läbi vaatamata.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja vastustajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav AM esitas nii enda nimel kui ka kaaskinnipeetava Gennadi Starodubtsevi esindajana 22. veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu. G. Starodubtsev nõuab Viru Vangla 14. detsembri 2023. a haldusakti nr 6-10/22372-2 tühistamist ja Viru Vangla kohustamist paigutada kaebaja avavangla osakonda või alternatiivselt otsustada asi uuesti. Koos kaebusega esitasid kaebajad menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2.Tartu Halduskohus eraldas 23. veebruari 2024. a määrusega nõuded iseseisvatesse menetlustesse ning otsustas G. Starodubtsevi kaebust menetleda haldusasjas nr 3-24-528 ja AM kaebust menetleda haldusasjast nr 3-24-528 eraldi iseseisvas menetluses.
3.Tartu Halduskohus jättis 26. veebruari 2024. a määrusega G. Starodubtsevi kaebuse käiguta ning andis selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
4.Kaebaja esitas 29. veebruaril 2024 puuduste kõrvaldamise avalduse.
5.Tartu Halduskohus vabastas 8. märtsi 2024. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest, võttis G. Starodubtsevi kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Viru Vangla ning kohustas vastustajat kaebusele vastama.
6.Viru Vangla esitas 9. aprillil 2024 vastuse kaebusele. Esitatud vastuses rõhutas vangla, et kohtumenetluse ajal on asjaolud muutunud. Vangla sõnutsi viis ta kaebaja suhtes läbi uuesti riskide hindamise ja 22. märtsil 2024 kinnitatud riskihinnangu kohaselt on kaebaja küll jätkuvalt kõrgohtlik, kuid ei vaja enam tugevdatud järelevalvet. Lisaks esitas kaebaja 3. aprillil 2024 vanglale uue taotluse avavanglasse paigutamise menetluse alustamiseks, taotlus on vanglal menetlemisel.
7.Kohus palus 12. aprilli 2024. a kohtunõudes kaebajal teada anda, kas kaebaja soovib jääda esitatud kaebuse juurde ning vaidlustada Viru Vangla 14. detsembri 2023. a otsust nr 6-10/22372‐2 ja sellega seoses nõuda Viru Vangla kohustamist alustada avavanglasse paigutamise menetlus, või leiab kaebaja, et kaebuse menetlemise vajadus on ära langenud. Kaebaja talle antud tähtaja jooksul vastust kohtunõudele ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
8.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 122 lg 2 p-le 1 kontrollib kohus pärast kaebuse menetlusse võtmist toimuvas eelmenetluses muuhulgas seda, kas menetlusosalised on kaebuse menetlusse võtmisel välja selgitatud õigesti.
9.Kohus märkis küll 8. märtsi 2024. a määruses, et võtab menetlusse G. Starodubtsevi kaebuse, kuid menetlusosalisena oli G. Starodubtsevi asemel ekslikult märgitud muu isik. Eelnevast tulenevalt parandab kohus vea ning rõhutab, et käesolevas asjas on kaebajaks G. Starodubtsev.
10.HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 2 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
11.Kaebuse eesmärgi saavutamatus HKMS § 121 lg 2 p 2 järgi tähendab esmajoones olukorda, kus isegi kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Selle sätte alusel saab tagastada kaebuse, milles on esitatud n-ö vale nõue.
12.Käesolevas haldusasjas on kaebaja esitanud kaebuse tühistada Viru Vangla 14. detsembri 2023. a otsus nr 6-10/22372‐2, millega vangla jättis kaebaja 13. novembri 2023. a taotluse avavangla osakonda ümberpaigutamiseks rahuldamata. Lisaks esitas kaebaja seoses Viru Vangla 14. detsembri 2023. a keeldumisega nõude kohustada Viru Vanglat alustama avavanglasse paigutamise menetlus.
13.Kohus selgitab, et vanglas kinnipeetavana viibival isikul puudub subjektiivne õigus nõuda enda avavanglasse paigutamist, kuid samas on tal subjektiivne õigus nõuda, et vangla hindaks, kas kinnipeetav vastab vangistusseaduse (VangS) § 20 lg-s 1 sätestatud tingimustele, ning tingimuste täidetuse korral kaaluks tema avavanglasse ümberpaigutamist (Riigikohtu 10. aprilli 2019. a määrus asjas nr 3-18-111, p 18). Seega on avavanglasse ümberpaigutamise otsustamise puhul tegemist vangla kaalutlusotsusega, mis tähendab seda, et kohus ei saa vanglat kohustada algatama avavanglasse ümberpaigutamise menetlust, vaid kohus saab kohustada vanglat avavanglasse ümberpaigutamise menetluse algatamist uuesti kaaluma.
14.Kohus leiab, et kuigi kaebuse esitamise ajal olid esitatud nõuded asjakohased, on praeguseks asjaolud muutunud. Viru Vangla 9. aprilli 2024. a vastusest ilmneb, et pärast halduskohtule kaebuse esitamist viidi kaebaja suhtes läbi uuesti riskide hindamine ning
22.märtsil 2024 kinnitatud riskihinnangu kohaselt ei vaja kaebaja enam tugevdatud järelevalvet. Ka selgitas vangla, et kaebaja esitas 3. aprillil 2024 vanglale uue taotluse avavanglasse paigutamise menetluse alustamiseks. Seega on vaidlustatud otsuse, millega
keelduti kaebaja avavanglasse ümberpaigutamisest, sisuline mõju kaebaja õigustele ära langenud. Kaebaja jaoks on 14. detsembri 2023. a otsuse tühistamine mõttetu. Kaebaja on esitanud vanglale uue taotluse ning selle taotluse lahendamisel peab vangla arvesse võtma uued, st 22. märtsil 2024 koostatud riskihindamise tulemused. Taotluse esitamise järgselt vangla seda teebki, sh kaalub uuesti kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamise võimalikkust, mistõttu saavutab kaebaja sisuliselt oma kohustamisnõude eesmärgi.
15.Seejuures ei pea kohus vajalikuks teha kaebajale ettepanekut muuta esitatud kaebust. Kuna kaebaja esitas vanglale uue taotluse 3. aprillil 2024 ning 9. aprilli 2024. a seisuga oli esitatud taotlus veel vangla menetluses, on ilmselge, et kaebajal ei ole käesolevaks hetkeks läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg-s 5 sätestatule. Kohus soovitab kaebajal ära oodata Viru Vangla otsuse. Kui kaebaja ei nõustu vangla otsusega, tuleb kaebajal esitada vanglale vaie. Kohtusse saab kaebaja pöörduda pärast seda, kui vangla tagastab vaide õigusvastaselt või jätab selle rahuldamata või tähtaegselt lahendamata.
16.Eeltoodud põhjendustele tuginedes jätab kohus kaebaja kaebuse HKMS § 152 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
17.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral, kui HKMS §-s 108 ei sätestata teisiti. Kuna vastustajale kui haldusorganile ei saa olla tekkinud käesoleva asjaga menetluskulusid, jäävad kaebaja kanda tema enda võimalikud menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.