Rahapesu Andmebüroo taotlus X valduses olnud vara riigi omandisse kandmiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja Jaana Toon Puudutatud isik – X, volitatud esindaja Danil Lipatov
Menetlustoiming
Taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
Rahuldada Rahapesu Andmebüroo 23.02.2024 taotlus.
Anda luba kanda X valduses olnud vara (xxxxxxx) riigi omandisse.
3.Tagastada Rahapesu Andmebüroole 23.02.2024 taotluse (KIS nr 2s) lisad 2 (dtl 116), 4 (dtl 119) ja 6 (dtl 122).
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi ja rahasummad koos vääringuga tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.X (puudutatud isik) üritas 18.01.2023 ületada Luhamaa piiripunkti suunaga Venemaalt Eestisse koos xxxxxx (xxx) (väärtus xxxxxxx). Kuna puudutatud isikul ei olnud esitada ühtegi raha päritolu tõendavat dokumenti, võttis Maksu- ja Tolliamet (MTA) kupüürid hoiule kuni 20.01.2023.
2.Rahapesu Andmebüroo (RAB) kehtestas 20.01.2023 ettekirjutusega nr 3-1/67-2 (dtl 18) võimaliku kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks, olemasoleva vara säilimiseks ja rahaliste vahendite päritoluga seotud täiendavate asjaolude tuvastamiseks puudutatud isiku valduses olnud xxxxxx-ile käsutuspiirangu 30 kalendripäevaks. Ettekirjutuse aluseks olevad faktilised asjaolud on toodud 20.01.2023 dokumendis nr 3-1/67-1 (dtl 20, 141). Puudutatud isikut teavitati võimalusest esitada RAB-ile tõendid vara legaalse päritolu kohta.
3-24-540
3.17.02.2023 seisuga ei olnud puudutatud isik esitanud RAB-ile tõendeid piiratava vara legaalse päritolu kohta. Samuti ei olnud selleks hetkeks RAB-i läbiviidud analüüs lükanud ümber kahtlust, et puudutatud isiku valduses olnud vara võib olla kuritegelikku päritolu, mistõttu oli RAB-il vaja teha täiendavaid lisatoiminguid.
4.RAB kehtestas 17.02.2023 ettekirjutusega nr 3-1/170-2 (dtl 23) viidatud varale käsutuspiirangu 60 kalendripäevaks. Ettekirjutuse aluseks olevad faktilised asjaolud on kajastatud 17.02.2023 dokumendis nr 3-1/170-1 (dtl 25, 144).
5.MTA edastas 22.02.2023 RAB-ile kirjavahetuse (dtl 28) puudutatud isikuga ja sellele tõenditena lisatud kaks käsitsi kirjutatud müügilepingut, mille kohaselt müüs puudutatud isik oma kaks sõiduautot Toyota ja mille müügist pärinevad xxxxxxxx.
6.RAB saatis 22.03.2023 puudutatud isikule e-kirja (dtl 34) täiendavate küsimustega autode müügi osas, millele puudutatud isik ei vastanud.
7.RAB esitas 17.04.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks varale täiendava piirangu seadmiseks kuni 1 aastaks. Tallinna Halduskohus rahuldas 18.04.2023 määrusega asjas nr 3-23-815 RAB-i taotluse ja andis loa puudutatud isiku valduses olnud vara käsutamise piiramiseks kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 1 aastaks.
8.RAB kehtestas 19.04.2023 ettekirjutusega nr 3-1/353-2 (dtl 35) kohtu loa alusel puudutatud isiku valduses olnud vara suhtes käsutuspiirangu kuni vara omaniku kindlakstegemiseni või vara legaalse päritolu tõendamiseni, kuid mitte kauemaks kui 1 aastaks. Ettekirjutuse aluseks olevad faktilised asjaolud on kajastatud 19.04.2023 dokumendis nr 3-1/353-1 (dtl 37, 147). Piirangu tähtaeg saabub 20.04.2024.
9.RAB saatis 11.10.2023 puudutatud isikule e-kirja (dtl 47) teel meeldetuletuse vastamaks RAB-i poolt saadetud täiendavatele küsimustele. E-kirja koopia edastati ka puudutatud isiku esindajale.
10.Puudutatud isiku esindaja edastas 24.10.2023 e-kirja teel puudutatud isiku poolt saadetud tõendid vara päritolu tõendamiseks. Tõendite eestikeelsed tõlked esitati 30.11.2023 (dtl 48). Tõendina on lisatud 25.12.2022 Luhanski linnas sõlmitud volikiri, mille kohaselt laenas Y puudutatud isikule xxxxxxx-d ja puudutatud isik oli kohustatud selle summa tagasi maksma 24 kuu jooksul ehk hiljemalt 25.12.2024.
11.RAB saatis 20.12.2023 puudutatud isiku esindajale e-kirja (dtl 76) täiendavate küsimustega vara päritolu kohta, mille ei vastatud.
12.RAB viis läbi omapoolse analüüsi ja erinevad toimingud, mis on süvendanud põhjendatud kahtlust, et puudutatud isiku valduses olnud vara pärineb kuritegelikust tegevusest ja seetõttu ei ole tema vara tegelik omanik. RAB-ile ei ole esitatud veenvaid tõendeid vara päritolu kohta.
13.RAB esitas 23.02.2024 Tallinna Halduskohtule rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 57 lg 7 alusel taotluse puudutatud isiku valduses olnud vara (xxxxxxx) riigi omandisse kandmiseks. Põhjendused:
13.1.RAB ei otsusta selle üle, kas rahapesu või terrorismi rahastamine on toimunud. RAB-i eesmärk ei ole tagada kriminaalmenetluse eesmärke, vaid rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse korral koguda, analüüsida ja kontrollida teavet ning rakendada abinõusid vara säilimiseks (RahaPTS § 54 lg 1 p 1). Seega RAB-i vara käsutamise piirangute aluseks on kuritegelikku laadi tuvastatud asjaolud, mis viitavad rahapesu või terrorismi rahastamise toimepanemisele. Rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral on RAB-i ülesandeks
2(7)
3-24-540
vara käsutamise piiramine vara säilimise tagamiseks ning juhtudel, kui vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat ei õnnestu kindlaks teha, taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks. Rahapesu kaudu rikastuvad kurjategijad alusetult, rahastatakse uusi kuritegusid ning peidetakse seniste kuritegude jälgi. Rahapesu suurendab korruptsiooniohtu, muudab asjasse segatud pangad ja riigid ebausaldusväärseks ning õõnestab üldiselt ühiskonna mainet. Seetõttu on RahaPTS-is sätestatud meetmed, mis annavad aluse kohtu loal vara riigi tuludesse kandmiseks juhul, kus on ilmnenud piiratava vara osas põhjendatud rahapesu kahtlus ning vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat ei ole RAB-i analüüsi käigus õnnestunud kindlaks teha.
13.2.Eesti rahapesu ja terrorismi tõkestamise süsteem on üles ehitatud Rahapesu Tõkestamise Nõukoja (FATF) soovitustele1, mille sisuline täitmine on kõigile maailma riikidele kohustuslik. FATF 4. soovituse kohaselt peaksid riikidel olemas olema seaduslikud meetmed, mis võimaldavad konfiskeerida kuritegeliku vara ilma süüdimõistva kohtuotsuseta (lk 41). Samuti on viidatud soovituse juures toodud, et riigid peaksid kaaluma selliste meetmete rakendamist, mis nõuavad, et teo toimepanija tõestaks konfiskeerimisele kuuluva vara seaduslikku päritolu. FATF konfiskeerimise parimate tavade dokumendi p-s 172 on täiendavalt selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimine võib olla kasulik vahend paljudel juhtudel, nt: (i) juhtudel, kus süüdimõistvat kohtuotsust ei saa teha menetluslikel või tehnilistel põhjustel (nt aegumistähtaeg on ületatud), (ii) on olulisi tõendeid selle kohta, et tulu on saadud kuritegeliku tegevuse tulemusena, kuid kriminaalsüüdistuse esitamiseks ei ole piisavalt tõendeid, (iii) kriminaaluurimine või süüdistuse esitamine on ebareaalne või võimatu jne. Eeltoodud soovitustele tugineb osaliselt ka RahaPTS-is toodud regulatsioon (§ 57).
13.3.RahaPTS § 57 eesmärk on efektiivsemalt tõkestada Eesti finantssüsteemi kasutamist rahapesuks ning terrorismi rahastamiseks. Võimalike kuritegude toimepanemine läbi Eesti finantssüsteemi kahjustab oluliselt Eesti mainet. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on üheks Euroopa Liidu suurema fookuse all olevaks valdkonnaks, selle ebaefektiivse tõkestamise korral seatakse ohtu nii Eesti finantssektori konkurentsivõime kui ka usaldusväärsus. Halduskonfiskeerimise (RahaPTS § 57 lg 7) kohaldamiseks ei esine eeldust, et vara riigi omandisse taotlemise eelselt peaks olema läbi viidud kriminaalmenetlus, mille kaudu ei ole õnnestunud tuvastada vara tegelikku omanikku. Halduskonfiskeerimise eesmärgiks ja sisuks ei ole isiku karistamine ega otsustada isiku (karistusõigusliku) süü üle. Varale käsutuspiirangute seadmise eesmärgiks ei ole kriminaalasja algatamine, vaid vara säilimine ja asjaolude väljaselgitamine. Kui vara seaduslik kuuluvus ei leia tõendamist, on võimalik nii kriminaalmenetluse algatamine uurimisasutuse poolt kui ka vara riigi omandisse kandmine läbi nn halduskonfiskeerimise. Halduskonfiskeerimise eesmärk on taastada õiguspärane olukord, kus vara tegelikuks omanikuks mitteolevalt isikult võetakse talle mittekuuluv vara ära ja antakse võimalus kannatanule see vara tagastada või konfiskeerida see riigituludesse.
13.4.Puudutatud isik ei ole tema valduses olnud vara legaalset päritolu tõendanud. Rahapesukahtlusega vara valdaja või omaniku tõendamiskoormus hõlmab tõendeid, mis on eelduslikult tema mõjusfääris. RAB on teinud omapoolseid toiminguid ja mõistlikke jõupingutusi rahapesukahtlusega vara legaalse omaniku või tegeliku kasusaaja väljaselgitamiseks. Puudutatud isikult on palutud teavet ja tõendeid vara legaalse päritolu kohta, kuid senini ei ole õnnestunud tuvastada vara legaalset omanikku. Puudutatud isik üritas xxxxx üle piiri Eestisse tulla. Ta soovis sularaha deklareerida, kuid tal ei olnud esitada ühtegi vara
päritolu tõendavat dokumenti. Puudutatud isiku jaoks oli piiriületus 18.04.2023 seisuga viies sama kalendrikuu jooksul. 15.01.2023 ületas ta piiri koos deklareeritud xxxxxxx. Puudutatud isik selgitas tolliametnikule, et raha on saadud kahe sõiduki müügist, kuid sõidukite registreerimise numbrit ta ei mäletanud. Sularaha päritolu kohta ei olnud esitada ühtegi dokumenti. Tema selgitused olid eluliselt mitteusutavad, ebaloogilised ja napisõnalised (st ei ole mõistetav, miks isik sai Venemaal autosid müües ostjatelt just xxxxxxx, mitte xxxxxx; ei ole usutav, et isik ei mäleta enda sõidukite registreerimisnumbreid). Puudutatud isik esitas 22.02.2023 RAB-ile kaks fotot venekeelsetest dokumentidest, mis olevat autode müügilepingud. 30.11.2023 esitas ta raha päritolu tõendamiseks RAB-ile võlakirja, mille kohaselt andis kolmas isik talle xxxxxxxx laenu. Seega on puudutatud isik andnud vastuolulisi ütlusi ega ole ütluste vastuolu selgitanud.
13.5.Puudutatud isikule on selgitatud, et RAB vabastab vara viivitamatult, kui käsutuspiirangu all oleva vara legaalne päritolu on leidnud tõendamist. Talle on antud võimalus esitada vastavaid tõendeid ja dokumente, kuid senini RAB-ile esitatud tõendid ja selgitused ei tõenda ega veena, et tegemist on vara legaalse päritoluga. Pigem tekitavad need omakorda uusi täiendavaid küsimusi ja süvendavad veelgi tekkinud kahtlusi. Seega saab RAB analüüsi alusel järeldada, et puudutatud isiku valduses olnud sularaha kogusummas xxxxxxx on kuritegelikku päritoluga ja selle legaalne omanik ei ole teada.
14.Kohus andis 04.03.2024 määrusega puudutatud isikule võimaluse esitada RAB-i taotluse kohta oma seisukoht. Puudutatud isik ei ole seisukohti esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
16.RahaPTS § 57 lg 7 näeb ette, et kui 1 aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat kindlaks teha või kui vara valdaja teatab RAB-ile või prokuratuurile kirjalikult soovist varast loobuda, võib RAB või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks.
17.Kohtupraktikas on selgitatud, et RahaPTS § 57 lg 6 reguleerib n.ö jätkutegevust pärast seda, kui RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud võimalused on ammendunud, mistõttu peavad RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamisel olema jätkuvalt täidetud RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 toodud materiaalsed tingimused varale käsutuspiirangu seadmiseks. Kuivõrd RahaPTS § 57 lg 7 kujutab endast omakorda jätkutegevust pärast eelnevate võimaluste ammendumist, peavad ka selle kohaldamisel olema loetletud eeldused jätkuvalt täidetud.
18.Seega on RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise materiaalseteks eeldusteks (1) jätkuv kahtlus, et vara, mille riigi omandisse kandmiseks luba taotletakse, on seotud rahapesuga (vrd RahaPTS § 57 lg 1), (2) piirangu vajalikkus vara säilimise tagamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 sissejuhatav lause) ning (3) asjaolu, et rahapesukahtlusega vara valdaja või omanik ei ole RAB-ile tõendanud vara legaalset päritolu ja ka RAB-il endal pole õnnestunud teha kindlaks vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat (RahaPTS § 57 lg 3 p 1 ja lg 6; vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2019 otsus asjas nr 3-19-1973, p 6). RahaPTS § 57 lg 7 näeb formaalsete eeldustena ette, et vara käsutamise piirangute kehtestamisest on möödunud 1 aasta ning vara riigi omandisse kandmise taotluse on kohtule esitanud pädev asutus. 4(7)
3-24-540
19.Kohtu hinnangul on RAB-i 23.02.2024 taotluses toodut arvestades RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise eeldused täidetud. RAB on taotluses veenvalt põhjendanud jätkuvat kahtlust, et puudutatud isiku valduses olnud xxxxxx puhul võib tegemist olla rahapesu esemeks olnud rahaga, selgitades, et raha võib olla varastatud Ukraina aladelt ning seega pärineda kuritegelikust tegevusest. RAB ei pea RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamiseks tõendama rahapesu ega vara pärinemist kuritegelikest allikatest, vaid üksnes põhjendama sellekohast kahtlust. RAB on taotluses õigesti selgitanud, et ei otsusta selle üle, kas rahapesu on toimunud või mitte. RAB-i korraldatava haldusmenetluse eesmärk ei ole kriminaalmenetluse eesmärkide tagamine, vaid RahaPTS § 54 lg 1 p-st 1 tulenevalt rahapesu tõkestamine ja sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine. Kohtupraktikaski on viidatud, et RAB-i üks põhiülesandeid on rahapesule viitava teabe kogumine ja analüüsimine, kuid tema pädevuses ei ole otsustada selle üle, kas rahapesu on toimunud (vt RahaPTS § 54; Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2020 määrus asjas nr 3-20664, p 21; Riigikohtu 14.05.2014 määrus asjas nr 3-3-1-77-13, p 10). RAB-i taotluses välja toodud asjaolud on kohtu hinnangul praegusel juhul piisavad, õigustamaks jätkuvat rahapesu kahtlust.
20.Vara käsutuspiirangu lõppemisel (20.04.2024) tuleb vara vabastada võimaliku kuriteo toime pannud isikutele või sellele kaasa aidanud isikutele. Kuna esineb kahtlus, et raha on seotud rahapesuga, mida iseloomustab selle päritolu varjamine ja soov jätta muljet, et see on saadud seaduslikul teel, on põhjendatud kahelda selleski, et raha puudutatud isiku valduses säilib.
21.Taotluses toodud asjaolusid arvestades saab täidetuks pidada ka nõuet, et puudutatud isik ei ole RAB-ile tõendanud vara legaalset päritolu ja RAB-il endal pole õnnestunud raha omanikku kindlaks teha. Kohus märgib, et kohtupraktika kohaselt on RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamisel RAB-i ja puudutatud isiku vahel jagatud tõendamiskoormis. Rahapesukahtlusega vara valdaja või omaniku tõendamiskoormus hõlmab tõendeid, mis eelduslikult on tema mõjusfääris (eeskätt tõendid ja teave selle kohta, kellega ja millistel asjaoludel tehtud tehingutest ning millistel asjaoludel tema pangakontole raha laekus). Samas tuleb ka RAB-il teha mõistlikke jõupingutusi, et välja selgitada rahapesukahtlusega vara legaalne omanik või tegelik kasusaaja (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2020 määrus asjas nr 3-20-664, p 21). Vara legaalse päritolu tõendamiseks peaks puudutatud isik tõendama, et ta ei ole vara saanud kuritegelikul teel.
22.RAB on taotluses välja toonud põhjused, miks ta leiab, et puudutatud isiku esitatud materjalid ja selgitused ei olnud usutavad ega tõendanud tema valduses olnud xxxxx legaalset päritolu. Kohus nõustub, et puudutatud isik ei ole asja materjalidest nähtuvalt esitanud ühtegi sellist veenvat tõendit, mis RAB-i taotluses toodud kahtlused ümber lükkaks ning seaks väljaspoole mõistlikku kahtlust selle, et ta sai enda valduses olnud vara legaalsel teel ja on selle tegelik omanik. Raha legaalse päritolu tõendamiseks on puudutatud isikul olnud võimalusi alates sellest, kui raha temalt piiripunkti ületamisel hoiule võeti. Haldusmenetlust ei viidud läbi puudutatud isiku teadmata. Seejuures ei ole kohtu hinnangul määravat tähtsust sellel, et rahale käsutuspiirangud seadnud ettekirjutuste faktiliste asjaoludega sai puudutatud isik tutvuda üksnes piiratud ulatuses. Kuna puudutatud isikul kaasas olnud raha võeti hoiule, ei saanud talle jääda selgusetuks, millise raha päritolu tuleb tõendada. Raha legaalse päritolu tõendamise eelduseks ei ole see, et puudutatud isikule on teatavaks tehtud rahapesukahtlust sisustavad asjaolud ja nende analüüs. Puudutatud isik ei pidanud hakkama ümber lükkama rahapesu kahtlust iseenesest. Rahapesu kahtluse kõrvaldamiseks pidi ta vaid tõendama tema valduses olnud raha päritolu ehk seda, et ta on saanud raha seaduslikul teel. Selleks oli tal piisavalt võimalusi. Praegusel juhul esitas puudutatud isik ebausutavaid selgitusi ja tõendeid selle kohta, kuidas ja/või kellelt ta raha oli saanud. RAB küsis puudutatud isikult täiendavaid selgitusi ja 5(7)
3-24-540
dokumente ning saatis talle meeldetuletusi, kuid puudutatud isik RAB-ile midagi täiendavalt ei esitanud ega selgitanud. Neil asjaoludel ei saa üksnes puudutatud isiku esitatud selgitusi ja tõendeid pidada piisavaks, et lükata ümber RAB-i kahtlus raha kuritegelikust päritolust.
23.Kohus andis puudutatud isikule samuti võimaluse RAB-i taotluses toodud seisukohtadele vastu vaielda, kuid ta ei ole seda teinud. Puudutatud isik ei ole talle e-posti aadressile saadetud kohtumäärust ega kirju vastu võtnud. See, et puudutatud isik väldib e-posti aadressile saadetud dokumentide vastuvõtmise kohta kinnituse saatmist, ei tähenda, et tal ei ole olnud võimalust kohtumenetlusest teada saada ja kohtudokumentidega tutvuda. E-posti aadressilt ei ole tulnud teavet, et server ei oleks e-kirju vastu võtnud. Seega tuleb kohtudokumendid lugeda puudutatud isikule kätte toimetatuks. Puudutatud isiku poolt kohtumäärusele vastamata jätmine näitab tema huvi puudumist asja kohta, mis kinnitab asjaolu, et tegemist ei olnud temale kuuluva varaga. Kohtule ei ole kaebaja nimel esitanud seisukohti ka kaebaja esindaja.
24.Samuti on RAB piisavalt põhjendanud, et tal pole õnnestunud raha omanikku kindlaks teha. Arvestades eelnevalt kirjeldatud jagatud tõendamiskoormust, tuli RAB-il teha mõistlikke jõupingutusi, et välja selgitada rahapesukahtlusega vara legaalne omanik või tegelik kasusaaja, seejuures mh kontrollides rahapesukahtlusega vara valdajalt või omanikult saadud teavet ja tõendeid ning vajadusel kogudes kolmandatelt isikutelt täiendavat teavet. Kohus leiab, et olukorras, kus RAB on piisavalt põhjendanud jätkuva rahapesukahtluse olemasolu, pidi ta uurimiskohustuse raames eelkõige kontrollima isiku selgituste aluseks olevaid asjaolusid ja tema esitatud tõendeid ning vajadusel koguma nende kohta selliseid täiendavaid tõendeid, mille esitamist ei saanuks mõistlikult nõuda puudutatud isikult. Kohtu arvates nähtuvad RAB-i taotlusest piisavad jõupingutused, et need asjaolud välja selgitada. RAB on analüüsinud puudutatud isiku esitatud selgitusi ja nendest lähtudes küsinud täpsustusi ja täiendavaid dokumente. Olukorras, kus puudutatud isik on esitanud ebausutavaid põhjendusi ega ole esitanud tõendeid raha legaalse päritolu kohta, ei olnud RAB-il kohustust oma initsiatiivil veel mingil viisil rahapesukahtlase raha päritolu uurida. RAB tegutsemise aluseks on põhjendatud rahapesu kahtlus, kuid mitte rahapesu toimumise üle otsustamine. RAB ülesandeks on rahapesu tõkestamine ja rahapesu kahtluse kohta teabe kontrollimine, mitte aga eelkuriteo asjaolude, sh selle toime pannud isiku tuvastamine. RAB-il puuduvad muud võimalused puudutatud isiku esitatud andmeid iseseisvalt kontrollida, sest Ukrainas toimub sõda ja seal ei ole ametivõimudel hetkel võimekust sõjapiirkonnas toimunud kuritegevust uurida, Venemaa ametivõimudega puudub aga koostöö. Kohtu hinnangul näitavad juba puudutatud isiku selgitused piisavalt, et raha üle Eesti piiri toomise eesmärk oli suure tõenäosusega rahapesu, et varjata xxxxxx päritolu ja anda sellele legaalne taust. Puudutatud isikule on olnud nii haldus- kui ka kohtumenetluses tagatud tõhus võimalus esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu RAB-i seisukohtadele. Väärib rõhutamist, et puudutatud isik ei ole ka kohtumenetluses esile toonud selliseid selgitusi, asjaolusid või viiteid tõenditele, mida RAB-l tulnuks veel uurimisprintsiibist tulenevalt ja tõendamiskoormuse jaotust arvestades uurida, et teha kindlaks vara tegelik omanik või kasusaaja. Kokkuvõttes on RAB-i järeldus, et ta on teinud mõistlikke pingutusi asjaolude väljaselgitamiseks, seega piisavalt põhjendatud.
25.Et käesolevas asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et vara käsutamise piirangute esmasest kehtestamisest on möödunud 1 aasta ning RAB-il on volitus taotluse esitamiseks kohtule, on nii materiaalsete kui formaalsete eelduste täidetuse tõttu võimalik RAB-i taotlus rahuldada ja anda RAB-le luba kanda puudutatud isiku valduses olnud vara riigi omandisse. Kohtule ei nähtu selliseid asjaolusid või põhjendusi, millest saaks järeldada, et meetme kohaldamine riivab puudutatud isiku õigusi ebaproportsionaalselt. Kohus selgitab, et antav luba on sisuliselt eelhinnang, kuna peale kohtu luba annab RAB vastava haldusakti, mida on omakorda võimalik halduskohtus vaidlustada. Samuti annab RahaPTS § 57 lg 10 isikule õiguse esitada tõendeid ka pärast seda, kui RAB-i taotlus on kohtu poolt rahuldatud ning vara on riigi omandisse kantud. 6(7)
3-24-540
Kui puudutatud isik esitab tõendeid, mis tõendavad vara legaalset päritolu, on RAB-il kohustus vara viivitamatult vabastada vaatamata sellele, et kohus on loa taotluse rahuldanud. RahaPTS § 57 lg 7 viimase lause kohaselt on vara omanikul riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus 3 aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates.
26.Määrus jõustub selle kättetoimetamisel RAB-ile (HKMS § 265 lg 3 teine lause), seega saab RAB selle täita enne võimaliku määruskaebemenetluse tulemuse ära ootamist. Kui määrus tühistatakse ja RAB on selle alusel juba teinud ettekirjutuse vara riigi omandisse kandmiseks ning selle täitnud, peab RAB ettekirjutuse tagasi täitma.
27.Kohus tagastab RAB-il 23.02.2024 taotluse (KIS nr 2s) lisad 2 (dtl 116), 4 (dtl 119) ja 6 (dtl 122), sest need käivad teise isiku, mitte puudutatud isiku kohta. Seega ei ole tegemist praeguses asjas asjakohaste dokumentidega. /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.