X. X. kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks väljastama kaebajale kartserisse madrats ning kartserisse paigutamise aluseks olev dokument
Menetlusosalised
Kaebaja X. X.
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse ning riigi õigusabi taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X. X. kaebus läbivaatamatult selle esitajale.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
SELGITUSED
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus kaebajale ja Tallinna Vanglale.
Tallinna Halduskohtus registreeriti 20.02.2024 X. X. kaebus Tallinna Vangla tegevusele. Kaebuse kohaselt on Tallinna Vanglal elektrooniline seadeldis, millega uuritakse kaebaja keha sisemust. Kaebajale tekitab see valu ning kaebaja ei ole selleks luba andnud. Kaebuse kohaselt ei ole vangla toimetanud kaebajale kätte dokumenti, mille alusel on ta kartserisse paigutatud. Vangla on kaebajat karistanud kartserikaristusega vähemalt kolmekümnel korral ning tegemist on kaebaja hinnangul valimatu karistusaktsiooniga. Kaebuse kohaselt on kartserikambrites nr 6 ja 1 vähem päevavalgust, kambrid on lühemad; laelampide valgus põhjustab kaebajal silmade põletust; ventilatsioonist puhub sisse tolmu, mis põhjustab silmade kuivust; ventilatsioonist tuleb kemikaalide lõhna, mis põhjustab kaebajal ninasõõrmete
3-24-518 sügelust, ajab silmi hõõruma ning tekitab kurgus kipitust. Kaebuse kohaselt on vanglariided kohaldatud spetsiaalselt kaebuses kirjeldatud juhtudeks.
Kaebaja sõnutsi on vangla töödelnud kaebajale kuuluvaid kingi.
2.Tallinna Halduskohtu 28.02.2024 kohtunõudega paluti Tallinna Vanglal teatada, kas kaebaja on esitanud Tallinna Vanglale taotlusi seoses tervishoiuteenuse osutamisega või kartserisse paigutamisega. Juhul, kui kaebaja on nimetatud küsimustes taotlusi esitanud, siis tuli vanglal selgitada, kas vangla on nendele vastanud ning kas kohtueelne menetlus on läbitud. Kohtunõudele vastamise tähtaeg oli 11.03.2024.
3.X. X. esitas 03.03.2024 kaebuse täienduse, milles selgitas, et ta paigutati alates 03.03.2024 kartserisse nr 1. Koos kaebuse täiendusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus vangla kohustamiseks väljastama kaebajale kartserisse voodimadrats ning dokumendid, mille alusel on kaebaja kartserisse paigutatud.
4.Tallinna Halduskohtu 06.03.2024 kohtunõudega paluti Tallinna Vanglal esitada seisukoht kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele, sh teatada, kas ja millal on kartserisse paigutamise aluseks olev käskkiri kaebajale kätte toimetatud. Kohtunõudele vastamise tähtaeg oli 11.03.2024.
5.Tallinna Vangla edastas 08.03.2024 kohtule X. X. 25.04.2022 vaide Tallinna Vangla esimese üksuse valvuri tegevusele; Tallinna Vangla 17.05.2022 vaide tagastamise; X. X. 21.08.2023 pöördumine seoses sooviga saada kartserisse madrats ning Tallinna Vangla 26.09.2023 vastuse nr 7-8/23/16203-2.
6.Tallinna Vangla palub oma 11.03.2024 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Oma seisukohta põhistab vangla kokkuvõtlikult järgmiselt. Kaebajale toimetati Tallinna Vangla 27.10.2023 käskkiri nr 1-23/1-3/289 kohale kambri juurde 27.10.2023. Käskkirjale on kinnipeetava inspektor-kontaktisiku Veiko Ilvese poolt märgitud, et „kinnipeetav keeldus käskkirja kätte saamise osas allkirja andmast. Käskkiri jäetud talle kambrisse.“ Inspektor-kontaktisiku selgituste kohaselt X. X. vangistuse algusest saati ei allkirjasta ühtegi dokumenti, mida on inspektor-kontaktisik pakkunud allkirjastada, sh üle andnud talle kambrisse jättes. Kõik distsiplinaarmenetluse käskkirjad on talle kambrisse jäetud, sest ta ei võta neid vastu. X. X. käskkirja ei vaidlustanud. Vangiregistrist nähtuvalt paigutati kaebaja 2k-VKA-06 kartserikambrisse 03.03.2023 kell 09.35 ning kartseripaigutus lõppes 09.03.2024 kell 09.36. Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ (edaspidi kodukord) punkti 1.13.6 kohaselt on kinnipeetav kohustatud kartserirežiimil viibides ise voodivarustuse hommikul laoruumi viima ja voodivarustuse õhtul laoruumist kambrisse tooma. Kodukorra lisa 1.6 „0-hoone (I üksuse) suletud kambrite päevakava“ kohaselt toimub 06.00-06.20 voodivarustuse äraandmine (üksuse kartserikaristust kandva kinnipeetava puhul) 21.30 – 22.00 voodivarustuse väljastamine (üksuses kartserikaristust kandva kinnipeetava puhul). Kodukorra seletuskirja kohaselt kartserirežiimil olevale kinnipeetavale ei võimaldata äratusest öörahuni lavatsi kasutamist, tuleb tal ka voodivarustus selleks ajaks kambrist ära anda. Voodivarustuse päevaks kambrisse jätmine ei täidaks kartserirežiimi eesmärki, sest kinnipeetaval oleks võimalik madratsit ja voodiriideid kasutades päevaks põrandale ase teha. Kinnipeetav viib ja toob oma voodivarustuse ise. Kinnipeetav, kes ei saa tervislikel põhjustel kohustust täita või kellele on näidustatud kartserirežiimi ajal pikali olemine, on kohustusest
2(5)
3-24-518 vabastatud juhul, kui vangla meditsiiniosakond on kinnipeetavale vastavasisulise arstitõendi väljastanud.
Meditsiiniosakonnal paluti edastada kõik seljavaluga seonduvad tervisekaardi kanded, millest nähtub, et 03.05.2022 on üldkirurg Marge Raag sedastanud, et madratsi saamiseks kartserisse puudub meditsiiniline näidustus. Vangla õendusjuht on kinnipeetavat teavitanud, et korduva arsti hinnangu saamiseks on kaebajal võimalus registreerida ennast perearsti vastuvõtule. X. X. korduva hinnangu saamiseks perearsti vastuvõtule pöördunud ei ole. Kinnipeetaval ei ole selliseid probleeme, millest nähtuks vajadus madratsi saamiseks kartserirežiimi päevasel ajal. Ajavahemikul 01.03.-09.03.2024 ei ole X. X. kaebustega, millest võiks välja lugeda madratsi puudumise halba mõju tema tervisele, pöördunud meditsiinitöötajate ega vanglaametnike poole.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse tagastamine
7.Juhindudes HKMS § 2 lg-st 4 tõlgendab kohus kaebust viisil, et kaebaja taotleb Tallinna Vangla kohustamist väljastama talle kartserisse päevaseks ajaks madrats ning väljastama dokumendid, mille alusel on kaebaja kartserisse paigutatud.
Tulenevalt HKMS § 121 lg 1 punktist 4 tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Selline kohustuslik kord on sätestatud vangistusseaduse (VangS) § 11 lõikes 5. Viidatud normi kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja esitanud Tallinna Vanglale vaiet madratsi andmisest keeldumisele, mistõttu on kohustuslik kohtueelne menetlus selles osas läbimata ning kaebus kuulub tagastamisele.
10.Ühtlasi ei ole asjas tõendatud, et vangla oleks keeldunud kaebajale kätte toimetamast 27.10.2023 käskkirja nr 1-23/1-3/289, mille alusel oli kaebaja kartserisse paigutatud (vt vastustaja 11.03.2024 menetlusdokumendi lisa 1). Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 30 kohaselt kui menetlusosaline keeldub dokumenti vastu võtmast, teeb dokumendi kättetoimetaja kindlaks keelduja isiku ning teeb dokumendile märke, mille kinnitab oma allkirjaga. Märkega dokumendi tagastab ta haldusorganile. Sel juhul loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks, välja arvatud juhul, kui dokumendi vastuvõtmisest keelduti HMS § 29 lg-te 1-3 rikkumise tõttu. Vastustaja on tõendanud, et kaebajale loeti 27.10.2023 käskkiri kätte toimetatuks HMS § 30 kohaselt.
11.Kohustamisnõude eelduseks on, et taotletud toimingust keeldumine (HKMS § 46 lg 2). Olukorras, kus kaebajale ei ole keeldutud käskkirja kätte toimetamast, ei ole ka kaebaja subjektiivseid õigusi ilmselgelt rikutud (HKMS § 44 lg 1). Aga ka juhul, kui eeldada kaebaja väite õigsust, et talle ei ole kartserisse paigutamise aluseks olevaid dokumente kätte toimetatud, kuuluks kaebus ka selles osas tagastamisele, kuivõrd kohtueelset menetlust nimetatud osas läbitud ei ole. Asja materjalist nähtuvalt on kaebaja esitanud 25.04.2022 vaide Tallinna Vangla esimese üksuse valvuri tegevusele (keeldus viimast arsti vastuvõtule) 3(5)
3-24-518 (vt vastustaja 08.03.2024 menetlusdokumendi lisa 1). Küll aga ei ole tõendatud, et kaebaja oleks läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse kartserisse paigutamise aluseks olevate dokumentide kätte toimetamata jätmise küsimuses.
12.Eeltoodust lähtuvalt kuulub kaebus selle esitajale tagastamisele.
13.Juhul, kui kaebaja eesmärgiks on vaidlustada tervishoiuteenuse tagamata jätmist, siis ka selles osas tuleb kaebajal eelnevalt läbida kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg 5). Kaebaja on küll esitanud 25.04.2022 vaide valvuri tegevusele, kuid kaebuses viidatakse perioodile november 2023-veebruar 2024 (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 2) ning kaebuses täienduses märts 2024 (dtl 12). Kuid isegi juhul, kui kaebaja on soovinud vaidlustada 2022. a valvuri keeldumist, oleks kaebus ilmselge tähtaja rikkumisega ning tähtaja ennistamise aluseid ei esineks, mistõttu kuuluks menetlus selles osas lõpetamisele (HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 3). 14. Samuti kui kaebaja eesmärgiks on olnud vaidlustada distsiplinaarkäskkirju, mille alusel kaebaja kartserisse paigutati, on halduskohtusse pöördumise eelduseks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine (VangS § 11 lg 5). Asja materjalist ei nähtu, et kaebaja oleks kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud käskkirjade vaidlustamise või tervishoiuteenuse osutamata jätmise küsimustes.
15.Seoses kaebaja väidetega, mis puudutavad väidetavat elektroonilist seadet, siis selgitab kohus järgmist. Kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab VangS ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas (VangS § 66 lg 1). Järelevalve täpsem korraldus on kehtestatud justiitsministri 05.09.2011 määrusega nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“. VangS §-s 69 on reguleeritud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. On väheusutav, et vangla kasutaks abivahendeid, mida õigusaktid ette ei näe. Küll aga ei saa kaebaja esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebust otse halduskohtusse, vaid eelnevalt tuleb läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg 5).
16.Juhul, kui kaebajal on vajadus arstiabi järele, siis tervisehoiuteenuse osutamine vanglas on reguleeritud VangS §-s 52. Arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid (VangS § 52 lg 2). Kinnipeetavale tagatakse ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus (VangS § 53 lg 1). Asja materjalide kohaselt ei ole kaebaja pöördunud perioodil 01.03.09.03.2024 kaebusega meditsiinitöötajate ega vanglaametnike poole seoses madratsi puudumise halva mõjuga tema tervisele.
17.Kaebaja on märkinud, et vastustaja on rikkunud tema kingad. Kohus selgitab, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Küll aga tuleb enne kahju hüvitamise nõudega halduskohtusse pöördumist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg 8). Asja materjalist ei nähtu, et kaebaja oleks kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud.
18.Kaebaja on viidanud ka kartseri tingimustele ning vanglariietusele. Ka sellesisulisi vaiete esitamisi asja materjalist ei nähtu (VangS § 11 lg 5).
19.Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus tervikuna tagastamisele (HKMS § 121 lg 1 p 4).
4(5)
3-24-518
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
20.Olukorras, kus kaebus kuulub tagastamisele, jääb ka esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, kuivõrd kaebus on ilmselgelt perspektiivitu (HKMS § 249). Riigi õigusabi taotluse lahendamine
21.Kaebaja on taotlenud riigi õigusabi korras advokaadi määramist. Kohus tõlgendab taotlust viisil, et kaebaja soovib riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seadus (RÕS) § 4 lg 3 p 5).
22.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 3 alusel on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lg 2 kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel käesolevas peatükis sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti.
23.Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Sõltumata aga taotleja majanduslikust seisundist ei anta riigi õigusabi, kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud piirangud.
24.Tulenevalt RÕS § 7 lg 1 punktist 5 ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Eelnevalt on kohus selgitanud, et kuivõrd kohustuslikku kohtueelset menetlust läbitud ei ole, siis kuulub kaebus selle esitajale tagastamisele. Seetõttu ei ole ka põhjendatud riigi õigusabi andmine ning taotlus tuleb jätta rahuldamata.
25.Viimaks märgib kohus, et arvestades kaebuses kirjeldatud ning üksikvangistuses viibitud aega, tuleb vanglal tagada kinnipeetavale vältimatu abi kättesaadavus, sh vaimse tervise küsimustes (VangS § 53 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.