Politsei- ja Piirivalveameti taotlus valduse läbivaatuse loa saamiseks Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kristel Proos Puudutatud isik – X
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Politsei- ja Piirivalveameti taotlus tagantjärele eluruumi läbivaatuseks loa saamiseks rahuldamata.
2.Määruse avaldamisel Riigi Teatajas asendada füüsiliste isikute nimed ja korteri aadress tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi ka taotleja või PPA) edastas 29.02.2024 Tallinna Halduskohtule kirjavahetuse, mille eesmärgiks oli kohtule arusaadavalt korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 51 lg-s 2 sätestatud tagantjärele loa saamine valduse läbivaatuseks. Kirjavahetusele ei olnud lisatud selgelt väljendatud taotlust ega esitatud ühtki põhjendust. Küll aga nähtus, et esmakordselt esitati taotlus halduskohtule juba 14.02.2024. 14.02.2024 saabunud e-kirja käsitas halduskohus tagaotsitava kinnipidamise teatena ning see edastati Harju Maakohtule.
Kuna halduskohtule esitatud taotlus valduse läbivaatuse tagantjärele loa saamiseks ei vastanud nõuetele, jättis kohus 29.02.2024 määrusega taotluse käiguta. Puuduste kõrvaldamiseks tuli taotlejal 5 päeva jooksul esitada nõuetekohane taotlus koos põhjenduste ja seni kohtule esitamata tõenditega.
3.PPA esitas 04.03.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse aadressil xxxxxxx (edaspidi korter) 12.02.2024 toimunud eluruumi läbivaatuseks loa saamiseks tagantjärele juhindudes KorS § 51 lg-st 2 halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 264 lg-st 2. Taotluse põhjendused oli järgmised:
3.1.PPA sai 12.02.2024 teate, et korteris viibib tagaotsitav Y (edaspidi tagaotsitav). Sellise info tõttu otsustas politsei teostada valduse läbivaatuse KorS § 51 lg 1 punkti 1 alusel. Patrull läks 12.02.2024 kella 22.45 paiku korterit kontrollima ning sellest oli kuulda liikumist ja hääli. Mõni aeg hiljem väljus korterist peretütar koeraga. Temalt saadi kinnitust, et korteris viibib tagaotsitav. Kuna oli alus arvata, et tagaotsitav võib akna kaudu põgeneda, siis jälgis osa patrullpolitseinike maja akende poolseid külgi ja aknaid.
3.2.Ukse avas X (edaspidi puudutatud isik), kelle sõnul ei pidavat korteris olema peale teise lapse kedagi. Taotluse kohaselt oli näha, et naisterahvas proovis last mõjutada mitte avaldamaks, et tagaotsitav viibib korteris. Tütar ja ema said eraldatud, samal ajal kontrollisid kiirreageerijad korterit. Vesteldes naisterahvaga tunnustas ta, et tagaotsitav viibib korteris, kuid tema asukohta ta ei avaldanud. Kell 23.53 leiti tagaotsitav rõdul olevast peidikust. Isik peeti kinni ja toimetati kohtumääruse alusel Tallinna Vanglasse.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Isiku valduses oleva eluruumi läbivaatus on KorS § 51 lg 2 kohaselt lubatud ainult läbivaadatava eluruumi asukohajärgse halduskohtu eelneval loal. Kui halduskohtu luba ei ole võimalik taotleda vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise vajaduse tõttu, võib korrakaitseorgan valduse läbi vaadata ilma halduskohtu loata. Sellisel juhul on korrakaitseorgan kohustatud loa taotlema tagantjärele. Kohtunik otsustab valduse läbivaatuseks loa andmise või selle pikendamise halduskohtumenetluse seadustikus haldustoiminguks loa andmiseks ettenähtud korras. Kui kohus keeldub loa andmisest, on korrakaitseorgan kohustatud viivitamata lõpetama valduse läbivaatuse.
5.KorS ei sätesta, et käesoleva loa andmise menetlusse tuleks kaasata läbivaadatud eluruumi valdaja (rahvastikuregistri andmetel on korter puudutatud isiku elukohaks).HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 3 lause 2 kohaselt on menetlusosalisteks taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse.
6.Eluruumi läbivaatus on praegusel juhul juba toimunud ja PPA taotleb luba KorS § 51 lg 2 alusel tagantjärele.
7.Taotlusele lisatud valdusesse sisenemise protokolli1 kohaselt siseneti korterisse 12.02.2024 kell 23.45 ning valduse läbivaatuse 12.02.2024 protokollist2 nähtuvalt alustati puudutatud isiku juuresolekul valduse läbivaatusega kell 23.46 ning selle aluseks märgiti protokolli KorS § 51 lg 1 punkt 1. Protokolli kohaselt oli alust arvata, et korteris viibib isik, kellele on väljastatud vahistamismäärus. KorS § 51 lg 1 punktist 1 tulenevalt võib politsei valdaja nõusolekuta isiku valduses oleva ruumi läbi vaadata, sh vaadata läbi seal asuva asja ning avada uksi, väravaid või kõrvaldada muid takistusi, kui on alust arvata, et ruumis viibib
Dtl 23–24 Dtl 25–26
isik, kellelt võib võtta seaduse alusel vabaduse. Seega võib valduse läbi vaadata juhtudel, kui on kahtlus, et valduses viibib isik, kellelt võib võtta vabaduse, sh tagaotsitav isik, ning valduse läbivaatuse eesmärgiks on sel juhul leida eelnimetatud isik, keda valdaja ise vabatahtlikult ei näita.
8.Kohtu hinnangul olid KorS § 51 lg-s 1 sätestatud formaalsed valduse läbivaatamise eeldused täidetud. Kohtul ei ole alust kahelda, et konkreetsel juhul sai PPA teate, et korteris viibib tagaotsitav, misjärel olukorrale reageeriti. Harju Maakohtu 16.08.2023 määrusega kriminaalasjas nr XXXXXX on Y kuulutatud kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 140 lg 3 alusel tagaotsitavaks. Maakohtu 16.08.2023 määruse resolutsiooni punkti 2 kohaselt tuli süüdimõistetu Y KrMS § 130 lg 5 ja KrMS § 429 lg 1 punkti 1 alusel vahistada kohtuotsuse täitmise tagamiseks ja paigutada Tallinna Vanglasse. Samuti ei ole kohtul alust kahelda Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna grupijuhi kirjalikult antud selgitustes3, et puudutatud isik küll kinnitas tagaotsitava viibimist korteris, kuid tema asukohta ta ei avaldanud.
9.KorS § 51 lg-st 2 tulenevalt ei ole halduskohtu eelnev luba valduse läbivaatuseks vajalik, kui läbivaatuse teostamise eesmärgiks on avalikku korda ähvardava vahetu kõrgendatud ohu tõrjumine. Kuna PPA esitas loataotluse kohtule esmakordselt 14.12.2024, siis järeldab kohus, et PPA hinnangul ei olnud 12.12.2024 valduse läbivaatusele eelnevalt halduskohtule loataotluse esitamine võimalik justnimelt vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise tõttu. Valduse läbivaatuse 12.02.2024 protokollis on meetme kohaldamise algusajaks märgitud 12.02.2024 kell 23.46. KorS § 51 lg-st tulenevalt on ajavahemikus kella 23.00-st kuni 7.00-ni isiku eluruumi läbivaatus lubatud ainult juhul, kui see on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks. Seega tuleb praegusel juhul kindlaks teha, kas esines kõrgendatud ohu tõrjumise vajadus, mille tõttu oli eluruumi läbivaatus öisel ajal KorS § 51 lg 1 punkti 1 ja lg 3 kohaselt lubatud.
10.Antud juhul ei ole PPA taotluses väitnud, et 12.02.2024 valduse läbivaatuse oleks tinginud vajadus tõrjuda vahetut kõrgendatud ohtu. Seda ei nähtu ka taotlusele lisatud ja kohtule varasemalt saadetud materjalidest. Nii valdusesse sisenemise kui ka valduse läbivaatus protokollis on vastav lahter linutamata.
11.Kõrgendatud oht on KorS § 5 lg 4 kohaselt oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise oht. Kehalise puutumatuse riive on KorS tähenduses seksuaalse enesemääramise õiguse raske rikkumine või raske tervisekahjustuse tekitamine. Vahetu olukord on KorS § 5 lg 5 kohaselt olukord, kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab.
12.Kohtule ei nähtu, et 12.02.2024 valduse läbivaatusel oleks esinenud valdusest või tagaotsitavast isikust lähtuvat ohtu, mis oleks ohustanud mh isikute elu, kehalist puutumatust või füüsilist vabadust. Seda ei nähtu kohtule ka esitatud taotlusest. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtub kohtule, et tagaotsitavat on varasemalt korduvalt karistatud mh KarS § 121 (kehaline väärkohtlemine) järgi. Taotluse kohaselt kuulis patrull korterist liikumist ja hääli, kuid taotlusest ja selle lisadest ning grupijuhi selgitustest ei nähtu, et nimetatud hääled ja liikumine oleksid viidanud nt füüsilise vägivalla kasutamisele või muule asjaolule, mida võiks pidada kõrgendatud ohuks ning mida oleks olnud vaja viivitamatult tõrjuda. Ka patrullid ja
Dtl 2–3
kiirreageerijad olid taotlusest nähtuvalt kohale kaasatud seoses tagaotsitava isiku põgenemisohuga, mitte aga sel põhjusel, et tagaotsitavast lähtuks kõrgendatud oht. Tagaotsitava 13.02.2024 kinnipidamisprotokollist nähtuvalt on puudutatud isik tagaotsitava elukaaslane. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt isikutel ühiseid lapse ei ole. Taotluses ei ole viiteid nt taustainfole, mille kohaselt oleks perekonnas toimunud lähisuhte vägivalla juhtumeid.
13.Kohtu hinnangul viitab vahetu kõrgendatud ohu puudumisele ka asjaolu, et pärast häälte ja liikumise tuvastamist korteris väljus sealt peretütar koeraga jalutama ning ta kinnitas, et tagaotsitav viibib korteris. Sellest kirjeldusest ei nähtu, et korteris olnud hääled ja liikumine oleks võinud viidata kõrgendatud ohule, mida oleks tulnud asuda vahetult tõrjuma. Et tegemist ei olnud vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise olukorraga kinnitab ka see, et enne valduse läbivaatusele asumist eraldati puudutatud isik koos tütrega4, kuid grupijuhi selgituste kohaselt 10-aastast magavat last otsustati mitte häirida. Kirjelduse kohaselt asusid kiirreageerijad pärast puudutatud isiku ja tema tütre korterist eemaldamist seda läbi vaatama. Samal ajal tunnistas puudutatud isik, et tagaotsitav viibib korteris, ent täpset asukohta ei avaldanud. Taotlusest ei nähtu, et uute asjaolude valguses oleks tagaotsitavast lähtuvat ohtu ümber hinnatud ning otsustatud korterist eemaldada ka seal magav laps. Ka puuduvad tagaotsitava kinnipidamise protokollis viited, et isik oleks olnud nt alkoholijoobes või agressiivne, mille tõttu ei oleks olnud võimalik isikule protokolli tutvustada või ta ei oleks olnud võimeline protokolli allkirjastama. Kohus leiab, et kõrgendatud ohtu isiku (mh lapse) elule ja kehalisele puutumatusele võib kujutada endast lapsega koos samas eluruumis viibiv alkoholijoobes või ka agressiivne täiskasvanu, kes on varasemalt teiste isikute suhtes kasutanud füüsilist vägivalda. PPA taotlusest ega selle lisadest ei nähtu nimetatud asjaolusid. Ühtlasi ei ole valduse läbivaatuse protokollis viiteid, et korterist oleks leitud nt relvi või lõhkekeha, mille hooletu käitlemine oleks võinud tekitada ohtu tagaotsitavale endale ja eluruumis viibivale lapsele. Valdus läbivaatuse protokollis on meetme rakendamise tulemusena märgitud vaid seda, et korteris on rõdul peidikust leitud isik, kellelt võib võtta vabaduse.
14.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et korteri läbivaatuseks puudus vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise vajaduse puudumise tõttu vajadus.
15.PPA taotlus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Selgituses märgitud: „Naisterahvas suunati lapsega korterist välja/.../“.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.