Rahapesu Andmebüroo taotlus X valduses olnud vara riigi omandisse kandmiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja Karin Kook Puudutatud isik – X
Menetlustoiming
Taotluse lahendamine lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
Rahuldada Rahapesu Andmebüroo 08.01.2024 taotlus.
Anda luba kanda X valduses olnud vara (xxxxxxxxx) riigi omandisse.
3.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi, isikukood ning rahasummad koos vääringutega tähemärkidegaEDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi ja rahasummad koos vääringuga tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.Tallinna Halduskohtu menetluses on Rahapesu Andmebüroo (RAB) 08.01.2024 taotlus vara riigi omandisse kandmiseks. Taotlusest nähtuvad asjaolud on järgmised:
X (puudutatud isik, sikukood xxxxxxxxxxx) üritas 30.11.2022 ületada Narva piiripunkti suunaga Venemaalt Eestisse koos xxxxxxxx. Maksu- ja Tolliamet võttis kupüürid tolliseaduse § 661 alusel hoiule.
1.2.RAB kehtestas 05.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/916-14 (dtl 4-6) võimaliku kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks, olemasoleva vara säilimiseks ja rahaliste vahendite päritoluga seotud täiendavate asjaolude tuvastamiseks puudutatud isiku valduses olnud xxxxxxx käsutuspiirangu 30 kalendripäevaks. Ettekirjutuse aluseks olevad faktilised asjaolud on toodud 05.12.2022
3-24-67
dokumendis nr 3-1/916-1 (dtl 6-8 (osaliselt kinnikaetud variant), dtl 85-87 (täismahus)). Puudutatud isikut teavitati võimalusest esitada RAB-ile tõendid vara legaalse päritolu kohta.
1.3.03.01.2023 seisuga ei olnud X esitanud RAB-ile tõendeid piiratava vara legaalse päritolu kohta. Samuti ei olnud selleks hetkeks RAB läbiviidud analüüs ümber lükanud kahtlust, et puudutatud isiku valduses olnud vara võib olla kuritegeliku päritoluga, mistõttu oli RAB-il vaja teha täiendavaid lisatoiminguid. Eeltoodust tulenevalt kehtestas RAB 03.01.2023 ettekirjutusega nr 3-1/2-3 (dtl 9-10) võimaliku kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks, olemasoleva vara säilimiseks ning rahaliste vahendite päritoluga seotud täiendavate asjaolude tuvastamiseks rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 57 lg 3 p 1 alusel vara suhtes täiendava käsutuspiirangu 60 kalendripäevaks. Ettekirjutuse aluseks olevad faktilised asjaolud on kajastatud RAB-i 03.01.2023 dokumendis nr 3-1/2-1 (dtl 11-14 (osaliselt kinnikaetud variant), dtl 88-91 (täismahus)) .
1.4.RAB tegi täiendavaid toiminguid, et tuvastada X valduses olnud vara legaalset päritolu. Samuti edastas RAB 17.02.2023 puudutatud isikule e-kirja (dtl 15) teel meeldetuletuse, et seoses RAB-i poolt 05.12.2022 tema valduses olnud xxxxxx seatud käsutuspiirangute osas on tal õigus esitada RAB-ile tõendid vara legaalse päritolu kohta ning kui vara legaalne päritolu leiab rahapesu kahtluse korral tõendamist, tühistatakse seatud piirang viivitamatult.
1.5.X esindaja esitas RAB-ile dokumente 21.02.2023 (dtl 16-40). Selgituste kohaselt töötas puudutatud isik Rootsis ehitajana ning tööandja maksis talle raha xxxxxx. 2020 ja 2021.a jooksul on ta teinud kolleegidest ukrainlastega valuutavahetus soodsa kursiga, vahetatdes xxxxxx väga hea vahetuskursiga xxxxxx. xxxxxx tuli ta periooditi Eestisse ja hoiustas xxxxxx oma kodus Narvas, mõned summas vahetas ta ka erinevatel perioodidel Tallinnas eurodeks (tõendid puuduvad). 30.11.2022 läks ta Venemaale, Ivangorodi, sooviga teha valuutavahetust, kuna oli töötu ja selgus, et Narva valuutavahetuspunktis ei saagi xxxxxx eurodeks vahetada. Ta suundus Venemaale, kuid sinna ta suure järjekorra tõttu ei pääsenud ja tuli Eestisse tagasi. Selgitustele oli lisatud tööleping Rootsi äriühinguga ning pangakontode väljavõtted, millest nähtub tema töötasu saamine.
1.6.RAB leidis, et isiku ütlustes on põhjust kahelda ning esitas 23.02.2023 puudutatud isikule e-kirjaga täiendavad küsimused (dtl 41). Puudutatud isik vastas esindaja kaudu samal päeval (dtl 42-44), kuid ka need vastused ei kummutanud RAB-i kahtlusi, selle kohta, et vara ei ole legaalset pärituolu.
1.7.27.02.2023 esitas RAB RahaPTS § 57 lg 6 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks varale täiendava piirangu seadmiseks kuni üheks aastaks.
1.8.28.02.2023. a määrusega haldusasjas 3-23-440 rahuldas Tallinna Halduskohus RAB-i taotluse ning andis loa X valduses olnud vara, mis oli hoiule võetud Maksu-ja Tolliameti poolt, käsutamise edaspidiseks piiramiseks kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni, aga mitte kauemaks, kui üheks aastaks.
1.9.RAB kehtestas 03.03.2023 ettekirjutusega nr 3-1/220-12 (dtl 45-46) Tallinna Halduskohtu poolt antud loa alusel vara xxxxxxx suhtes käsutuspiirangu kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni või vara legaalse päritolu tõendamiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks. Ühe aastane seatud käsutuspiirangu tähtaeg saabub 05.03.2024.Ettekirjutuse aluseks olevad faktilised asjaolud on kajastatud RAB-i 03.03.2023 dokumendis nr 3-1/220-1 (dtl 47-54 (osaliselt kinnikaetud variant), dtl 92-100 (täismahus)).
1.10.X esitas 20.03.2023 määruskaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 ja p 2 osas, milles Tallinna Halduskohus piiras juurdepääsu haldusasja toimikule, ning teha uus määrus, millega jätta rahuldamata RAB-i taotlus anda luba puudutatud isiku vara käsutamise piiramiseks. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 13.07.2023. a määrusega 2(8)
3-24-67
määruskaebuse osaliselt ja tühistas Tallinna Halduskohtu 28.02.2023. a määruse juurdepääsu piiramist puudutavas osas. Vara käsutuspiirangu osas jäi määruskaebus rahuldamata.Tallinna Halduskohus kuulutas 25.08.2023 määrusega haldusasja menetluse osaliselt kinniseks.
1.11.RAB on läbi viinud omapoolse analüüsi ning teinud erinevaid toimingud, mis on süvendanud põhjendatud kahtlust, et X valduses olnud vara pärineb kuritegelikust tegevusest ning seetõttu ei ole tema vara tegelik omanik. RAB pöördus 11.10.2023 veel täiendavalt puudutatud isiku poole meeldetuletusega esitada tõendid vara legaalse päritolu kohta (dtl 60). X esitas 18.10.2023 vastuse (dtl 61-62), milles uusi selgitusi ega tõendeid ei esitanud.
2.RAB esitas 08.01.2024 Tallinna Halduskohtule RahaPTS § 57 lg 7 alusel taotluse puudutatud isiku valduses olnud vara (xxxxxxx) riigi omandisse kandmiseks, põhjendades taotlust järgmiselt:
2.1.Rahapesu on RahaPTS § 4 lg 1 kohaselt kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara muundamine või üleandmine eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest; omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest; tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine. Erinevalt mitmetest teistest riikidest ei ole Eesti seadusandja piiranud selliste kuritegude (nn eelkuritegude) ringi, mille tulemusena saadud vara võib olla rahapesu objektiks. Rahapesu kui kuriteo eesmärk on varjata n.-ö. rahapesu eelset seost rahapesu objektiks oleva vara ja seda kuritegelikult kontrolliva isiku vahel, s.o asjaolu, et nimetatud isik käsutas vara ka enne selle näilikku teenimist pealtnäha seaduslikust allikast. Rahapesu koosseisu aspektist ei ole oluline, kas varjatakse isikut, kelle tegeliku kontrolli all on rahapesu objektiks olnud vara pärast rahapesu, vaid see, kas varjatakse isikut, kes on kuritegelikul teel saadud vara tegelik omanik enne selle vara muutmist rahapesu objektiks (Riigikohtu otsus 3-11-34-05, p-d 21, 23 ja 28).
2.2.RahaPTS § 57 lg 7 sätestab, et RAB-il on õigus taotleda kohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks, kui vara omanikku või tegelikku kasusaajat pole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist. X valduses olnud vara käsutamiseks esmane piirang seati 05.12.2022, seega on käesoleva taotluse esitamise hetkeks möödunud ühe aastane tähtaeg. Puudutatud isik ei ole siiani esitanud RAB-ile tõendeid vara legaalse päritolu kohta. Samuti ei ole RAB-i läbiviidud analüüs ümber lükanud kahtlust, et tegemist võib olla illegaalse päritoluga varaga
3.RAB-i ülesanne ei ole otsustada rahapesu või terrorismi rahastamise toimumise üle ega tagada kriminaalmenetluse eesmärke, vaid rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse korral koguda, analüüsida ja kontrollida teavet ning rakendada abinõusid vara säilimiseks. Eesti rahapesu ja terrorismi tõkestamise süsteem on üles ehitatud Rahapesu Tõkestamise Nõukoja (FATF) soovitustele1, mille sisuline täitmine on kõigile maailma riikidele kohustuslik. FATF
4.soovituse kohaselt peaksid riikidel olemas olema seaduslikud meetmed, mis võimaldavad konfiskeerida kuritegeliku vara ilma süüdimõistva kohtuotsuseta (lk 41). Samuti on viidatud soovituse juures toodud, et riigid peaksid kaaluma selliste meetmete rakendamist, mis nõuavad, et teo toimepanija tõestaks konfiskeerimisele kuuluva vara seaduslikku päritolu. FATF konfiskeerimise parimate tavade dokumendi p-s 172 on täiendavalt selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimine võib olla kasulik vahend paljudel juhtudel, nt: (i) juhtudel, kus
süüdimõistvat kohtuotsust ei saa teha menetluslikel või tehnilistel põhjustel (nt aegumistähtaeg on ületatud), (ii) on olulisi tõendeid selle kohta, et tulu on saadud kuritegeliku tegevuse tulemusena, kuid kriminaalsüüdistuse esitamiseks ei ole piisavalt tõendeid, (iii) kriminaaluurimine või süüdistuse esitamine on ebareaalne või võimatu jne. Eeltoodud soovitustele tugineb osaliselt ka RahaPTS-is toodud regulatsioon (§ 57).
4.Viimaseks ja kõige intensiivsemaks isiku põhiõigust piiravaks meetmeks on vara riigi omandisse kandmine. Enne seda on isikul ühe aasta jooksul olnud võimalik põhjendada, miks tuleks piiratav vara lugeda talle õiguspäraselt kuuluvaks. X ei ole esitanud käesolevaks hetkeks ühtegi usutavat selgitust ega ka dokumenti, et vara, mis oli tema valduses on lagaalase päritoluga.
5.Rahapesukahtlusega vara valdaja või omaniku tõendamiskoormus hõlmab tõendeid, mis on eelduslikult tema mõjusfääris. RAB-il tuleb aga teha mõistlikke jõupingutusi, et välja selgitada rahapesukahtlusega vara legaalne omanik või tegelik kasusaaja. See hõlmab mh rahapesukahtlusega vara valdajalt või omanikult saadud teabe ja tõendite kontrollimist ning vajadusel kolmandatelt isikutelt täiendava teabe kogumist. RAB-ile ei ole tõendatud ja RAB ei ole oma ülesannete täitmise käigus tuvastanud piiratud varade legaalset päritolu ega selle omanikku. Seega ei ole haldusasjas nr 3-23-440 tuvastatud asjaolud sisuliselt muutunud. Selles haldusasjas leidis kohus loa andmisel vara käsutamise piiramiseks kuni üheks aastaks, et RahaPTS § 57 lg-s 6 sätestatud eeldus, et vara omanikku ei ole õnnestunud kindlaks teha, on täidetud. Seejuures ka Tallinna Ringkonnakohus jõudis samale seisukohale. Vara omanikku ei ole õnnestunud jätkuvalt kindlaks teha.
6.Riigikohus on oma lahendis 3-20-664 välja toonud, et vara riigi omandisse kandmise sisulisteks eeldusteks on jätkuv rahapesu kahtlus ja see, kui ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist, ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat kindlaks teha. Rahapesu kahtluse kõrvaldamiseks ja vara omaniku kindlakstegemiseks peaks puudutatud isik tõendama vara legaalset päritolu (Riigikohtu 15.10.2020 määrus nr 3-20-664 p 17). RAB-i analüüs ja järeldused toovad välja, et X valduses olnud vara on kuritegeliku päritoluga, seega ei ole tema vara legaalne omanik. X ei ole taotluse esitamise hetkeks ühtegi usutavat tõendit vara legaalse päritolu tõendamiseks RAB-ile esitanud. Kõik tema poolt esitatud tõendid ja „legendid“ ei ole usutavad. Tallinna Ringkonnakohus on 07.05.2020 lahendis 3-20-664 leidnud, et RahaPTS § 57 lg-test 1, 3, 6, 8 ja 10 nende koostoimes tuleb jagatud tõendamiskoormus ka RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamisel. Rahapesukahtlusega vara valdaja või omaniku tõendamiskoormus hõlmab tõendeid, mis eelduslikult on tema mõjusfääris (eeskätt tõendid ja teave selle kohta, kellega ja millistel asjaoludel tehtud tehingutest ning millistel asjaoludel tema pangakontole raha laekus). Samas tuleb ka RAB-l teha mõistlikke jõupingutusi, et välja selgitada rahapesukahtlusega vara legaalne omanik või tegelik kasusaaja. See hõlmab muu hulgas rahapesukahtlusega vara valdajalt või omanikult saadud teabe ja tõendite kontrollimist ning vajadusel kolmandatelt isikutelt täiendava teabe kogumist (Tallinna Ringkonnakohtu määrus 3-20-664 p 21).
7.RAB on teinud omapoolseid toiminguid ja mõistlikke jõupingutusi rahapesukahtlusega vara legaalse omaniku või tegeliku kasusaaja välja selgitamiseks, kuid käeoleva taotluse esitamise hetkeks ei ole õnnestunud tuvastada vara legaalset omanikku. Seega esineb alus loa taotlemiseks vara riigi omandisse kandmiseks RahaPTS § 57 lg 7 alusel.
8.RAB-ile on teatavaks saanud, et seoses Venemaa sõjategevusega Ukraina vastu esines ja esineb ka jätkuvalt kõrgendatud risk, et Venemaa sõdurid ja/või kollaborandid varastasid ja varastavad Ukraina territooriumilt materiaalset vara, sh xxxxxxx. RAB on analüüsinud erinevaid infoallikaid, isiku antud selgitusi ja käitumist kogumis. Eestisse toodud xxxxx võivad olla varastatud Ukraina aladelt. Lähtuvalt senituvastatud asjaoludest on RAB-l veendumus, et
4(8)
3-24-67
isik on tegutsenud n.ö sularahamuulana. RAB-i kogutud andmed viitavad sellele, et puudutatud isik ei ole tema valduses olnud xxxxxx tegelik omanik. RAB on isikule korduvalt selgitanud võimalust esitada tõendeid ja dokumente vara legaalse päritolu kohta. Seni RAB-le esitatud selgitused ja tõendid ei tõenda ega veena, et varal on legaalne päritolu. Pigem tekitavad need omakorda küsimusi ja süvendavad kahtlusi. RAB analüüsi alusel saab järeldada, et isiku valduses olnud sularaha on kuritegeliku päritoluga, raha legaalne omanik ei ole teada.
9.Seega esineb alus loa taotlemiseks vara riigi omandisse kandmiseks (RahaPTS § 57 lg 7). Vara omanikul on 3 aasta jooksul riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus.
10.Kohus andis 17.01.2024 määrusega puudutatud isikule võimaluse esitada RAB-i taotluse kohta oma seisukoht. Puudutatud isik ei ole seisukohti esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.(Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 3 teise lause kohaselt on haldustoiminguks loa andmise menetluses menetlusosalisteks taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse. HKMS § 264 lg 4 kohaselt kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. HKMS § 134 lg 1 sätestab, et lihtmenetluses järgib kohus üksnes halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid, tagab menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste, samuti oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. HKMS § 2 lg 6 sätestab, et kohus tagab kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid.
12.RahaPTS § 57 lg 7 näeb ette, et kui 1 aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat kindlaks teha või kui vara valdaja teatab RAB-ile või prokuratuurile kirjalikult soovist varast loobuda, võib RAB või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks.
13.Kohtupraktikas on selgitatud, et RahaPTS § 57 lg 6 reguleerib n.ö jätkutegevust pärast seda, kui RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud võimalused on ammendunud, mistõttu peavad RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamisel olema jätkuvalt täidetud RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 toodud materiaalsed tingimused varale käsutuspiirangu seadmiseks. Kuivõrd RahaPTS § 57 lg 7 kujutab endast omakorda jätkutegevust pärast eelnevate võimaluste ammendumist, peavad ka selle kohaldamisel olema loetletud eeldused jätkuvalt täidetud.
14.Seega on RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise materiaalseteks eeldusteks (1) jätkuv kahtlus, et vara, mille riigi omandisse kandmiseks luba taotletakse, on seotud rahapesuga (vrd RahaPTS § 57 lg 1), (2) piirangu vajalikkus vara säilimise tagamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 sissejuhatav lause) ning (3) asjaolu, et rahapesukahtlusega vara valdaja või omanik ei ole RAB-ile tõendanud vara legaalset päritolu ja ka RAB-il endal pole õnnestunud teha kindlaks vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat (RahaPTS § 57 lg 3 p 1 ja lg 6; vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2019 otsus asjas nr 3-19-1973, p 6). RahaPTS § 57 lg 7 näeb formaalsete eeldustena ette, et vara käsutamise piirangute kehtestamisest on möödunud 1 aasta ning vara riigi omandisse kandmise taotluse on kohtule esitanud pädev asutus.
5(8)
3-24-67
15.Minu hinnangul on RAB-i 08.01.2024 taotluses toodut arvestades RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise eeldused täidetud. RAB on taotluses veenvalt põhjendanud jätkuvat kahtlust, et puudutatud isiku valduses olnud xxxxxxx puhul võib tegemist olla rahapesu esemeks olnud rahaga, selgitades, et raha võib olla varastatud Ukraina aladelt ning seega pärineda kuritegelikust tegevusest. RAB ei pea RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamiseks tõendama rahapesu ega vara pärinemist kuritegelikest allikatest, vaid üksnes põhjendama sellekohast kahtlust. RAB on taotluses õigesti selgitanud, et ei otsusta selle üle, kas rahapesu on toimunud või mitte. RAB-i korraldatava haldusmenetluse eesmärk ei ole kriminaalmenetluse eesmärkide tagamine, vaid RahaPTS § 54 lg 1 p-st 1 tulenevalt rahapesu tõkestamine ja sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine. Kohtupraktikaski on viidatud, et RAB-i üks põhiülesandeid on rahapesule viitava teabe kogumine ja analüüsimine, kuid tema pädevuses ei ole otsustada selle üle, kas rahapesu on toimunud (vt RahaPTS § 54; Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2020 määrus asjas nr 3-20664, p 21; Riigikohtu 14.05.2014 määrus asjas nr 3-3-1-77-13, p 10). RAB-i taotluses välja toodud asjaolud on kohtu hinnangul praegusel juhul piisavad, õigustamaks jätkuvat rahapesu kahtlust.
16.RAB on osutanud asjaolule, et vara käsutuspiirangu lõppemisel (05.03.2024) tuleb vara vabastada võimaliku kuriteo toime pannud isikutele või sellele kaasa aidanud isikutele. Kuna esineb kahtlus, et raha on seotud rahapesuga, mida iseloomustab selle päritolu varjamine ja soov jätta muljet, et see on saadud seaduslikul teel, on põhjendatud kahelda selleski, et raha puudutatud isiku valduses säilib.
17.Taotluses toodud asjaolusid arvestades saab täidetuks pidada ka nõuet, et puudutatud isik ei ole RAB-ile tõendanud vara legaalset päritolu ja RAB-il endal pole õnnestunud raha omanikku kindlaks teha. Märgin, et kohtupraktika kohaselt on RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamisel RAB-i ja puudutatud isiku vahel jagatud tõendamiskoormis. Rahapesukahtlusega vara valdaja või omaniku tõendamiskoormus hõlmab tõendeid, mis eelduslikult on tema mõjusfääris (eeskätt tõendid ja teave selle kohta, kellega ja millistel asjaoludel tehtud tehingutest ning millistel asjaoludel tema pangakontole raha laekus). Samas tuleb ka RAB-il teha mõistlikke jõupingutusi, et välja selgitada rahapesukahtlusega vara legaalne omanik või tegelik kasusaaja (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2020 määrus asjas nr 3-20-664, p 21). Vara legaalse päritolu tõendamiseks peaks puudutatud isik tõendama, et ta ei ole vara saanud kuritegelikul teel.
18.RAB on taotluses välja toonud põhjused, miks ta leiab, et puudutatud isiku esitatud materjalid ja selgitused ei olnud usutavad ega tõendanud tema valduses olnud xxxxxx legaalset päritolu. Nõustun, et puudutatud isik ei ole asja materjalidest nähtuvalt esitanud ühtegi sellist veenvat tõendit, mis RAB-i taotluses toodud kahtlused ümber lükkaks ning seaks väljaspoole mõistlikku kahtlust selle, et ta sai enda valduses olnud xxxxxx legaalsel teel ja on selle tegelik omanik. Raha legaalse päritolu tõendamiseks on puudutatud isikul olnud võimalusi alates sellest, kui raha temalt Narva piiripunkti ületamisel hoiule võeti. Haldusmenetlust ei viidud läbi puudutatud isiku teadmata. Seejuures ei ole määravat tähtsust sellel, et rahale käsutuspiirangud seadnud ettekirjutuste faktiliste asjaoludega sai puudutatud isik tutvuda üksnes piiratud ulatuses. Kuna puudutatud isikul kaasas olnud raha võeti hoiule, ei saanud talle jääda selgusetuks, millise raha päritolu tuleb tõendada. Raha legaalse päritolu tõendamise eelduseks ei ole see, et puudutatud isikule on teatavaks tehtud rahapesukahtlust sisustavad asjaolud ja nende analüüs. Puudutatud isik ei pidanud hakkama ümber lükkama rahapesu kahtlust iseenesest. Rahapesu kahtluse kõrvaldamiseks pidi ta vaid tõendama tema valduses olnud raha päritolu ehk seda, et ta on saanud raha seaduslikul teel. Selleks oli tal piisavalt võimalusi. Praegusel juhul esitas puudutatud isik ebausutavaid selgitusi selle kohta, kuidas ja/või kellelt ta raha oli saanud. RAB selgitas puudutatud isikule, et tema esitatud dokumendid ja selgitused ei 6(8)
3-24-67
ole raha legaalse omandiõiguse tõendamiseks piisavad, ning küsis temalt täiendavaid selgitusi ja dokumente selle kohta, et, kas ja kellega ta Venemaal valuutavahetust teostas. Puudutatud isikul vastavaid tõendeid esitada ei olnud ning täiendavaid detailseid kirjeldusi, mida RAB oli temalt samuti küsinud, ta ei esitanud. Neil asjaoludel ei saa üksnes puudutatud isiku esitatud selgitusi ja tõendeid pidada piisavaks, et lükata ümber RAB-i kahtlus raha kuritegelikust päritolust.
19.Kohus andis puudutatud isikule samuti võimaluse RAB-i taotluses toodud seisukohtadele vastu vaielda, kuid ta ei ole seda teinud. Puudutatud isik ei ole talle e-posti aadressile saadetud kohtumäärust ega kirju vastu võtnud. Samuti on puudutatud isikul olnud kohtumäärusega võimalik tutvuda e-toimiku vahendusel. See, et puudutatud isik väldib e-posti aadressile saadetud dokumentide vastuvõtmise kohta kinnituse saatmist, ei tähenda, et tal ei ole olnud võimalust kohtumenetlusest teada saada ja kohtudokumentidega tutvuda. E-posti aadressilt ei ole tulnud teavet, et server ei oleks e-kirju vastu võtnud. Seega tuleb kohtudokumendid lugeda puudutatud isikule kätte toimetatuks. Puudutatud isiku poolt kohtumäärusele vastamata jätmine näitab tema huvi puudumist asja kohta, mis kinnitab asjaolu, et tegemist ei olnud temale kuuluva varaga.
20.Samuti on RAB piisavalt põhjendanud, et tal pole õnnestunud raha omanikku kindlaks teha. RAB on minu hinnangul teinud mõistlikke jõupingutusi, et välja selgitada rahapesukahtlusega vara legaalne omanik või tegelik kasusaaja, seejuures mh kontrollides rahapesukahtlusega vara valdajalt või omanikult saadud teavet ja tõendeid ning vajadusel kogudes kolmandatelt isikutelt täiendavat teavet. Olukorras, kus RAB on piisavalt põhjendanud jätkuva rahapesukahtluse olemasolu, pidi ta uurimiskohustuse raames eelkõige kontrollima isiku selgituste aluseks olevaid asjaolusid ja tema esitatud tõendeid ning vajadusel koguma nende kohta selliseid täiendavaid tõendeid, mille esitamist ei saanuks mõistlikult nõuda puudutatud isikult. Olukorras, kus puudutatud isik on esitanud ebausutavaid põhjendusi ega ole esitanud mingeid tõendeid raha päritolu kohta, ei olnud RAB-il kohustust oma initsiatiivil veel mingil viisil rahapesukahtlase raha päritolu uurida. RAB tegutsemise aluseks on põhjendatud rahapesu kahtlus, kuid mitte rahapesu toimumise üle otsustamine. RAB ülesandeks on rahapesu tõkestamine ja rahapesu kahtluse kohta teabe kontrollimine, mitte aga eelkuriteo asjaolude, sh selle toime pannud isiku tuvastamine. RAB-il puuduvad muud võimalused puudutatud isiku esitatud andmeid iseseisvalt kontrollida, sest Ukrainas toimub sõda ja seal ei ole ametivõimudel hetkel võimekust sõjapiirkonnas toimunud kuritegevust uurida, Venemaa ametivõimudega puudub aga koostöö. Kohtu hinnangul näitavad juba puudutatud isiku selgitused piisavalt, et raha üle Eesti piiri toomise eesmärk oli suure tõenäosusega rahapesu, et varjata xxxxx päritolu ja anda sellele legaalne taust. Puudutatud isikule on olnud nii haldus- kui ka kohtumenetluses tagatud tõhus võimalus esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu RAB-i seisukohtadele. Väärib rõhutamist, et puudutatud isik ei ole ka kohtumenetluses esile toonud selliseid selgitusi, asjaolusid või viiteid tõenditele, mida RAB-l tulnuks veel uurimisprintsiibist tulenevalt ja tõendamiskoormuse jaotust arvestades uurida, et teha kindlaks vara tegelik omanik või kasusaaja. Kokkuvõttes on RAB-i järeldus, et ta on teinud mõistlikke pingutusi asjaolude väljaselgitamiseks, seega piisavalt põhjendatud. Kohus tugineb taotlust rahuldades muu hulgas teabele, mille RAB esitas üksnes kohtule ja millele kohus seadis 17.01.2024 määrusega juurdepääsupiirangu.
21.Käesolevas asjas ei ole vaidlust elle üle, et vara käsutamise piirangute esmasest kehtestamisest on möödunud 1 aasta ning RAB-il on volitus taotluse esitamiseks kohtule, on nii materiaalsete kui formaalsete eelduste täidetuse tõttu võimalik RAB-i 08.01.2024 taotlus rahuldada ja anda RAB-le luba kanda puudutatud isiku valduses olnud vara riigi omandisse.
7(8)
3-24-67
22.Asjas ei nähtu selliseid asjaolusid või põhjendusi, millest saaks järeldada, et meetme kohaldamine riivab puudutatud isiku õigusi ebaproportsionaalselt. Antav luba sisuliselt eelhinnang, kuna peale kohtu luba annab RAB vastava haldusakti, mida on omakorda võimalik halduskohtus vaidlustada. Samuti annab RahaPTS § 57 lg 10 isikule õiguse esitada tõendeid ka pärast seda, kui RAB-i taotlus on kohtu poolt rahuldatud ning vara on riigi omandisse kantud. Kui puudutatud isik esitab tõendeid, mis tõendavad vara legaalset päritolu, on RAB-il kohustus vara viivitamatult vabastada vaatamata sellele, et kohus on loa taotluse rahuldanud. RahaPTS § 57 lg 7 viimase lause kohaselt on vara omanikul riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus 3 aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates.
23.Määrus jõustub selle kättetoimetamisel RAB-ile (HKMS § 265 lg 3 teine lause), seega saab RAB selle täita enne võimaliku määruskaebemenetluse tulemuse ära ootamist. Kui määrus tühistatakse ja RAB on selle alusel juba teinud ettekirjutuse vara riigi omandisse kandmiseks ning selle täitnud, peab RAB ettekirjutuse tagasi täitma.
24.Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ning rahasummad koos vääringutega tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Hallikma
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.