Rahapesu Andmebüroo taotlus vara riigi omandisse kandmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad Haldustoiminguks loa taotleja: Rahapesu Andmebüroo Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist: X
Taotluse lahendamine Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Rahapesu Andmebüroo taotlus. Anda Rahapesu Andmebüroole luba X valduses olnud vara (XXXXXX sularahas), mis käesoleval hetkel on hoiule võetud Maksuja Tolliameti poolt, riigi omandisse kandmiseks.
2.Rahuldada Rahapesu Andmebüroo taotlus ja piirata X ja tema võimaliku esindaja juurdepääs Rahapesu Andmebüroo 23.02.2024 vastuse lisadele 1 ja 2 täies ulatuses.
3.Määruse avaldamisel pärast selle jõustumist asendada isiku nimi ning rahasummad koos vääringutega tähemärkidega.
4.Toimetada määrus menetlusosalisele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA TAOTLUS
1.Rahapesu Andmebüroole (edaspidi RAB) sai Maksu- ja Tolliametilt teada, et X üritas 30.11.2022 ületada Narva piiripunkti suunaga Venemaalt Eestisse koos XXXXX (XXX) kogusummas XXXXXXX. Maksu- ja Tolliamet võttis viidatud kupüürid Tolliseaduse § 661 alusel määruse (EL) 2018/1672 artikli 7 lg 1 rakendamiseks hoiule kuni 05.12.2022.
2.RAB kehtestas 05.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/916-8 puudutatud isiku valduses olnud varale käsutuspiirangu 30 kalendripäevaks, 03.01.2023 ettekirjutusega nr 3-1/2-2 käsutuspiirangu 60 kalendripäevaks ja Tallinna Halduskohtu 01.03.2023 haldusasjas nr 3-23-456 antud loa alusel 03.03.2023 ettekirjutusega nr 3-1/220-6 käsutuspiirangu kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks.
3.RAB esitas 08.01.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku valduses olnud vara XXXXX riigi omandisse kandmiseks (isikule avaldatud versioon dtl 1-43). RAB põhjendab taotlust järgmiselt. 3.1.RAB-i analüüs on süvendanud põhjendatud kahtlust, et puudutatud isiku valduses olnud vara pärineb kuritegelikust tegevusest ning seetõttu ei ole tema vara tegelik omanik. 3.2.Ta saabus Narva piiripunkti 30.11.2022 kell 12:04. Enne tollikontrolli deklareeris ta suuliselt XXXXXX. Tolliseaduse (TS) §-de 64 ja 65 alusel teostati reisija ja tema pagasi läbivaatus, mille käigus tuvastati tema jope taskust kummidega pakendatud XXXXX (kokku 700 tk XXXXXX pangatähte, konverteerituna ca XXXXXX). 3.3.Tolliametnikele selgitas X tema valduses olnud XXXXXX päritolude kohta, et sularaha koguses XXXXX on tema oma. Raha päritolu kohta selgitas isik, et ta töötas 20162017 aastatel Venemaal ehitusfirmas, kus ülemus oli ukrainlane ning tasus palka XXXXX. Raha andis ta üle oma sugulastele hoiule Venemaal ning ta otsustas alles nüüd selle raha Venemaalt Eestisse tuua. Mõned kupüürid olid väljastatud 2021 aastal, kuigi isik väidab, et sai palka 2017 aastal. Selle kohta ütles X, et tema sugulased võib olla vahetasid seda raha.
3.4.Ta ei ole esitanud RAB-ile alates esimesest, so RAB-i 30-päevasest piirangu seadmise ettekirjutusest, tema valduses olnud XXXXX päritolu kohta usutavaid selgitusi ega dokumente. RAB on ka enne käesoleva taotluse esitamist võtnud temaga uuesti ühendust. RAB saatis 12.10.2023 teate, milles selgitati, et tal on võimalik esitada täiendavaid tõendeid tema valduses olnud XXXXX kohta ning tulenevalt RahaPTS § 57 lg 7 on õigus tal esitada RAB-ile kirjalik avaldus varast loobumiseks, peale mida võib RAB taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks. Ta ei ole RAB-i kirjale vastanud.
3.5.Avalikus meedias on kirjutatud juhtumitest, milles Venemaa sõdurid on varastanud XXXXX. Teada on, et Ukraina peaprokurör on algatanud vähemalt 9300 sõjakuritegudega, sh rüüstamisega seonduvat uurimist. Seega võivad Eestisse toodud XXXXX olla varastatud okupeeritud Ukraina aladelt. XXXXXX üle Venemaa-Eesti piiri toomine on toimunud ka pärast käesolevat juhtumit.
3.6.RAB-il on kahtlus, et puudutatud isiku valduses olnud kupüürid võivad olla sõjategevuse käigus Ukraina territooriumilt varastatud (taotluse p 4.14).
3.7.Politsei- ja Piirivalveametile on puudutatud isikuga samal ajal Eesti saabunud isik selgitanud, et ta on XXXXXX Venemaalt Eestisse toonud umbes kümme korda. Selgituste kohaselt jagatakse Ivangorodi turul XXXXXX millede üle piiri Eestisse toomise eest makstakse iga kord XXXXX. Puudutatud isik selgitas, et samal päeval, mil ta XXXXXX Narva piiripunktis vahele võeti, oli
Ivangorodis XXXXX jagavate isikute juures veel mitu inimest, kes tema väitel samuti Narva piiripunktis kinni peeti.
3.8.RAB-il on veendumus, et puudutatud isik on tegutsenud sularahamuulana, mida kinnitavad tema enda poolt antud ütlused, et ta on XXXXXX vedanud kolmanda osapoole huvides ja tasu eest (taotluse p 4.18). Kui mitu isikut on lühikese aja jooksul vedanud sarnase ümmarguse väärtusega ning sarnaselt pakendatud rahalisi vahendeid ilma arusaadavate selgitusteta Venemaalt Narva piiripunkti, viitab see „smurfing“ rahapesu tüpoloogiale: kurjategijad värbavad mitmeid erinevaid isikuid (rahamuulasid), kes aitavad rahalisi vahendeid alla deklareerimise või teatamiskohustuse piirmäära osadena üle tollipiiri vedada, eesmärgiga vältida õiguskaitseasutuste tähelepanu (taotluse p 4.14).
3.9.Rahapesu on RahaPTS § 4 lg 1 kohaselt kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara muundamine või üleandmine eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest; omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest; tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine.
3.10.RAB ei otsusta, kas rahapesu on toimunud, st kas keegi mõistetakse kriminaalkorras süüdi rahapesus. RAB-i korraldatava haldusmenetluse eesmärk ei ole tagada kriminaalmenetluse eesmärke, vaid rahapesu kahtluste kohta teabe kogumine, analüüsimine ja kontrollimine ning vajaduse korral abinõude rakendamine kahtlusaluse vara säilimise tagamiseks (RahaPTS 54 lg 1 p 1). RahaPTS-is sätestatud meetmed annavad aluse kohtu loal vara riigi tuludesse kandmiseks juhtudel, kus on ilmnenud piiratava vara osas põhjendatud rahapesu kahtlus ning vara omanikku ei ole RAB analüüsi käigus õnnestunud kindlaks teha.
3.11.Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteem on üles ehitatud Rahapesu Tõkestamise Nõukoja (edaspidi FATF) soovitustele , mille sisuline täitmine on kõikidele maailma riikidele kohustuslik, sh ka Eestile. FATF 4. soovitus toob muu hulgas, et riikidel peaksid olema seaduslikud meetmed, mis võimaldavad konfiskeerida kuritegelik vara ilma süüdimõistva kohtuotsuseta (lk 41). FATF konfiskeerimise parimate tavade dokumendi punktis 172 on täiendavalt selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimine võib olla kasulik vahend paljudel juhtudel, näiteks: (i) juhtudel, kus süüdimõistvat kohtuotsust ei saa teha menetluslikel või tehnilistel põhjustel (näiteks aegumistähtaeg on ületatud), (ii) on olulisi tõendeid selle kohta, et tulu on saadud kuritegeliku tegevuse tulemusena, kuid kriminaalsüüdistuse esitamiseks ei ole piisavalt tõendeid, (iii) kriminaaluurimine või süüdistuse esitamine on ebareaalne või võimatu jne.
3.12.RAB-ile ei ole tõendatud ning RAB ei ole oma ülesannete täitmise käigus tuvastanud piiratud varade legaalset päritolu ja selle tegelikku omanikku, mis oleks seatud käsutuspiirangu lõpetamise õiguslikuks aluseks RahaPTS § 57 lg 10 kohaselt. Riigikohus on oma lahendis 3-20-664 välja toonud, et vara riigi omandisse kandmise sisulisteks eeldusteks on jätkuv rahapesu kahtlus ja see, kui ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist, ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat kindlaks teha. Rahapesu kahtluse kõrvaldamiseks ja vara omaniku kindlakstegemiseks peaks puudutatud isik tõendama vara legaalset päritolu (Riigikohtu 15.10.2020 määrus nr 3-20-664 p 17).
3.13.Kuna RAB-il ei ole õnnestunud siiani tuvastada puudutatud isiku valduses olnud vara legaalset päritolu ega selle vara tegelikku omanikku ning on kahtlus, et vara käsutuspiirangu lõppemisel (so 05.03.2024) tuleb varad vabastada võimaliku kuriteo toime pannud isikutele
või sellele kaasa aidanud isikutele, peab RAB oluliseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist Eesti Vabariigis sätestatud võimaluste piires täies ulatuses.
4.Kohus andis puudutatud isikule võimaluse esitada seisukoha taotluse kohta. Ta ei kasutanud seda võimalust. Varasemalt haldusmenetluse käigus (taotluse p 4.6.) on selgitanud, et tegemist on tema isikliku rahaga.
5.Kohus esitas 19.02.2024 ja 22.02.2024 (telefoni teel) RAB-le kohtunõude ja täiendavad küsimused.
5.1.21.02.2024 vastas RAB 19.02.2024 kohtunõudele ja esitas kohtule X ülekuulamise protokolli (AK lisa 1, dtl 102-106). Ühtlasi kinnistas RAB, et PPA on andnud nõusoleku protokolli kasutamiseks kohtumenetluses ja seetõttu ei taotle RAB sellele ligipääsupiiranguid. RAB selgitas vastuseks kohtu küsimustele, et täites omapoolset uurimiskohustust, st täiendava informatsiooni kogumiseks, tegi ta PPA-le ametliku päringu, sh võimalike dokumentide esitamiseks, paludes ka luba info kasutamiseks. RAB selgitas, et ta on teavitanud PPA-d, et RAB on seadnud X valduses olnud XXXXXXX suhtes käsutamise piirangu kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni, aga mitte kauemaks, kui üheks aastaks Tallinna Halduskohtu 01.03.2023. a määruse haldusasjas 3-23456 alusel, millega Tallinna Halduskohus rahuldas RAB-i taotluse ning andis loa Xi valduses olnud vara käsutamise piiramiseks kuni üheks aastaks. Samuti on PPA-d teavitatud, et vara on hoiule võetud Maksu- ja Tolliameti poolt. Samuti selgitas RAB vastates kohtu küsimustele, et kriminaalmenetluse käigus konfiskeerimine ja halduskonfiskeerimine ei ole tema arvates menetlused, mis omavahel võistleksid ja kus menetlustel oleks hierarhia. Kui kriminaalmenetluses vara ei arestita, siis see ei tähenda, et see välistab halduskonfiskeerimise. Samuti ei ole see välistatud ka juhtudel, kui kriminaalasja ei algatata. RAB on haldusorgan ning tal puuduvad kriminaalmenetluse läbiviimise õigused ja võimalused. Seadusandja ei ole RAB-ile andnud pädevust algatada kriminaalmenetlust ja selle üle otsustamist, vaid see on antud uurimisasutusele. Seega ei saa RAB hinnata ega kommenteerida, kas kriminaalmenetlust alustatakse, kas vara arestitakse või miks seda ei arestita. Eelnev aga ei tähenda, et RAB ei saaks läbi viia RahaPTS §-i 57 kohast menetlust ning esitada taotlust vara kandmiseks riigituludesse, kui esinevad vastavad tingimused ja alused. On ka võimalik, et rahapesu süüdistuse esitamiseks ei ole vajalik uurida kõiki kuriteo episoode ega ka arestida koheselt kogu vara. Näiteks olukorras, kus isik on välja petnud 10 000 kliendilt vara ja asub seda varjama ehk pesema, ei ole ilmtingimata kriminaalmenetluse ökonoomsuse printsiibist tulenevalt vajalik ära tõendada kõigi 10 000 kliendi petmine. Samuti näiteks asjaolu, et nn Danske Bank A/S Eesti filiaali ja tema töötajatega seotud kriminaalasjas on arutluse all hinnanguliselt 0,75 protsenti tehingute kogumahust, ei tähenda, et nimetatud krediidiasutuse kontodel ei liikunud suuremas ulatuses raha, mida tuleks pidada kuritegelikust tegevusest saaduks, ehk teisiti öeldes, liikus raha, mille omanik või tegelik kasusaaja ei olnud konto omanik. Viimase puhul võib kaalutluseks olla ökonoomsus, aga ka õigusabitaotluste vahetamise kiirus, teatud riikide piiratud
koostöö teatud riikide või jurisdiktsioonidega. Eelnev aga ei tähenda, et RAB ei saaks läbi viia RahaPTS §-i 57 kohast menetlust ning esitada taotlus vara kandmiseks riigituludesse, kui esinevad vastavad tingimused ja alused.
5.2.RAB selgitas lisaks, et tema arusaamal ei ole nn halduskonfiskeerimise eesmärgiks ja sisuks isiku karistamine ega otsustus isiku (karistusõigusliku) süü üle. Seetõttu tuleb eristada rahapesu ja rahapesu kahtlust. Varale käsutuspiirangute seadmise eesmärgiks ei ole ainult kriminaalasja algatamine, vaid vara säilitamine ja asjaolude väljaselgitamine. Kui vara seaduslik kuuluvus ei leia tõendamist, on võimalik nii kriminaalmenetluse algatamine uurimisasutuste poolt kui ka vara riigi omandisse kandmine läbi nn halduskonfiskeerimise ehk läbi RahaPTS § 57 lg 7 (kui vara legaalset omanikku ei ole võimalik välja selgitada). Tegemist on eraldiseisvate menetlustega. Nn halduskonfiskeerimise eesmärgiks on taastada õiguspärane olukord, kus vara tegelikuks omanikuks mitteolevalt isikult võetakse talle mittekuuluv vara ära ning antakse võimalus kannatanule see vara tagastada (RahaPTS § 57 lg 10 viimane lause) või konfiskeerida see riigituludesse. Seega ei tähenda kriminaalmenetluses vara mittearestimine või kriminaalmenetluse algatamata jätmine automaatselt rahapesu kahtluse kadumist ning vara suhtes seatud piirangute tühistamist. Vastupidisele järeldusele jõudmine muudaks sisutühjaks seadusandja kehtestatud nn halduskonfiskeerimise institutsiooni, mis ongi loodud selleks, et kriminaalmenetluse väliselt oleks rahapesu kahtluse korral samuti võimalus piiratud vara kriminaalmenetluse väliseks konfiskeerimiseks ja riigi tuludesse kandmiseks. Kui vara legaalne päritolu tõendatakse, siis RahaPTS § 57 lg 10 alusel on RAB kohustatud vara käsutamise piirangud viivitamata lõpetama. Halduskonfiskeerimiseks peab, lähtuvalt sh ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2023 otsusest haldusasjas nr 3-23-1937, esinema kahtlus, et piiratav vara on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega (RahaPTS § 57 lg 1), piirang peab olema vajalik vara säilimise tagamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 sissejuhatav lause) ning rahapesukahtlusega vara valdaja või omanik ei ole RAB-le tõendanud vara legaalset päritolu (RahaPTS § 57 lg 3 p 1) või terrorismi rahastamise kahtlusega vara valdaja või omanik ei ole kõrvaldanud kahtlust, et vara kasutatakse terrorismi rahastamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 p 2). Lisaks tuleneb RahaPTS § 57 lg-st 6 nõue, et RAB-il endal või kriminaalasja menetlejal pole samuti õnnestunud teha kindlaks vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat. Ka kahtlus, et piiratav vara on seotud rahapesuga, ei tähenda, et RAB-i kahtlus peab olema kõikide RahaPTS § 4 koosseisuelementide suhtes. Kahtlus võib seisneda ka kahtluses mõne koosseisuelemendi osas. Näiteks nn varjamistegevus (RahaPTS § 4 lg 1 p 1) teatud juhtudel eraldisesisvalt või koostoimes teadmisega isikust, kes vara varjab (näiteks teadmine eelnevast kuritegelikust tegevusest või seostest kurjategijatega), isiku võimatusest sellises suuruses või sellisel viisil tehinguid teha, või teadmisega vara (kahtlasest) päritolust või võimalikust (kahtlasest) päritolust. Kokkuvõtvalt on RAB järginud talle seadusega (RahaPTS § 57) antud õiguseid ja õiguste piire (RahaPTS §-s 57 sätestatud test – 30 päeva piirang, 60 päeva piirang, ühe aastane piirang ning riigituludesse konfiskeerimine ning nende piirangute eeldused). Küsimused kriminaalmenetlusest kui hierarhias varem toimuvast menetlusest halduskonfiskeerimise ees, ei ole relevantsed. RAB ei saa hinnata ega kommenteerida, kas kriminaalmenetlust alustatakse, kas see on juba alustatud või isegi lõpetatud. Samuti ei saa RAB kontrollida, kas ja milliseid kuriteoepisoode prokuratuur koostöös uurimisasutustega uurib või kontrollib.
5.3.Oma 23.02.2024 vastuses kohtu 22.02.2024 täiendavatele täpsustavatele küsimustele, märkis RAB kõigepealt, et ta on lisaks omapoolse info edastamise kohustuse täitmisele (RahaPTS § 60 lg 2 ja lg 3), vahetanud jooksvalt infot uurimisasutusega ja seda eelkõige mitteformaalses suhtluses (ekirja teel, suuliselt jne). Lisaks on RAB pärast seda, kui Xi valduses olnud varale seati käsutamise piirang kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni, aga mitte kauemaks, kui üheks aastaks, teavitanud sellest uurimisasutust. Seejärel on RAB küsinud, kas ja kuna prokuratuur esitab konfiskeerimistaotluse isiku valduses olnud vara suhtes. Prokuratuur teavitas sellest RAB-i e-kirja teel. RAB selgitas siinkohal, et ta on teatud isikute valduses olnud varale seatud käsutuspiirangud tunnistanud kehtetuks 07.12.2023. ettekirjutustega seoses seadusliku valdajata vara konfiskeerimisega kriminaalmenetluses, kuid see ei puudutanud kaebajat. Lisaks esitas RAB kohtule vastava kirjavahetuse uurimisasutusega ja palus piirata RahaPTS § 55 lg 1 p 1 ja 3 ning AvTS § 35 lg 1 p 12 ning RahaPTS § 53 lg 4 ja PPVS § 4 lg 5 alusel varaga seotud isiku ja tema võimaliku esindaja juurdepääsu nendele lisadele (1 ja 2) täies ulatuses.
KOHTUSEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab pärast kõigi esitatud tõendite ja seisukohtadega tutvumist ning analüüsimist, et taotlus tuleb rahuldada ja põhjendab oma otsust alljärgnevaga.
7.RahaPTS § 1 lõike 1 kohaselt on RahaPTS eesmärgiks ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. RahaPTS § 4 lg 1 kohaselt on rahapesu kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara muundamine või üleandmine; omandamine, valdamine või kasutamine; või varjamine. RahaPTS-i, rahapesu tõkestamise direktiivi ja FATF-i standardite mõte on võidelda rahapesu ja sellega seotud kuritegude vastu. Vara omanik ja tegelik kasusaaja saab olla vaid vahendite osas, mis on saadud legaalsel teel ehk vara allikas ja päritolu on legaalne. RahaPTS § 57 lg 7 tuleneb, et juhul, kui ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku kindlaks teha või kui vara valdaja teatab Rahapesu Andmebüroole või prokuratuurile kirjalikult soovist varast loobuda, võib Rahapesu Andmebüroo või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks.
8.Tallinna Ringkonnakohus on oma 30.11.2023 otsuses nr 3-23-1937 leidnud, et halduskonfiskeerimiseks peab esinema kahtlus, et piiratav vara on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega (RahaPTS § 57 lg 1), piirang peab olema vajalik vara säilimise tagamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 sissejuhatav lause) ning rahapesukahtlusega vara valdaja või omanik ei ole RAB-le tõendanud vara legaalset päritolu (RahaPTS § 57 lg 3 p 1) või terrorismi rahastamise kahtlusega vara valdaja või omanik ei ole kõrvaldanud kahtlust, et vara kasutatakse terrorismi rahastamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 p 2). Lisaks tuleneb RahaPTS § 57 lg-st 6 nõue, et RAB-il endal või kriminaalasja menetlejal pole samuti õnnestunud teha kindlaks vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat. Kohtu hinnangul on need seadusest tulenevad nõuded käesoleval juhul vaidlusaluse vara riigi omandisse kandmiseks (halduskonfiskeerimise rakendamiseks) täidetud.
9.RAB on oma taotluses viidanud ka Riigikohtu halduskolleegiumi 15.10.2020 määrusele haldusasjas nr 3-20-664. Selles määruses nõustus Riigikohus ringkonnakohtu varasemate põhjendustega selles asjas leides samuti, et RAB taotluse esemeks olnud arvelduskontol oleva raha suhtes oli rahapesukahtlus (määruse p 17). Lisaks sellega, et RAB oli teinud oma pädevust ja volitusi arvestades piisavalt jõupingutusi selleks, et välja selgitada puudutatud isiku arvelduskontol oleva rahapesukahtlusega vara legaalne päritolu ja selle kaudu ka selle vara tegelik omanik või kasusaaja (määruse p 7). Kokkuvõttes jäi ringkonnakohtu otsus raha riigi omandisse kanda jõusse.
10.Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et RahaPTS § 57 lg 7 nimetatud üheaastast tähtaega tuleb arvestada esmase piirangu kehtestamisest RahaPTS § 57 lg 1 alusel (vt. ka Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-20-664 p 11). Käesoleval juhul on esmased piirangud vara (XXXXXX, hetkel Maksu- ja Tolliameti valduses) käsutamiseks seatud RAB-i 05.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/9168 puudutatud isiku valduses olnud varale käsutuspiirangu seadmiseks 30 kalendripäevaks. Hiljem on seatud 03.01.2023 ettekirjutusega nr 3-1/2-2 käsutuspiirang 60 kalendripäevaks ja Tallinna Halduskohtu 01.03.2023 haldusasjas nr 3-23-456 antud loa alusel 03.03.2023 ettekirjutusega nr 31/220-6 käsutuspiirang kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks. Seega on vaieldamatult täidetud RahaPTS § 57 lg 7 sätestatud üheaastane tähtaeg vara käsutamise piirangu seadmisest vara omaniku kindlakstegemiseks.
11.Kohus märgib, et täidetud on ka eeldus, et halduskonfiskeerimiseks peab esinema kahtlus, et piiratav vara on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega (RahaPTS § 57 lg 1). Kohtu hinnangul on RAB oma taotluses ja eriti selle IV osas selgelt näidanud, et RAB-il on põhjendatud kahtlus, et puudutatud isiku valduses olnud kupüürid võivad olla sõjategevuse käigus Ukraina territooriumilt varastatud ja neid üritatakse nn. rahamuulade kasutamise abil teise riigi territooriumile ja seaduslikku käibesse tuua (nn „smurfing“). Kohtu hinnangul on RAB puudutatud isiku poolt sularaha üle Euroopa Liidu tolliterritooriumile toomise üksikasju hinnates jõudnud põhjendatult järeldusele, et puudutatud isiku valduses olnud vara (XXXXX) pärineb suure tõenäosusega kuritegelikust tegevusest ning et ta ei ole ta vara tegelik omanik. Seega on vastav seaduslik eeldus taotluse rahuldamiseks täidetud.
12.Kohus märgib, et RAB on ka omalt poolt teinud vajaliku, et tuvastada vara omanik. RAB on juba oma 05.12.2022 ettekirjutuses nr 3-1/916-8 teavitanud isikut võimalusest esitada tõendid piiratava vara (XXXXX) legaalse päritolu kohta ja ka 17.02.2023 ja täiendavalt 11.10.2023 ekirjadega andnud isikule võimaluse tõendada vara legaalset päritolu (dtl 13 ja 16), mida isik ei ole teinud. Seega loeb kohus täidetuks on täidetud RahaPTS § 57 lg 3 p 1 toodud eelduse raha riigi omandisse kandmiseks
13.Kohus märgib, et nähtuvalt kohtule esitatud dokumentidest, on puudutatud isik selgitanud kõigepealt tema kinnipidamisel ja ta pagasi läbivaatuse järel tolliametnikele, et tema juurest leitud sularaha XXXXXX on tema oma ja on tema töötasu 2016 ja 2017 aastatel Venemaal ehitusfirmas töötamisest. Raha olevat olnud tema sugulaste käes Venemaal hoiul ja ta otsustas selle tuua Eestisse. Isik muutis oma selgitusi tunnistuste andmisel Politsei ja Piirivalveameti Ida prefektuuris 25.05.2024 ja väitis kokkuvõtvalt, et tegelikult sai ta raha oma sõbralt Venemaal ja pidi selle XXXX tasu eest toimetama üle piiri Eestisse ning edasi andma Eestis ootavale isikule. Samuti
väitis ta, et ta oli sellisel viisil varasemalt toonud üle piiri XXXXX (tunnistaja ülekuulamise protokoll kriminaalasja nr XXXXXXXX, dtl 102-106). Kohus märgib, et kaheldamatult on käesoleval juhul usutavamad puudutatud isiku hilisemad ütlused, sest need on antud tema tunnistaja ülekuulamise käigus kriminaalasjas ja isikut on nähtuvalt protokollis toodust hoiatatud kriminaalvastutusest ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja vale ütluse andmise korral. Samuti nähtub protokollitud ütlustest üheselt, et taotlusega hõlmatud ja hetkel Maksu ja Tolliameti valduses olev sularaha XXXXXX legaalne päritolu on tõendamata ja et see raha ei ole kunagi olnud Xi omandiks erinevalt tema poolt tollis kinnipidamisel väidetust. Samuti on õige RAB-i väide, et vara omanikku ei ole õnnestunud kindlaks teha ja täidetud on RahaPTS § 57 lg 6 toodud nõue raha riigi omandisse kandmiseks. Kohus märgib täiendavalt, et puudutatud isik ei ole ka käesoleva kohtumenetluse käigus esitanud ühtegi tõendit, mis annaks aluse pidada taotlusega hõlmatud sularaha tema või kellegi teise legaalsel teel omandatud varaks.
14.Nähtuvalt asja materjalides olevatest tõenditest, on RAB teadlik, et võimaliku kuritegeliku rahapesuga seoses algatatud kriminaalasjaga nr XXXXXXXX ei ole kaebaja menetlusse kaasatud mitte kuriteos kahtlustatavana, vaid tunnistajana ja on sellisena ka üle kuulatud 25.03.2023 ehk tema vastu ei ole algatatud kriminaalasja. Seoses sellega on kohtu arvates õigustatud RAB-i viited Eesti riigi kohustustele rahapesu tõkestamisel ja ka neid osaliselt sisustavatele Rahapesu Tõkestamise Nõukoja soovitustele ja spetsiifiliselt 4. soovitusele, mis näeb ette, et riikidel peaksid olema seaduslikud meetmed, mis võimaldavad konfiskeerida kuritegelik vara ka ilma süüdimõistva kohtuotsuseta. Eesti õigusruumis loob sellise võimaluse RahPTS-s § 57 lg 7, mis annab aluse vastava vara konfiskeerimiseks ka väljaspool kriminaalmenetlust nn. halduskonfiskeerimise korras ja sätestab selle rakendamise õiguslikud eeldused.
15.Käesoleval juhul on kohtu hinnangul eeltoodust nähtuvalt täidetud kõik õiguslikud eeldused RAB-i esitatud taotluse rahuldamiseks, kohus rahuldab selle ja annab eeltoodust tulenevalt RABile loa RahaPTS § 57 1g 7 alusel Xi valduses olnud vara (XXXXXX sularahas), mis käesoleval hetkel on hoiule võetud Maksu- ja Tolliameti poolt, riigi omandisse kandmiseks.
16.Kohus märgib täiendavalt, et kohtu antav luba vara riigi omandisse kandmiseks on sisuliselt eelhinnang, sest peale selle saamist peab RAB andma vastava haldusakti. Seda haldusakti saab puudutatud isik soovi korral halduskohtus vaidlustada. Kohus selgitab täiendavalt, et RahaPTS § 57 lg 7 viimase lause kohaselt on vara omanikul riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus kolme aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates. Lõpuks selgitab kohus, et käesolev määrus jõustub selle kättetoimetamisest RAB-ile (HKMS § 265 lg 3 teine lause), seega saab RAB selle täita enne võimaliku määruskaebemenetluse tulemuse ära ootamist. Kui käesolev määrus määruskaebemenetluses tühistatakse ja RAB on käesoleva määruse alusel juba ettekirjutuse teinud vara riigi omandisse kandmiseks ning see on täidetud, peab RAB ettekirjutuse tagasi täitma.
RAB-I TAOTLUSE PIIRATA VARAGA SEOTUD ISIKU JA TEMA VÕIMALIKU ESINDAJA JUURDEPÄÄSU RAB-I 22.02.2024 VASTUSE LISADELE 1 JA 2
LAHENDAMINE
17.Kohus rahuldab täiendavalt RAB-i 23.02.2024 vastuses Tallinna Halduskohtu 22.02.2024 a kohtunõudele esitatud taotluse piirata varaga seotud isiku ja tema võimaliku esindaja juurdepääsu vastuse lisadele 1 ja 2 täies ulatuses. Kohus nõustub RAB-iga, et taotluse rahuldamise aluseks on kõigepealt RahaPTS § 55 lg 1 p 1 ja 3 ning AvTS § 35 lg 1 p 12. Eelnimetatud vastuse lisas 2 on loetletud isikute nimed ja AvTS § 35 lg 1 p 12 sätestab juurdepääsupiirangu, mille kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Samuti sisaldab e-kirjades teave, mis on seotud kriminaalmenetlusega, mis samas mõjutab ka RAB-i edasist haldusmenetlust. Lisaks on AK teabeks RAB ja PPA ametnike puudutav info RahaPTS § 53 lg 4 ja PPVS § 4 lg 5 alusel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et RAB-i taotlus on põhjendatud ja rahuldab selle.