Rahapesu Andmebüroo taotlus Xi valduses olnud vara riigi omandisse kandmiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja Karin Kook Puudutatud isik – X
Menetlustoiming
Taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
Rahuldada Rahapesu Andmebüroo 12.01.2024 taotlus.
Anda luba kanda Xi valduses olnud vara (XXXXXX) riigi omandisse.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi ja rahasummad koos vääringuga tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.X (puudutatud isik) üritas 06.12.2022 ületada Narva piiripunkti suunaga Venemaalt Eestisse koos XXXXXXX Maksu- ja Tolliamet võttis kupüürid hoiule.
2.Rahapesu Andmebüroo (RAB) kehtestas 07.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/933-2 võimaliku kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks, olemasoleva vara säilimiseks ja rahaliste vahendite päritoluga seotud täiendavate asjaolude tuvastamiseks puudutatud isiku valduses olnud XXXXXX käsutuspiirangu 30 kalendripäevaks. Ettekirjutuse aluseks olevad faktilised asjaolud on toodud 07.12.2022 dokumendis nr 3-1/933-1. Puudutatud isikut teavitati võimalusest esitada RAB-ile tõendid vara legaalse päritolu kohta.
3.RAB kehtestas 05.01.2023 ettekirjutusega nr 3-1/14-2 viidatud varale käsutuspiirangu 60 kalendripäevaks. Ettekirjutuse aluseks olevad faktilised asjaolud on kajastatud 05.01.2023 dokumendis nr 3-1/14-1. Puudutatud isik ei olnud esitanud RAB-ile tõendeid piiratava vara legaalse päritolu kohta. Samuti ei olnud selleks hetkeks RAB-i läbiviidud analüüs ümber
3-24-112
lükanud kahtlust, et tegemist võib olla illegaalse päritoluga varaga. RAB-il oli vaja teha täiendavaid lisatoiminguid.
4.Puudutatud isik edastas 09.01.2023 RAB-ile laenulepingust tehtud foto, mille alusel olevat isik saanud Venemaal Belgorodis Y 0% intressiga laenu summas XXXXXX. Lepingu asjaolusid ega muid selgitusi puudutatud isik RAB-ile ei esitanud. RAB edastas 20.02.2023 ekirjaga puudutatud isikule täiendavad küsimused, millele isik vastas 29.03.2023. Ka täiendavad selgitused ei lükanud ümber RAB-i kahtlust.
5.RAB esitas 01.03.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks varale täiendava piirangu seadmiseks kuni 1 aastaks. Tallinna Halduskohus rahuldas 02.03.2023 määrusega asjas nr 3-23-478 RAB-i taotluse ja andis loa puudutatud isiku valduses olnud vara käsutamise piiramiseks kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 1 aastaks.
6.RAB kehtestas 06.03.2023 ettekirjutusega nr 3-1/229-2 kohtu loa alusel puudutatud isiku valduses olnud vara suhtes käsutuspiirangu kuni vara omaniku kindlakstegemiseni või vara legaalse päritolu tõendamiseni, kuid mitte kauemaks kui 1 aastaks. Ettekirjutuse aluseks olevad faktilised asjaolud on kajastatud 06.03.2023 dokumendis nr 3-1/229-1. Piirangu tähtaeg saabub 05.03.2024.
7.RAB viis läbi omapoolse analüüsi ja erinevad toimingud, mis on süvendanud kahtlust, et puudutatud isiku valduses olnud vara pärineb illegaalsest tegevusest ja seetõttu ei ole ta vara tegelik omanik. RAB saatis 11.10.2023 puudutatud isikule meeldetuletuse vara legaalse päritolu kohta tõendite esitamiseks. Puudutatud isik ei ole RAB-ile vastanud.
8.RAB esitas 12.01.2024 Tallinna Halduskohtule rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 57 lg 7 alusel taotluse puudutatud isiku valduses olnud vara (XXXXXX) riigi omandisse kandmiseks. Põhjendused:
8.1.RAB-i ülesanne ei ole otsustada rahapesu või terrorismi rahastamise toimumise üle ega tagada kriminaalmenetluse eesmärke, vaid rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse korral koguda, analüüsida ja kontrollida teavet ning rakendada abinõusid vara säilimiseks. Eesti rahapesu ja terrorismi tõkestamise süsteem on üles ehitatud Rahapesu Tõkestamise Nõukoja (FATF) soovitustele1, mille sisuline täitmine on kõigile maailma riikidele kohustuslik. FATF
4.soovituse kohaselt peaksid riikidel olemas olema seaduslikud meetmed, mis võimaldavad konfiskeerida kuritegeliku vara ilma süüdimõistva kohtuotsuseta (lk 41). Samuti on viidatud soovituse juures toodud, et riigid peaksid kaaluma selliste meetmete rakendamist, mis nõuavad, et teo toimepanija tõestaks konfiskeerimisele kuuluva vara seaduslikku päritolu. FATF konfiskeerimise parimate tavade dokumendi p-s 172 on täiendavalt selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimine võib olla kasulik vahend paljudel juhtudel, nt: (i) juhtudel, kus süüdimõistvat kohtuotsust ei saa teha menetluslikel või tehnilistel põhjustel (nt aegumistähtaeg on ületatud), (ii) on olulisi tõendeid selle kohta, et tulu on saadud kuritegeliku tegevuse tulemusena, kuid kriminaalsüüdistuse esitamiseks ei ole piisavalt tõendeid, (iii) kriminaaluurimine või süüdistuse esitamine on ebareaalne või võimatu jne. Eeltoodud soovitustele tugineb osaliselt ka RahaPTS-is toodud regulatsioon (§ 57).
8.2.RahaPTS § 57 lg 8 eesmärk on efektiivsemalt tõkestada Eesti finantssüsteemi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Viidatud võimalike kuritegude toimepanemine läbi
Eesti finantssüsteemi kahjustab oluliselt Eesti mainet. Rahapesu ebaefektiivse tõkestamise korral seatakse ohtu nii Eesti finantssektori konkurentsivõime kui usaldusväärsus.
8.3.Rahapesukahtlusega vara valdaja või omaniku tõendamiskoormus hõlmab tõendeid, mis on eelduslikult tema mõjusfääris. RAB-il tuleb aga teha mõistlikke jõupingutusi, et välja selgitada rahapesukahtlusega vara legaalne omanik või tegelik kasusaaja. See hõlmab mh rahapesukahtlusega vara valdajalt või omanikult saadud teabe ja tõendite kontrollimist ning vajadusel kolmandatelt isikutelt täiendava teabe kogumist. RAB-ile ei ole tõendatud ja RAB ei ole oma ülesannete täitmise käigus tuvastanud piiratud varade legaalset päritolu ega selle omanikku. Puudutatud isik deklareeris piiril, et tal on kaasas XXXXX, kuid ei osanud öelda täpset kogust. Isik selgitas, et ta teenis antud raha Ukrainas Harkovi linnas töötades. Hiljem väitis ta Politsei- ja Piirivalveametile, et raha on tuttava oma, kes elab Venemaal ja kes võttis selle Ukraina sularahas välja krediidina korteri ostmiseks. Seejärel väitis isik, et raha on temal kasu saamise eesmärgil (raha ümbervahetamiseks eurodesse ja tagasi XXXXXX). Isik väitis, et kuulis Viru Vanglas viibides, et on olemas võimalus võtta Venemaal protsendivabalt võlgu XXXXX ja maksta tagasi sama päeva kursi järgi dollarites sama summa. Isik tahtis selle pealt teenida, vahetades XXXXX kasulikuma kursiga Riias ja võttes vahe endale. Ta leidis inimese, kes oli valmis andma talle XXXXXX vahetamiseks eurodeks. Ta ei tea selle isiku nime, kuid kohtus temaga Peterburi oblastis. Raha üleandmisel koostati allkirjaga dokument, mille alusel sai puudutatud isik XXXXXX 3-6 kuuks tingimusel, et sama summa tagastatakse eurodes sama päeva kursi järgi. Pärast raha saamist sõitis puudutatud isik vanaema juurde Volosovski rajoonis asuvasse suvilasse, kuhu jättis XXXXXX ja ülejäänud XXXXXX võttis endaga Eestisse kaasa. Pärast raha kinnipidamist otsustas isik ülejäänud raha mitte tuua. Veebruari lõpus teenis ta XXXXX eurot. Ta viis selle summa 12.-23.03.2023 jala Venemaale ja andis ülejäänud XXXXXX isikule nimega Y. Pärast raha tagastamist oli tema võlgnevus tasutud ja rohkem ei ole ta oma selgituste kohaselt Eestisse XXXXX toonud. Puudutatud isiku esitatud tõendid ja „legendid“ ei ole usutavad. Ütlused on vastuolulised ja isiku poolt saadetud lepingu sisu ei tõenda tema antud selgitusi. Rohkem ei ole puudutatud isik RAB-ile vastanud ega tõendeid esitanud.
8.4.Avalikus meedias on kirjutatud juhtumitest, milles Venemaa sõdurid on varastanud XXXXX. On teada, et sõja esimese 3 kuu jooksul oli Ukraina peaprokurör algatanud vähemalt 9300 sõjakuritegudega, sh rüüstamisega seonduvat uurimist. Seega võivad ka puudutatud isiku poolt Eestisse toodud XXXXX olla sõjategevuse käigus Ukraina aladelt varastatud. Tollikontrollis on tuvastatud lühikese aja jooksul mitu isikut, kes on vedanud sarnase ümmarguse väärtusega ja sarnaselt pakendatud XXXXXX ilma arusaadavate selgitusteta Venemaalt Narva piiripunkti.
8.5.Seega esineb alus loa taotlemiseks vara riigi omandisse kandmiseks (RahaPTS § 57 lg 7). Vara omanikul on 3 aasta jooksul riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus.
9.Kohus andis 15.01.2024 määrusega puudutatud isikule võimaluse esitada RAB-i taotluse kohta oma seisukoht. Puudutatud isik ei ole seisukohti esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
3(6)
3-24-112
11.RahaPTS § 57 lg 7 näeb ette, et kui 1 aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat kindlaks teha või kui vara valdaja teatab RAB-ile või prokuratuurile kirjalikult soovist varast loobuda, võib RAB või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks.
12.Kohtupraktikas on selgitatud, et RahaPTS § 57 lg 6 reguleerib n.ö jätkutegevust pärast seda, kui RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud võimalused on ammendunud, mistõttu peavad RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamisel olema jätkuvalt täidetud RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 toodud materiaalsed tingimused varale käsutuspiirangu seadmiseks. Kuivõrd RahaPTS § 57 lg 7 kujutab endast omakorda jätkutegevust pärast eelnevate võimaluste ammendumist, peavad ka selle kohaldamisel olema loetletud eeldused jätkuvalt täidetud.
13.Seega on RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise materiaalseteks eeldusteks (1) jätkuv kahtlus, et vara, mille riigi omandisse kandmiseks luba taotletakse, on seotud rahapesuga (vrd RahaPTS § 57 lg 1), (2) piirangu vajalikkus vara säilimise tagamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 sissejuhatav lause) ning (3) asjaolu, et rahapesukahtlusega vara valdaja või omanik ei ole RAB-ile tõendanud vara legaalset päritolu ja ka RAB-il endal pole õnnestunud teha kindlaks vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat (RahaPTS § 57 lg 3 p 1 ja lg 6; vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2019 otsus asjas nr 3-19-1973, p 6). RahaPTS § 57 lg 7 näeb formaalsete eeldustena ette, et vara käsutamise piirangute kehtestamisest on möödunud 1 aasta ning vara riigi omandisse kandmise taotluse on kohtule esitanud pädev asutus.
14.Kohtu hinnangul on RAB-i 12.01.2024 taotluses toodut arvestades RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise eeldused täidetud. RAB on taotluses veenvalt põhjendanud jätkuvat kahtlust, et puudutatud isiku valduses olnud XXXXXX puhul võib tegemist olla rahapesu esemeks olnud rahaga, selgitades, et raha võib olla varastatud Ukraina aladelt ning seega pärineda kuritegelikust tegevusest. RAB ei pea RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamiseks tõendama rahapesu ega vara pärinemist kuritegelikest allikatest, vaid üksnes põhjendama sellekohast kahtlust. RAB on taotluses õigesti selgitanud, et ei otsusta selle üle, kas rahapesu on toimunud või mitte. RAB-i korraldatava haldusmenetluse eesmärk ei ole kriminaalmenetluse eesmärkide tagamine, vaid RahaPTS § 54 lg 1 p-st 1 tulenevalt rahapesu tõkestamine ja sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine. Kohtupraktikaski on viidatud, et RAB-i üks põhiülesandeid on rahapesule viitava teabe kogumine ja analüüsimine, kuid tema pädevuses ei ole otsustada selle üle, kas rahapesu on toimunud (vt RahaPTS § 54; Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2020 määrus asjas nr 3-20664, p 21; Riigikohtu 14.05.2014 määrus asjas nr 3-3-1-77-13, p 10). RAB-i taotluses välja toodud asjaolud on kohtu hinnangul praegusel juhul piisavad, õigustamaks jätkuvat rahapesu kahtlust.
15.Samuti on RAB osutanud asjaolule, et vara käsutuspiirangu lõppemisel (05.03.2024) tuleb vara vabastada võimaliku kuriteo toime pannud isikutele või sellele kaasa aidanud isikutele. Kuna esineb kahtlus, et raha on seotud rahapesuga, mida iseloomustab selle päritolu varjamine ja soov jätta muljet, et see on saadud seaduslikul teel, on põhjendatud kahelda selleski, et raha puudutatud isiku valduses säilib.
16.Taotluses toodud asjaolusid arvestades saab täidetuks pidada ka nõuet, et puudutatud isik ei ole RAB-ile tõendanud vara legaalset päritolu ja RAB-il endal pole õnnestunud raha omanikku kindlaks teha. Kohus märgib, et kohtupraktika kohaselt on RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamisel RAB-i ja puudutatud isiku vahel jagatud tõendamiskoormis. Rahapesukahtlusega vara valdaja või omaniku tõendamiskoormus hõlmab tõendeid, mis eelduslikult on tema mõjusfääris (eeskätt tõendid ja teave selle kohta, kellega ja millistel asjaoludel tehtud
4(6)
3-24-112
tehingutest ning millistel asjaoludel tema pangakontole raha laekus). Samas tuleb ka RAB-il teha mõistlikke jõupingutusi, et välja selgitada rahapesukahtlusega vara legaalne omanik või tegelik kasusaaja (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2020 määrus asjas nr 3-20-664, p 21). Vara legaalse päritolu tõendamiseks peaks puudutatud isik tõendama, et ta ei ole vara saanud kuritegelikul teel.
17.RAB on taotluses välja toonud põhjused, miks ta leiab, et puudutatud isiku esitatud materjalid ja selgitused ei olnud usutavad ega tõendanud tema valduses olnud XXXXX legaalset päritolu. Kohus nõustub, et puudutatud isik ei ole asja materjalidest nähtuvalt esitanud ühtegi sellist veenvat tõendit, mis RAB-i taotluses toodud kahtlused ümber lükkaks ning seaks väljaspoole mõistlikku kahtlust selle, et ta sai enda valduses olnud XXXXXX legaalsel teel ja on selle tegelik omanik. Raha legaalse päritolu tõendamiseks on puudutatud isikul olnud võimalusi alates sellest, kui raha temalt Narva piiripunkti ületamisel hoiule võeti. Haldusmenetlust ei viidud läbi puudutatud isiku teadmata. Seejuures ei ole kohtu hinnangul määravat tähtsust sellel, et rahale käsutuspiirangud seadnud ettekirjutuste faktiliste asjaoludega sai puudutatud isik tutvuda üksnes piiratud ulatuses. Kuna puudutatud isikul kaasas olnud raha võeti hoiule, ei saanud talle jääda selgusetuks, millise raha päritolu tuleb tõendada. Raha legaalse päritolu tõendamise eelduseks ei ole see, et puudutatud isikule on teatavaks tehtud rahapesukahtlust sisustavad asjaolud ja nende analüüs. Puudutatud isik ei pidanud hakkama ümber lükkama rahapesu kahtlust iseenesest. Rahapesu kahtluse kõrvaldamiseks pidi ta vaid tõendama tema valduses olnud raha päritolu ehk seda, et ta on saanud raha seaduslikul teel. Selleks oli tal piisavalt võimalusi. Praegusel juhul esitas puudutatud isik ebausutavaid selgitusi selle kohta, kuidas ja/või kellelt ta raha oli saanud. Selgituste ebausaldusväärsust näitab juba see, et puudutatud isik muutis korduvalt raha saamise kohta antud selgitusi. RAB selgitas 11.10.2023 puudutatud isikule, et tema esitatud dokumendid ja selgitused ei ole raha legaalse omandiõiguse tõendamiseks piisavad, ning küsis temalt täiendavaid selgitusi ja dokumente selle kohta, et, kas ja kellega ta Venemaal valuutavahetust teostas. Puudutatud isikul vastavaid tõendeid esitada ei olnud ning täiendavaid detailseid kirjeldusi, mida RAB oli temalt samuti küsinud, ta ei esitanud. Neil asjaoludel ei saa üksnes puudutatud isiku esitatud selgitusi ja tõendeid pidada piisavaks, et lükata ümber RAB-i kahtlus raha kuritegelikust päritolust.
18.Kohus andis puudutatud isikule samuti võimaluse RAB-i taotluses toodud seisukohtadele vastu vaielda, kuid ta ei ole seda teinud. Puudutatud isik ei ole talle e-posti aadressile saadetud kohtumäärust ega kirju vastu võtnud. Samuti ei ela ta rahvastikuregistri järgsel aadressil, mistõttu ei ole talle õnnestunud ka muul moel kohtumäärust kätte toimetada. Postitöötaja sai teabe, et puudutatud isik on läinud Saksamaale tööle. Kohus ei pea vajalikuks puudutatud isikut Saksamaalt taga otsida. Tal oli võimalus saada teave kohtumenetluse toimumise ja talle edastatud dokumentide kohta e-posti aadressilt. See, et kaebaja väldib e-posti aadressile saadetud dokumentide vastuvõtmise kohta kinnituse saatmist, ei tähenda, et tal ei ole olnud võimalust kohtumenetlusest teada saada ja kohtudokumentidega tutvuda. E-posti aadressilt ei ole tulnud teavet, et server ei oleks e-kirju vastu võtnud. Seega tuleb kohtudokumendid lugeda puudutatud isikule kätte toimetatuks. Puudutatud isiku poolt kohtumäärusele vastamata jätmine näitab tema huvi puudumist asja kohta, mis kinnitab asjaolu, et tegemist ei olnud temale kuuluva varaga.
19.Samuti on RAB piisavalt põhjendanud, et tal pole õnnestunud raha omanikku kindlaks teha. Arvestades eelnevalt kirjeldatud jagatud tõendamiskoormust, tuli RAB-il teha mõistlikke jõupingutusi, et välja selgitada rahapesukahtlusega vara legaalne omanik või tegelik kasusaaja, seejuures mh kontrollides rahapesukahtlusega vara valdajalt või omanikult saadud teavet ja tõendeid ning vajadusel kogudes kolmandatelt isikutelt täiendavat teavet. Kohus leiab, et olukorras, kus RAB on piisavalt põhjendanud jätkuva rahapesukahtluse olemasolu, pidi ta uurimiskohustuse raames eelkõige kontrollima isiku selgituste aluseks olevaid asjaolusid ja 5(6)
3-24-112
tema esitatud tõendeid ning vajadusel koguma nende kohta selliseid täiendavaid tõendeid, mille esitamist ei saanuks mõistlikult nõuda puudutatud isikult. Kohtu arvates nähtuvad RAB-i taotlusest piisavad jõupingutused, et need asjaolud välja selgitada. RAB on analüüsinud puudutatud isiku esitatud selgitusi ja nendest lähtudes küsinud täpsustusi ja täiendavaid dokumente. Olukorras, kus puudutatud isik on esitanud ebausutavaid ja vastukäivaid põhjendusi ega ole esitanud mingeid tõendeid raha päritolu kohta, ei olnud RAB-il kohustust oma initsiatiivil veel mingil viisil rahapesukahtlase raha päritolu uurida. RAB tegutsemise aluseks on põhjendatud rahapesu kahtlus, kuid mitte rahapesu toimumise üle otsustamine. RAB ülesandeks on rahapesu tõkestamine ja rahapesu kahtluse kohta teabe kontrollimine, mitte aga eelkuriteo asjaolude, sh selle toime pannud isiku tuvastamine. RAB-il puuduvad muud võimalused puudutatud isiku esitatud andmeid iseseisvalt kontrollida, sest Ukrainas toimub sõda ja seal ei ole ametivõimudel hetkel võimekust sõjapiirkonnas toimunud kuritegevust uurida, Venemaa ametivõimudega puudub aga koostöö. Kohtu hinnangul näitavad juba puudutatud isiku selgitused piisavalt, et raha üle Eesti piiri toomise eesmärk oli suure tõenäosusega rahapesu, et varjata XXXXX päritolu ja anda sellele legaalne taust. Puudutatud isikule on olnud nii haldus- kui ka kohtumenetluses tagatud tõhus võimalus esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu RAB-i seisukohtadele. Väärib rõhutamist, et puudutatud isik ei ole ka kohtumenetluses esile toonud selliseid selgitusi, asjaolusid või viiteid tõenditele, mida RAB-l tulnuks veel uurimisprintsiibist tulenevalt ja tõendamiskoormuse jaotust arvestades uurida, et teha kindlaks vara tegelik omanik või kasusaaja. Kokkuvõttes on RAB-i järeldus, et ta on teinud mõistlikke pingutusi asjaolude väljaselgitamiseks, seega piisavalt põhjendatud.
20.Et käesolevas asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et vara käsutamise piirangute esmasest kehtestamisest on möödunud 1 aasta ning RAB-il on volitus taotluse esitamiseks kohtule, on nii materiaalsete kui formaalsete eelduste täidetuse tõttu võimalik RAB-i 12.01.2024 taotlus rahuldada ja anda RAB-le luba kanda puudutatud isiku valduses olnud vara riigi omandisse. Kohtule ei nähtu selliseid asjaolusid või põhjendusi, millest saaks järeldada, et meetme kohaldamine riivab puudutatud isiku õigusi ebaproportsionaalselt. Kohus selgitab, et antav luba on sisuliselt eelhinnang, kuna peale kohtu luba annab RAB vastava haldusakti, mida on omakorda võimalik halduskohtus vaidlustada. Samuti annab RahaPTS § 57 lg 10 isikule õiguse esitada tõendeid ka pärast seda, kui RAB-i taotlus on kohtu poolt rahuldatud ning vara on riigi omandisse kantud. Kui puudutatud isik esitab tõendeid, mis tõendavad vara legaalset päritolu, on RAB-il kohustus vara viivitamatult vabastada vaatamata sellele, et kohus on loa taotluse rahuldanud. RahaPTS § 57 lg 7 viimase lause kohaselt on vara omanikul riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus 3 aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates.
21.Määrus jõustub selle kättetoimetamisel RAB-ile (HKMS § 265 lg 3 teine lause), seega saab RAB selle täita enne võimaliku määruskaebemenetluse tulemuse ära ootamist. Kui määrus tühistatakse ja RAB on selle alusel juba teinud ettekirjutuse vara riigi omandisse kandmiseks ning selle täitnud, peab RAB ettekirjutuse tagasi täitma. /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.