Xi kaebus Tartu Vangla 16. märtsi 2023. a käskkirja nr 6-2/236 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12. veebruaril 2024 (HKMS § 181 lg 1, § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tartu Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg-d 5-6).
1.Tartu Vangla määras 16. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 6-2/236 Xle (kaebaja) vangistusseaduse rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise kaheks ööpäevaks kolmekuulise katseajaga. Kaebajat karistati selle eest, et ta ei täitnud 20. veebruaril 2023 tööle asumise korraldust.
2.Kaebaja esitas 12. aprillil 2023 Tartu Vanglale eelnimetatud käskkirja peale vaide, mille vangla jättis 10. mai 2023. a vaideotsusega nr 1-11/72-3 rahuldamata.
3.X esitas 9. juunil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub Tartu Vangla 16. märtsi 2023. a käskkirja nr 6-2/236 tühistada. Kaebaja hinnangul oli tema karistamine põhjendamatu, sest tema tervislik seisund ei võimaldanud koristada ning ta ei soovi majandustööde tegemisel osaleda.
4.Tartu Halduskohus võttis 26. juuni 2023. a määrusega Xi kaebuse menetlusse.
5.Tartu Vangla esitas 9. augustil 2023 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata. Tartu Vangla esitas 24. augustil 2023 vastuse kohtunõudele ja täiendavad tõendid.
6.Kohus määras 3. novembri 2023. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja leiab, et tema karistamine on meelevaldne. Kaebaja keeldus tööle asumast, kuna viibis kartseris terve päeva püsti, tema põlv valutas ja seljas olid valutorked. Ametnik ei saa kinnipeetavat sundida tööd tegema, kui tal on füüsilised valud. Kaebajale ei pakutud võimalust minna meditsiiniosakonda arsti vastuvõtule ning tervishoiutöötaja kaebajat üle ei vaadanud.
8.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
8.1.Kaebaja määrati tööle Viru Vangla 31. jaanuari 2023. a käskkirjaga nr 6-3/23. Käskkirja tutvustati kaebajale 2. veebruaril 2023. Kaebaja võttis käskkirja vastu, kuid keeldus selle kohta allkirja andmast.
8.2.Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ja on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Kaebaja rikkumine on distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist leidnud ja määratud karistust ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Kaebajale
24.augustil 2022. a väljastatud arstitõendi kohaselt sobib talle kergem majandustöö, mille tegemisel ei tõsteta üle 5kg raskusi ning mille kestus on maksimaalselt kaks tundi päevas. Seega vastab tõele kaebaja väide, et tema töövõime on piiratud, kuid majandustöödele määramine ning sellise töö iseloom ja hulk on kooskõlas arsti poolt väljastatud tõendiga.
8.3.Vanemvalvuri ettekande kohaselt ei allunud kaebaja korraldusele asuda tööle. Kaebaja ei kurtnud tervislike probleemide üle ning meditsiiniosakonda seetõttu kaebajat ei toimetatud. Vanglal puudub alus kahelda ametniku koostatud ettekande sisulises õigsuses. Juhul, kui kaebajal oleks esinenud terviseprobleeme, oleks ta saanud seda valvurile selgesõnaliselt väljendada, kes oleks olnud kohustatud sellest teavitama ka meditsiiniosakonda. Seda ei ole kaebaja teinud ja on asunud tagantjärgi otsima tööle asumise korralduse täitmata jätmist õigustavaid põhjendusi.
3-23-1305
8.4.Kohtupraktikas on tööst keeldumist peetud raskeks ja oluliseks rikkumiseks, mistõttu oli kaebaja karistamine põhjendatud. Üksnes asjaolu, et kaebajale ei meeldi töö olemus ning tal ei ole seda enda hinnangul vaja teha, ei ole keeldumiseks piisav. Miski ei kinnita, et kaebaja ei ole kerge majandustöö tegemiseks võimeline. Kaebajat karistati kahe ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamisega, mis on vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p-s 4 sätestatud maksimaalse karistuse pikkusega (45 päeva) võrreldes leebe karistus. Kaebajal oli karistuse määramise ajal viis kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid teiseliigiliste rikkumiste eest. Arvestades rikkumise iseloomu ei saa kahe ööpäeva pikkust kartserikaristust pidada ebaproportsionaalseks.
KOHTU SEISUKOHT
9.Vaidluse all on Tartu Vangla 16. märtsi 2023. a käskkirja nr 6-2/236 õiguspärasus. Nimetatud käskkirjaga karistati kaebajat distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega kaheks ööpäevaks kolmekuulise katseajaga. Kaebaja rikkumine seisnes selles, et ta keeldus 20. veebruaril 2023 täitmast korraldust asuda eluosakonda koristama. Vastustaja väitel ei kurtnud kaebaja tervislike probleemide üle ning meditsiiniosakonda seetõttu teda ei toimetatud. Kaebaja hinnangul ei saa vanglaametnik teda sundida tööd tegema juhul, kui tal on füüsilised valud. Kaebaja palub eelnimetatud käskkirja tühistada.
10.VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale kohaldada vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest distsiplinaarkaristusi. VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti. Tartu Vangla määras 31. jaanuari 2023. a käskkirjaga nr 63/23 kaebaja tähtajaliselt osalise koormusega vangla majandusabitöölise ametikohale ajavahemikuks 10. veebruar 2023 kuni 30. aprill 2023. Vangla soovis kaebajale tööle määramise käskkirja tutvustada 2. veebruaril 2023, kuid kaebaja keeldus seda allkirjastamast. Kaebaja võttis siiski käskkirja vastu. Vastustaja täiendavate selgituste kohaselt ei ole kaebaja
31.jaanuari 2023. a käskkirja nr 6-3/23 vaidlustanud. Ka kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja tööle määramise käskkirja tühistamiseks kohtusse kaebust esitanud. Seega oli tegemist kehtiva ja täitmiseks kohustusliku haldusaktiga (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg-d 1 ja 2).
11.Eesti Vabariigi põhiseaduse § 29 kohaselt ei tohi kedagi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. VangS § 37 lg 1 näeb ette kinnipeetava kohustuse töötada, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti. VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades tema füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Samas on sätestatud, et kui kinnipeetavat ei ole võimalik tööga kindlustada, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Tartu Vangla
31.jaanuari 2023. a käskkirja nr 6-3/23 alusel rakendatakse kaebajat võimalusel osalise töökoormusega kerge iseloomuga majandustööle vangla eluosakonnas, ühiskasutuses olevates või jalutusruumides. Vastustaja selgituste kohaselt on majandustöödele määramine ning sellise töö iseloom ja kestus kooskõlas arsti poolt 24. augustil 2022. a väljastatud tõendiga, mille kohaselt sobib kaebajale kergem majandustöö, mille käigus ei tõsteta üle 5kg raskusi ning mille kestuseks on maksimaalselt kaks tundi päevas. Kohus nõustub sellega. Majandustöö ei nõua kinnipeetavalt vaimseid või füüsilisi võimeid, erialast haridust või eriteadmisi. Tartu Vangla meditsiiniosakond on tuvastanud, et kaebaja tervislik seisund võimaldas osaleda osakoormusega kergetel majandustöödel.
3-23-1305
12.Kaebaja hinnangul oli vangla arst teadlik, et tema selg ja põlv valutavad ja kümme päeva hommikust õhtuni püsti seismist mõjus halvasti. Kaebajale on väljastatud osaline töövõimetus, kuid kaebaja soovib nüüd uuesti minna perearsti vastuvõtule. Kaebaja arvates surub justiitsministeerium inimestele peale oma tahtmist ning tahab alandada kõiki kinnipeetavaid, kellele on koristamine vastuvõetamatu. Kaebaja 15. märtsi 2023. a selgituste kohaselt ei küsitud temalt, miks ta koristama ei asu. Kaebaja hinnangul on tal soov töötada, kuid ta ei ole seljavalude tõttu selleks võimeline. Samuti viitab kaebaja sellele, et külastas perearsti ning talle kirjutati välja tugevad valuvaigistid. Kaebaja keeldus oma sõnul viisakalt koristamisest ning selle töökoha võiks tema hinnangul anda kellelegi teisele, kellel on soov töötada ja rahalised mured.
13.Vangla tugineb rikkumise tõendamisel vanemvalvuri K. Kilgi ettekandele nr 2-23-1112, mille kohaselt ei allunud kaebaja 20. veebruaril 2023 kella 18:15 paiku korraldusele asuda koristama osakonda. Ettekande kohaselt väitis kaebaja, et temale ei ole mingit käskkirja toodud ja tema tööle ei asu. Kaebaja tervislike probleemide üle ei kurtnud ning seetõttu teda meditsiiniosakonda ei toimetatud. Kohtul ei ole alust kahelda vanemvalvuri ettekande õigsuses. Haldusasja toimikust ei ilmne, et kaebaja oleks tööle asumise korralduse saamisel maininud töötamist takistavaid meditsiinilisi põhjuseid. Distsiplinaarmenetluse raames andis kaebaja
21.veebruaril 2023 selgituse, mille kohaselt kutsuti ta 20. veebruari 2023 õhtul kell 18 koristama, kuid tema oli veel kartseririietes ja ta keeldus koristama minemast. Eeltoodust nähtuvalt ei eita kaebaja seda, et ta keeldus koristama asumast. Kaebaja möönab, et tööle asumise korralduse saamisel ta ei selgitanud valvurile, et keeldumise põhjuseks on tema tervislik seisund, samuti ei avaldanud kaebaja soovi, et tervishoiutöötaja ta üle vaataks. Kohus nõustub vastustajaga, et juhul kui kaebajal oleks tõepoolest esinenud korralduse saamise hetkel selliseid terviseprobleeme, mis takistasid töö tegemist, oleks kaebaja saanud neid valvurile selgesõnaliselt väljendada, kes oleks olnud kohustatud sellest teavitama ka meditsiiniosakonda. Kuna kaebaja seda ei teinud, siis ei ole alust töö tegemist raskendava tervisliku seisundi esinemist eeldada. Lisaks tuleb arvestada, et mitte iga terviseprobleem ei vabasta kaebaja töökohustuse täitmisest ajutiselt, vaid esinev terviseprobleem peab olema sellise intensiivsusega, mis takistab töö tegemist ja võib ohtu seada isiku tervise. Vangla edastatud kaebaja tervisliku seisundi andmete kohaselt puuduvad kaebaja tervisekaardis sissekanded vaidlusaluse perioodi sh 20. veebruari 2023 osas. Kaebaja tervisekaardi andmetest ei nähtu, et kaebajal oleks esinenud tööle asumise korralduse saamise päeval terviseprobleem, mis takistas tal töö tegemist. Üksnes kaebaja üldsõnaline osutus esinevatele terviseprobleemidele ei ole piisav. Kuigi kaebaja 15. märtsi 2023 selgituse kohaselt käis ta perearsti vastuvõtul ja talle kirjutati igapäevased tugevad valuvaigistid, nähtub asja materjalidest, et kaebaja on
28.veebruaril 2023 pöördunud tervishoiutöötaja poole hoopis seoses hambavaluga ning kaebajale on määratud ka ravi ja valuvaigistid. Seoses põlve- ja seljavaluga on kaebaja pöördunud arsti poole alles 8. märtsil 2023, s.o enam kui kaks nädalat pärast tööle asumise korralduse saamist. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et seljavalu korral oleks kaebaja jätnud eelnimetatud terviseprobleemi esinemisest arsti teavitamata juba 28. veebruaril 2023 toimununud visiidi ajal. Eeltoodust tulenevalt puudus kaebajal alus 20. veebruaril 2023 majandustöö tegemisest keelduda.
14.VangS § 67 p 1 eesmärgiks on vältida kinnipeetava allumatust ja tagada vanglateenistuse ametniku korralduse täitmine, ilma et samal ajal toimuks vanglateenistuse ametniku ja kinnipeetava vahel vaidlus selle üle, kas korraldust tuleb täita või mitte. Korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt
3-23-1305 on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (Riigikohtu halduskolleegiumi 29. septembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-2-2-15, p 18). Olukorras, kus tööle asumise korralduse täitmisest keeldumiseks puudus õiguspärane alus, on kaebaja jätnud täitmata vanglaametniku seadusliku korralduse ning rikkunud seeläbi VangS § 67 p-s 1 sätestatud kohustust. Riigikohus on asunud samuti seisukohale, et vanglas distsipliini ja julgeoleku tagamine on kaalukas väärtus, mistõttu vanglas tööle asumise korralduste süstemaatilist täitmata jätmist tuleb pidada raskeks rikkumiseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsuseid asjades nr 3-3-2-1-15 ja 3-3-2-2-15). Kohtupraktikas on ka leitud, et kinnipeetavate töötamist on seadusandja VangS § 37 lg-st 1 nähtuvalt pidanud oluliseks taasühiskonnastamise viisiks, mistõttu töökohustuse täitmisest keeldumine seab ohtu vangistuse eesmärkide saavutamise (Riigikohtu halduskolleegiumi 10. oktoobri 2017. a otsus asjas nr 3-15-3133, p 17). Ilmselgelt ei vastanud kaebajale antud korraldus asuda tööle tühise haldusakti tunnustele ning samuti ei ilmne kohtule esitatud materjalidest, et kaebaja tervisele oli korralduse täitmine vastunäidustatud. Kohtu hinnangul on kaebajale etteheidetav distsiplinaarsüütegu seega tõendatud.
15.VangS § 63 lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. VangS § 63 lg 1 p 4 lubab kinnipeetavat karistada kartserisse paigutamisega maksimaalselt 45 ööpäevaks. VangS § 65 lg 2 kohaselt võib vanglateenistuse ametnik distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele pööramise edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Katseaeg määratakse ühest kuni kuue kuuni.
16.Vastustaja karistas kaebajat kartserisse paigutamisega kaheks ööpäevaks kolmekuulise katseajaga. Karistuse määramisel on vanglal lai kaalumisruum ning kohtu hinnangul on vangla nõuetekohaselt analüüsinud karistamise vajadust ja karistuse liiki ning võtnud kooskõlas VangS § 63 lg-ga 3 distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärke. Kohtule ei nähtu, et vangla oleks karistuse määramisel rikkunud kaalutlusõigust. Toimepandud distsiplinaarsüütegu omab negatiivset mõju vangla distsipliinile ning karistamine sellise teo eest omab nii eri- kui ka üldpreventiivset eesmärki. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et töökohustuse täitmisest keeldumist tuleb käsitleda raske rikkumisena ning sellistele rikkumistele reageerimata jätmine võib soosida samalaadse käitumismustri levimist vanglas. Vangla on samuti põhjendatult arvestanud, et kaebajal oli karistuse määramise ajal viis kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid kuna tal puudusid kehtivad karistused tööst keeldumise eest, siis on katseaja kohaldamine põhjendatud eesmärgiga mõjutada kaebajat tulevikus õiguskuulekalt käituma. Kahe päeva pikkust kartserikaristust ei ole rikkumise raskust ja maksimaalse karistuse pikkust (45 päeva) arvestades alust pidada ebaproportsionaalseks. Tulenevalt eeltoodust on kohtu hinnangul rakendatud karistus (kartserisse paigutamine kaheks ööpäevaks kolmekuulise katseajaga) põhjendatud ning proportsionaalne.
17.Eeltoodut arvestades on vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks. Kaebus jääb seetõttu rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.