Muud

3-23-1944 HKMS §-d 110 ja 111). Täiendavad piirangud ja alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks füüsilisele isikule sätestatakse HKMS § 112 lg-s 1 ja RÕS § 7 lg-s 1. HKMS § 112 lg 1 p 1 järgi ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 § 1 järgi on 2023. aastal tunnitasu alammäär 4,30 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 725 eurot. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Sellest sätestab erandi RÕS § 7 lg 3, mille kohaselt võib riigi õigusabi anda RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust. Esitatud krediidiasutuse andmetest nähtuvalt on taotlejal menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulek olnud vastavalt ühele kontole 21 507 eurot ja 64 senti ning teisele kontole 4148 eurot ja 16 senti. Arvestades, et viimati nimetatud konto kajastab põhilises osas makseid oma kontode vahel, siis võib võtta arvestuse aluseks 21 507 euro ja 64 sendi suuruse sissetuleku. HKMS § 112 lg 1 p 1 sätestatud piirangu kohaldumise hindamisel peab lähtuma nimelt eelneva nelja kuu sissetulekust, mitte sellest, mis oli konto jääk või millised oleksid tulevased laekumised või kas tegemist oli regulaarsete või ebaregulaarsete sissetulekutega. 21 507 euro ja 64 sendi suuruse sissetuleku puhul oleks ühe kuu keskmine sissetulek 5376 eurot ja 91 senti ning kahekordne ühe kuu keskmine sissetulek 10 753 eurot ja 82 senti. Perehüvitise määramisega seonduva vaidluse puhul ei saa eeldada, et menetluskulu ületaks seda summat. Keskmisest sissetulekust on võimalik maha arvata mõned maksed ja kulud eluasemele ning ülalpidamiskohustuse täitmiseks, samuti vältimatud kulutused. Vältimatute kulude mahaarvamise piirangut arvesse võttes oleks see summa ümardatuna 544 eurot. Mahaarvamisele kuuluvaid muid mõistlikke kulusid ei ole taotluses küll välja toodud, kuid on selge, et arvestuslikult ei saaks neid menetlusabi andmise põhjendatuse hindamisel arvestada suuremana summast, mis on märgitud Vabariigi Valitsuse määruse nr 124 §-s 1. Seega, isegi juhul kui arvestada 5376 euro ja 91 sendi suurusest summast eelnevalt maha 1269 eurot, oleks kahekordne ühe kuu sissetulek ümardatuna 8216 eurot ning ka seonduvalt eelnimetatuga ei saa eeldada, et perehüvitise vaidluse puhul ületaks mõistlik menetluskulu seda summat. Sõltumata taotleja majanduslikust seisundist, tuleks riigi õigusabi taotlus jätta vähemalt selles osas, mis puudutab esindamist võimalikus haldusmenetluses, rahuldamata ka RÕS § 7 lg 1 p-i 1 alusel. RÕS § 7 lg 1 p-i 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Isiku võimelisus kaitsta haldusmenetluses või halduskohtumenetluses oma õigusi ei tähenda, et see kehtib vaid isikute kohta, kes omavad õigusalast haridust. Esindajat haldusmenetluse tarbeks on soovitud ilmselt (võimaliku) vaide esitamiseks, kuid vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg-le 1 on haldusorgan kohustatud taotlused vastu võtma sõltumata selle puudustest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Olukorras, kus vaiet ei peeta nõuetele vastavaks, aitab haldusorgan puudused kõrvaldada või annab isikule 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (HMS § 78). Seega on taotleja võimeline oma õigusi vaidemenetluses ise kaitsma. Sotsiaalkindlustusameti 31.08.2023 otsuse nr P7-2023-665496 vaidlustamist ei saa pidada ka niivõrd keerukaks, et see peaks eeldama õiguslikke süvateadmisi. Sama võib arvata tulevase halduskohtumenetlusega seoses. Riigi õigusabi taotlemine esindamiseks halduskohtumenetluses oleks ka enne vaide lahendamist ennatlik. 2(4)

3-23-1944

MÄÄRUSKAEBUS

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

3-23-1944 Halduskohus on taotleja menetlusabi taotluse lahendamisel õigesti lähtunud taotleja nelja kuu sissetulekutest, mis eelnesid menetlusabi taotluse esitamisele. Asjaolu, et taotlejal ei ole pärast menetlusabi taotluse esitamist sissetulekud enam sama suured, ei õigusta määruskaebuse rahuldamist ja taotlejale menetlusabi andmist. Kui taotleja ei vasta menetlusabi andmise tingimustele, ei saanud kohus taotlust ka rahuldada ja halduskohus ei ole taotluse rahuldamata jätmisel eksinud. HKMS § 112 lg 1 p-i ei ole alust pidada põhiseadusevastaseks, sest õigusabile kuluv summa ei ole isiku varasemaid sissetulekuid arvestades tema jaoks sedavõrd suur, et õigustada õigusabi andmist riigi kulul.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.