Korrakaitse › Muu korrakaitse

etteheite alus(ed). Seoses nõude aegumisega selgitas koda, et kui nõude täitmine on aegunud, tuleb pöörduda aegumisavaldusega kohtutäituri poole.

vastutab kohtutäitur ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses; kahju hüvitamisega seotud vaidlused vaadatakse sama paragrahvi lg 8 järgi läbi maakohtus. Kuna kohtu põhifunktsiooniks on õigusemõistmine, siis on kohtu pädevuses kohtutäituri otsuste tühistamine ja otsuste peale esitatud kaebuste lahendamine. Koja rolliks on üldise ametipraktika kujundamine, millega aga ei ole võimalik ennistada võimalikke rikutud subjektiivseid õigusi. Koda saab küll kohtutäituri rikkumise peale algatada nii haldusjärelevalve ja distsiplinaarmenetluse algatamisega, mis aga täitemenetluse osalistele õiguslikke tagajärgi kaasa ei too.

8.3 Arveldusarve arestimisega ja vabastamisega seoses selgitab vastustaja, et võlgnikule edastatavas täitmisteates on kohtutäitur hoiatanud võlgnikku (kaebajat), et kui täitedokument ei ole vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul täidetud, on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks (eelkõige sissenõude pööramine võlgniku varale) ning nõuab kohtutäituri tasu kohtutäituri seaduses sätestatud määras. Võlgniku vara arestist vabastamine on kohtutäituri poolt tehtav toiming. TMS § 49 lg 1 sätestab, et täitemenetluse lõpetamise korral vabastab kohtutäitur vara viivitamata aresti alt ja esitab registripidajale avalduse keelumärke kustutamiseks. Kuna kaebaja ei ole täiteasjas nr 014/2007/1190 tasunud täitekulusid summas 246,43 eurot, ei ole kohtutäituril võimalik vara aresti alt vabastada. Vastustaja palub arvesse võtta ka asjaolu, et kaebaja on pöördunud kohtu poole täitemenetluse aegumisega ning vara aresti vabastamisega. Kohus on kaebajale selgitanud, et „avaldaja ei saa iseseisva nõudena, lahus täitemenetluse lõpetamise nõudest, vara arestist vabastamist kohtult nõuda, kuna võlgniku vara arestist vabastamine on kohtutäituri poolt tehtav toiming ega kuulu kohtu pädevusse. Muuhulgas sätestab TMS § 49 lg 1, et täitemenetluse lõpetamise korral vabastab kohtutäitur vara viivitamata aresti alt ja esitab registripidajale avalduse keelumärke kustutamiseks“ (Harju Maakohtu 12.05.2023 määrus tsiviilasjas 2-22-17322 punkt 14). Eelviidatu kohtumääruse punkt 15-s on kohus kaebajale selgitanud, et TMS § 218 lg 1 järgi ei saa kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata. Vastustaja on seisukohal, et kohtutäituril ei ole põhjust vara aresti alt vabastada, kui täitemenetlus ei ole lõpetatud. Riigikohus on nentinud, et kohtutäitur saab keelduda menetluse lõpetamisest ja vara arestist vabastamisest, kuni tema tasunõue on rahuldatud (Riigikohtu 16. septembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-15, p 29; Riigikohtu 29. septembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15, p 28). 8.4 Vastustaja ei nõustu, et haldusjärelevalve alustamine tuvastamaks aegumise asjaolusid oleks antud juhul menetlusökonoomne ja põhjendatud. Koja jurist on 16.08.2023 e-kirjas kaebajale selgitanud, et nõude aegumine ei vabasta võlgniku kohustusest tasuda kohtutäiturile täitekulud ning viidanud TMS § 481 lg-le 4, TMS § 2231 lg-le 6 ning KTS-le § 412. Vastustaja palub asja lahendamisel arvestada ka järgmiste asjakohaste kohtute seisukohtadega. Nii Harju Maakohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus on kohtuasjas nr 2-23-1986 (kaebaja avaldus täitekuludele aegumise kohaldamiseks) samuti kaebajale selgitanud, et sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu ei vabane võlgnik TMS § 481 lg 4 ja § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Tallinna Ringkonnakohus on kaebajale selgitanud, et kohtutäituril on õigus teha põhinõude osas täitemenetluse aegumise tõttu lõpetamisel uus tasuotsus, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg on samuti kümme aastat (punkt 24). KTS § 412 alusel põhitasu saamiseks tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus ning sama täitemenetlus jätkub kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-8023, p-d 11.– 11.3; täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 315 SE seletuskiri, lk-d 8 ja 9; Riigikohtu 16.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p-d 12 ja 13). Uus põhitasu otsus on ühtlasi ka TMS § 2 lg 1 p 16 alusel uus täitedokument (Riigikohtu 16. septembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-77-15, p 27), seda saab täita samas täitemenetluses ning aegumise tähtaeg hakkab kulgema eraldiseisvalt, mis tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lõikest 1 tulenevalt on 10 aastat (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.2022 määrus nr tsiviilasjas nr 2-2117423, p 9.2 ja 08.04.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-11197, p 11). Kui kohtutäitur alustaks uut täitemenetlus või esitaks uue täitemenetluse alustamise avalduse mõnele

teisele kohtutäiturile, tooks see kaasa uue põhitasu määramise otsuse. Tasuga mittenõustumisel tuleb kaebajal vaidlustada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus TMS § 217-s kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras. 8.5 Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et haldusjärelevalve teostamisel ühtlustatakse õiguspraktika ka küsimuses, et kas kohtutäitur saab alustada ühe täitmisavalduse alusel mitut eraldiseisvat täitemenetlust. Seadusandja on reguleerinud antud küsimuse täitemenetluse seadustiku § 33 lg-s 4, mis sätestab, et kui täitedokument sisaldab mitu rahalist nõuet, avatakse nende osas üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse, kui sissenõudja ei taotle mitme täitetoimiku avamist. Antud normist nähtub, et TMS § 33 lg 4 kohaldamisel on oluline sissenõudja seisukoht vaid juhul, kui täitedokumendis on mitu rahalist nõuet. TMS § 33 lg 4 mõttest tulenevalt on nõutav mitme täiteasja algatamine, kuid täitedokumendis on nii rahaline kui ka mitterahaline nõue, nagu antud kaasuses ka oli. Isegi kui sissenõudja oleks esitanud kohtutäitur Marek Laanemetsale vaid ühe täitmisvalduse (mis antud juhul nii ei olnud), siis kuna nõueteks olid rahaline ja mitterahaline nõu, tulnuks avada kaks eraldi täitetoimikut. 8.6 Kokkuvõttes leiab vastustaja, et kojal oli õigus talle esitatud kaebuse pinnalt ning kohtutäitur Marek Laanemetsa abilt saadud tõendite alusel otsustada, kas haldusjärelevalve algatada või jätta algatamata. Haldusjärelevalve läbiviimine iga esitatud kaebuse peale on haldusorganile koormav ning ressursside kulutamine. Vastutaja leiab, et haldusjärelevalve algatamine kohtutäitur Marek Laanemetsa suhtes ei ole asjakohane ega vajalik.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohtutäiturite ametitegevuse üle haldusjärelevalve korra § 3 kohaselt on haldusjärelevalve kohtutäituri ametitegevuse üle sisehindamise ja kvaliteedi tagamise süsteemi üks osa, mille abil antakse hinnang täitemenetlussüsteemi toimimise seaduslikkusele, otstarbekusele ja kvaliteedile. Kohtutäiturite ametitegevuse üle haldusjärelevalve teostamise ülesandeks on: 1) aidata kaasa kohtutäiturite ametitegevuse usaldusväärsuse kasvule; 2) aidata kaasa täitemenetluse süsteemsele stabiilsusele; 3) hinnata kohtutäituri ametitegevust; 4) tuvastada ja hinnata täitemenetluse riskid; 5) toetada kohtutäituri ametitegevuse tõhustamist; 6) anda koja organitele informatsiooni haldusjärelevalve tähelepanekutest. Korra § 4 lg 2 sätestab, et haldusjärelevalve käigus kontrollitakse ja hinnatakse kohtutäituri büroo töökorralduse vastavust täitemenetlusalastele nõuetele, büroo töökorralduse ja riskide maandamist reguleerivate dokumentide asjakohasust, analüüsitakse probleeme täitemenetlust reguleerivate õigusaktide rakendamisel ning esitatakse vajadusel ettepanekud avastatud vigade ja probleemide parandamiseks ning vigade edaspidiseks süsteemseks vältimiseks. Seega ei ole kohtutäituri ametitegevuse üle läbiviidava haldusjärelevalve eesmärgiks täitemenetluse osaliste õiguste kaitse ning täitemenetluse osalistele haldusjärelevalve menetlus õiguslikke tagajärgi kaasa ei too. Kui kaebaja leiab, et kohtutäitur on oma toimingutega tema õigusi rikkunud, on seadusandja kehtestanud selliseks juhuks kindla ja tõhusa käitumisjuhise - tuleb esitada TMS § 217 kohaselt kaebus kohtutäiturile. Kuivõrd kaebajal pole vaidlusalusest haldusjärelevalvemenetluse algatamisest võimalik mingisugust praktilist kasu oma subjektiivsete õiguste kaitseks täiteasja nr 014/2007/1190 menetlusega seoses saada, on kohtu hinnangul kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne. 9.2 Täidetud on ka HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise teine eeldus: asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine vähetõenäoline. 9.2.1 Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et seadus ega koja põhikiri ei näe ette võimalust keelduda või jätta algatamata haldusjärelevalve kohtutäituri ametitegevuse üle. KTS § 54 lg 1 määratleb haldusjärelevalve teostaja ning § 55 lg 4 sätestab, et koja poolt kohtutäituri ametitegevuse üle haldusjärelevalve teostamise kord on sätestatud koja põhikirjas. Koja põhikirja § 723 lg 2 kohaselt kehtestab ametikogujuhatus kohtutäituri üle järelevalve teostamise korra. Kohtutäiturite ametitegevuse üle haldusjärelevalve korra kohaselt § 5 lg 10 kohaselt korraldatakse erakorraline haldusjärelevalve ametikogu juhatuse otsuse alusel kas ühe või mitme kohtutäituri suhtes kojale esitatud avalduse või kaebuse või saadud teabe alusel või täitemenetlusliku riski ilmnemisel. Sama paragrahvi lg 11 sätestab, et kui kojale esitatud avalduse või kaebuse või saadud teabe alusel või täitemenetlusliku riski kaudu ilmnenud probleemi lahendamine nõuab haldusjärelevalvetoimingute läbiviimist, esitab koja kantsler ametikogu juhatusele taotluse haldusjärelevalve läbiviimiseks. Kojale on tulenevalt eelnevast jäetud kaalutlusruum, kas esitatud kaebuse alusel on vajadus algatada haldusjärelevalve menetlus või mitte ning kohus nõustub vastustajaga, et sellise kaalutlusõiguse puudumine ei tagaks menetlusökonoomikat ning haldusorganile oleks koormav, kui iga kaebuse või avalduse osas tuleks algatada haldusjärelevalve. 9.2.2 Vastustaja on nii 16.08.2023 ja 23.08.2023 vastustes kaebaja pöördumistele kui vastuses käesolevale kaebusele veenvalt põhjendanud, miks ei ole antud juhul põhjust haldusjärelevalve menetluse algatamiseks. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega ning leiab, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.