X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla, seaduslik esindaja Edvard Remsel Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11. augustil 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Tartu Vangla kinnipeetav X esitas Tartu Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mis registreeriti 7. juunil 2022 numbriga 1-13/167-1 (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 33-39).
2.Tartu Vangla jättis 8. augusti 2022. a otsusega nr 1-13/167-2 rahuldamata kaebaja kahju hüvitamise taotluse seoses meditsiinilise abi kättesaadavusega ja puhastusvahendite
3-22-1823 väljastamisega (dtl 14-19). Viru Vangla jättis 9. augusti 2022. a otsusega nr 1-13/257-1 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata (dtl 12-13).
3.Kaebaja esitas 28. augustil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kahjunõude rahuldamata jätmise otsuse peale (dtl 1-11). Kaebaja selgitas, et 14. mail 2022 ilmnes, et Tartu Vangla E-maja lõunapoolses tiivas ei tööta ventilatsioon. Sellega tekitas vangla kaebajale mittevaralist kahju, kui paigutas ta tingimustesse, mis kahjustavad otseselt kaebaja tervist. Selle eest soovib kaebaja saada hüvitist 300 eurot inimväärikuse alandamise eest ja 200 eurot tervist kahjustavates tingimustes hoidmise eest. Lisaks nõuab kaebaja kahju hüvitamist summas 300 eurot selle eest, et 19. mail 2022 ei teavitanud Taru Vangla valvurid ega peavalve meditsiiniosakonda kaebajal tekkinud terviseprobleemist, millega kahjustati kaebaja füüsilist ja vaimset tervist. Muuhulgas nõuab kaebaja kahju hüvitamist puhastusvahendite väljastamata jätmise eest. Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist; Tartu Vangla otsuse, mitte väljastada ja müüa kaupluses puhastusvahendeid, õigusvastaseks tunnistamist; Tartu Vangla kohustamist laiendada vangla kaupluse sortimenti WC- ja põrandapesuvahendite osas. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse vabastada ta 20 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest.
4.Tartu Halduskohus jättis 7. septembri 2022. a määrusega kaebuse nõude täpsustamiseks käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks viiepäevase tähtaja (dtl 45-48).
5.Kaebaja esitas 11. septembril 2022 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles tõi mh esile, et kui arst on ravimi välja kirjutanud ning valvur keeldub seda väljastamast, siis tuleb korraldada meditsiiniline ekspertiis, et tuvastada, milline on kahju (dtl 49-51).
6.Tartu Halduskohus tagastas 19. septembri 2022. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja nõudis Tartu Vangla otsuse õigusvastasuse tuvastamist ja Tartu Vangla kohustamist ning Tartu Vanglalt kahju hüvitamist inimväärikuse alandamise eest (dtl 60-65). Sama määrusega võttis kohus menetlusse kaebaja kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks tervise kahjustamise eest, tunnistas vastustajaks Tartu Vangla, kohustas vastustajat kaebusele vastama ning jättis kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
7.Tartu Vangla esitas 24. oktoobril 2022 vastuse kaebusele ja 12. detsembril 2022 täiendavad selgitused (dtl 97-101, 104-105).
8.Vastusena kohtunõudele esitas kaebaja 22. jaanuaril 2023 täiendavad selgitused (dtl 111112).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
9.1.14.mail 2022. a ilmnes, et Tartu Vangla E-maja lõunapoolses tiivas ei tööta ventilatsioon (väljatõmme). Õhuniiskus kambrites oli tõusnud tasemini, kus see kogunes kondensveena WC lakke. Keegi ei tea, kui kaua ventilatsiooni väljatõmme juba eelnevalt ei töötanud. Tartu Vangla tunnistas 14. juuni 2022. a vastuses, et ventilatsioon ei ole töötanud pikka aega. 9.2.Umbne kamber võib kujutada endast inimväärikuse riivet. Tulenevalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-st 3 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 18 ei tohi kinnipidamiskoha olmetingimused olla inimväärikust alandavad.
3-22-1823 9.3.Tartu Vangla on rikkunud talle pandud kohustust pikema aja vältel. Õhuvahetus peab olema nii suur, et oleks täidetud kõik ettenähtud kriteeriumid õhu hapnikusisalduse, süsihappegaasi, orgaaniliste ühendite, niiskuse ja muude saasteainete osas. Tervisele on eriti kahjulik valkaineid sisaldav tolm, millel on allergiline toime (kaebaja on allergik ja astmaatik). 9.4.Vangla on tekitanud kaebajale mittevaralist kahju, paigutades ta tingimustesse, mis kahjustavad otseselt kaebaja tervist. 9.5.Kambrites on ülerõhk, sest akna tuulutusavad ja E-6 sektori koridori on vangla omavoliliselt kinni ehitanud. Seega ei toimi ka loomulik õhuvahetus. 9.6.Lisaks on kaebajal diagnoositud ärevushäire ja psüühikahäirete kogum. PS § 28 lg 1 paneb vanglale soorituspõhiõigusena kohustuse kaitsta inimese elu ja tervist. Vanglaametnikud on teadlikud kaebajale pandud diagnoosist. Ometigi provotseerivad paljud neist kaebajat spetsiaalselt, teades, et kaebajal on haiglaslikult madal ärritumislävi, et saada seeläbi võimalus koostada ettekanne. 9.7.19. mai 2022. a pärastlõunal tabas kaebajat ärevushäire hoog. Vanemvalvur A. Saare teavitas sellest vangla peavalvekeskust. Tartu Vangla peavalvekeskus aga enam meditsiiniosakonda ei teavitanud. Seega võttis meditsiinilist haridust mitteomav vangivalvur omavoliliselt vastu otsuse, mis ületas oluliselt talle antud volitusi ning milleks tal puudus pädevus, pannes seeläbi ohtu kaebaja füüsilise tervise ja vaimse heaolu. Ärevushoogudega üks kaasnev ilming on ka võimalik enesevigastamine. Vanglateenistujad keeldusid psühholoogi teavitamast. Kui kaebaja helistas ise peavalvekeskusesse, vastati, et
4.üksuse juht K. Heering peab probleemiga tegelema. See väide on arusaamatu, sest ka temal puudub vastav haridus ja ettevalmistus. Ravim toodi õhtul 21:30 paiku. 9.8.Sisekliima on üks ärevushäire hoogude põhjustajatest. Ka Riigikohus on otsuses asjas nr 33-1-9-17 tuvastanud, et mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine on põhjendatud, kui on tuvastatud, et arsti juurde viimata jätmise tõttu jäi isikul saamata õigeaegne ravi ning ta pidi seetõttu valude käes kannatama. 9.9.Vaidlust ei ole meditsiiniteenuse kvaliteedi osas, vaidlus on selles, et vanglateenistujad ei võimalda kaebajal meditsiiniteenust saada. 9.10.Kõik kaebuses ära toodud kannatused on sellised, mis Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikast tulenevalt ületavad isiku kinnipidamisega kaasnevaid vältimatuid kannatusi.
10.Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuses kaebusele märkis vastustaja järgmist.
10.1.Tartu Vangla ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt ei tööta tema kambris alates
14.maist 2022. a ventilatsioon. Ventilatsioon töötas küll perioodil 14. kuni 25. maini 2022, aga mitte korrapäraselt. Viru Vangla haldusteenistuse juhi selgituste (dtl 21) kohaselt lakkas korrapäraselt töötamast või töötas osaliselt kuni 25. maini 2022. a üksnes ventilatsiooni väljatõmme. Ventilatsiooni sissepuhke töös sel perioodil tõrkeid ei esinenud.
10.2.Kaebaja väide selle kohta, et ventilatsioon ei töötanud ka pärast 26. maid 2022. a, ei vasta tõele. Viru Vangla haldusteenistuse juhi selgituste kohaselt teostati 26. mail 2022. a ventilatsiooni hooldus ja täiendav kontroll järgmistel kuupäevadel: 30. ja 31. mail ning
6.juunil 2022. Kontrolli käigus väljatõmbe riket ei tuvastatud. Vanglal pole põhjust kahelda talle esitatud andmete õigsuses.
10.3.Kaebaja heidab vanglale ette vangistusseaduse (VangS) § 45 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumist. Kinnipeetav viitab Vabariigi Valitsuse määruse nr 38 p-le 6, mille kohaselt peab eluruumis olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Vangla täpsustab, et viidatud määrus hetkel ei kehti ning olukorda reguleerib majandus- ja taristuministri määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad
3-22-1823 nõuded“ § 4 lg 1, mille kohaselt peab eluruumis olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuvahetuse. Vangla selgitab, et kuigi perioodil 14. kuni 25. mai 2022 esines mehaanilise ventilatsiooni töös tõesti probleeme, ei tähenda eeltoodu, et kinnipeetava kambris puudus igasugune õhuvahetus. Ventilatsiooni väljatõmbe ülevaate ja hooldustööde raames kontrolliti ka ventilatsiooni sissepuhke tööd. Kontrolli tulemusena selgus, et sissepuhke töös probleeme ei esinenud. Järelikult, kuna sissepuhe töötas korrapäraselt, pidi väljatõmbe rikke korral siseruumis tekkima ülerõhk. Siseruumis valitseva ülerõhu tõttu pidi õhk ka kambritest välja liikuma. Lisaks sundventilatsioonile on Tartu Vangla elukambrites võimalik avada akna tuulutusluuki. Sellest tulenevalt toimus kinnipeetava kambris (vähemalt osaline) elutegevuseks vajalik õhuvahetus.
10.4.Kinnipeetava sõnul tekivad duširuumi koheselt hallituse kolooniad, millel on tervist kahjustav mõju. Vangla on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kaebaja selliseid asjaolusid tõendanud. Kuna praegu toimib ventilatsioon tõrgeteta, pole ka niiskuse taseme kindlaksmääramine tagantjärele võimalik. Kirjeldatud koguses niiskuse esinemine ei ole ei tõendatud ega ka usutav. Vangla arvates ei saanud niiskus osalise õhuringluse olemasolul tõusta tasemeni, millega kaasneks veeauru kondenseerumine WC lakke ja hallituse kolooniate teke duširuumi, sest sellest oleks tekkinud püsivalt nähtavad jäljed. Sellest tulenevalt leiab vangla, et kambris valitsenud niiskusel, isegi kui see oli lühiajaliselt veidi suurem kui optimaalne tase, ei saanud olla kahjustavat mõju kaebaja tervisele.
10.5.Tartu Vangla hoone omanik on Riigi Kinnisvara AS (RKAS). Vangla on hoone üürnik. Vangla ise ventilatsiooni kontrollmõõtmisi läbi ei vii ega kontrolli ventilatsioonisüsteemi vastavust seaduse nõuetele. Just omanikul lasub ventilatsiooni perioodilise kontrolli ja hooldamise kohustus. Selline pädevuse jaotus on tuletatav ka võlaõigusseaduse § 276 lg-st 1, mille kohaselt on just üürileandja kohustuseks tagada asja hoidmise lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis kogu üürilepingu kehtivuse ajal. RKAS on teinud jooksvalt ventilatsiooni kontrollmõõtmisi ja hooldust. Vanglal puudub igasugune mõistlik põhjus kahelda RKAS kui oma ala ühe suurima ettevõtja professionaalsuses. Vangla on sellest tingituna seisukohal, et RKAS kui hoone omaniku kontroll ventilatsiooni seisukorra üle toimub regulaarselt ja kontrolli käigus saadud andmed on õiged.
10.6.Ka VangS § 45 lg-s 1 ja ehitusseadustiku (EhS) § 19 lg 1 p-s 4 sätestatud kohustuste täitmine ei suuda mingil juhul välistada, et seade lakkab teatud aja möödudes korrapäraselt töötamast. Seadme loomulik (s.t nõutava hoolduse olemasolul) amortisatsioon ei ole kohustuse rikkumine, vaid objektiivne paratamatus. Kinnipeetavate elukambrites esineb ikka aegajalt erinevaid olmeprobleeme, nii nagu esineb neid ka tavaühiskonnas inimestel kodudes. Ventilatsiooni väljatõmbe rikke näol on tegemist tavapärase eluriskiga, mille talumiskohustus lasub ühtemoodi nii kinnipeetavatel kui ka vabaduses elavatel isikutel. Ka tavaühiskonnas pole inimestel alati võimalik ajutiselt kodudest mujale kolida, vaid talutakse ebamugavusi kuni rikete kõrvaldamiseni.
10.7.Kahju hüvitamise nõudeõigus on seotud kahju tekkimise vältimise võimatusega ja esmaste õiguskaitsevahendite ammendumisega. Kaebajal oli võimalik aega, mil ta viibis tervist kahjustavates tingimustes, lühendada ja sellest tulenevalt ka väidetavat tervisekahju ära hoida õigeaegse teavitamisega probleemist. Kinnipeetav esitas 23. mail 2022. a vanglale märgukirja (dtl 70), millega teatas, et ventilatsioon ei tööta alates 14. maist. Kaebaja pole enne 23. maid vanglale rikkest märku andnud. Vanglale teadaolevalt toimis ventilatsioonisüsteem korrapäraselt. Kuna enne 24. maid teavitatud rikke suhtes pole kaebaja esmaseid õiguskaitsevahendeid kasutanud, ei saa ta sellele riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi tugineda.
10.8.Üldjuhul peab kahju tekkimist (st allergia ja astma esinemist) ja suurust ning põhjuslikku seost kohustatud subjekti teo ja kahju vahel tõendama kannatanu. Vanglal oleva
3-22-1823 info kohaselt kaebajal astma diagnoos puudub. Astma on krooniline haigus, millel on hooajaline (korduv) iseloom ning mis vajab perioodilist sümptomaatilist ravi (eriti kevadisel-sügisesel ajal). Vangla on tutvunud kinnipeetava tervisekaardi väljavõttega (dtl 72-82) perioodist 28. november 2021 kuni 28. august 2022. Tervisekaardi andmete järgi pole kaebajale vaadeldava perioodi jooksul vangla meditsiiniosakonna poolt astma vastaseid ravimeid väljastatud. Vangla meditsiiniosakonna vanemõe selgituste kohaselt pole kinnipeetav sellise probleemiga käinud ka erialaspetsialisti juures väljaspool vanglat.
10.9.Vangla meditsiiniosakonna selgituste kohaselt on kinnipeetaval diagnoositud täpsustamata põhjusega kontaktdermatiit, mis iseenesest kvalifitseerub nahahaiguste kategooriasse ja tekib enamasti kokkupuutel kemikaalidega (mitte aga hallituse eoste sissehingamisel). Vastav diagnoos oli kaebajale määratud juba 4. aprillil 2022. a, st enne ventilatsiooni väljatõmbe riket. Eeltoodust lähtuvalt puudub kaebaja dermatiidil põhjuslik seos ventilatsiooni väljatõmbe rikkega. Kui kinnipeetav väidab vastupidist, peab ta suutma seda tõendada.
10.10.Kambris toimus perioodil 23. kuni 25. maini 2022 vähemalt osaline õhuringlus, niiskus duširuumis ei ulatunud tasemeni, mis võiks põhjustada hallituse teket ja viia allergilise reaktsioonini. Vangla on muu hulgas arvestanud Tartus perioodil 23. kuni 25. maini 2022 valitsenud ilmaga. Mida palavam ilm, seda väiksem on hapniku sisaldus õhus ja seda suurem on kambris lukustatud kinnipeetavatel vajadus korrapäraselt töötava ventilatsiooni (suurema õhuhulga) järele. Lähtuvalt Keskkonnaagentuuri vaatlusandmetest perioodil
23.kuni 25. mai 2022 oli maksimaalne õhutemperatuur Tartus +18.9, +20.8 ja +22.2 kraadi. Vaadeldaval perioodil ei olnud tegemist niivõrd kõrge temperatuuriga, mis saaks 3 päeva jooksul osaliselt töötava ventilatsiooni tingimustes kinnipeetava tervist kahjustada. Ka kaebaja tervisekaardist ei nähtu, et kaebajal oleks avaldunud mingi terviseprobleem, mida saaks seostada 14. kuni 25. maini 2022 osaliselt tõrkunud ventilatsiooniga.
10.11.Meditsiiniosakonda ei teavitatud 19. mail 2022. a kaebaja terviseprobleemist. Tartu Vangla saab aru, et kaebaja nõuab rahalist hüvitist seetõttu, et tema terviseprobleemist teavitamata jätmisega kahjustati tema tervist. Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses tõi kaebaja välja, et 19. mail 2022. a kella 15:00 paiku tabas teda tugev ärevushäire ning ta palus vanemvalvur A. Saarel sellest teada anda meditsiiniosakonnale, et saada talle väljakirjutatud ravimit Diazepam. Kahju hüvitamise taotluses oli kaebaja seisukohal, et A. Saare ei teavitanud sellest peavalvekeskust. Vanemvalvur A. Saare ei nõustunud 13. juuni 2022. a e-kirjas (dtl 83-84) kaebaja väidetega ja pidas seda valeks. A. Saare kinnitas, et iga kord teavitas tema peavalvekeskust, kes lubas info edasi anda meedikule. Kuigi vanglal ei ole alust kahelda vanemvalvuri selgitustes, ei ole olnud menetluse käigus võimalik tõsikindlat tuvastada, et A. Saare teavituse järgselt edastati teave ka meditsiiniosakonnale. Vaidlust ei ole selles, et 19. mail 2022. a teavitas kaebaja ise peavalvekeskust. Nimetatut kinnitab peavalvekeskuses tööl olnud valvur L. Tähnas oma 18. juuni 2022. a e-kirjas (dtl 85-86). Valvuri e-kirjast nähtuvalt teavitati siiski kaebaja probleemist meditsiiniosakonda ning õhtul ta selle ravimi ka sai (haigusjuht nr A11663 2022). Üksuse juht on oma 13. juuni 2022. a e-kirjas selgitanud, et kaebajale on selgitatud, et tema soovitud ravimit niisama ei väljastata ja peab arsti juurde minema. Selgitustest nähtuvalt lasi üksuse juht vanemvalvur S. Sussenil ravimisoovi edastada kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (edaspidi vangiregister, selgituses nimetatud KIR) kaudu meedikutele. Nimetatu tulemusel määrati kaebajale psühhiaatri vastuvõtt 25. juunil 2022. a. Tartu Vanglale teadaolevalt keeldus kaebaja psühhiaatri vastuvõtule minemast. Seega edastati kaebaja tervisekaebus samal päeval ka meditsiiniosakonnale ning kaebajale anti ühekordselt soovitud ravimit.
3-22-1823
10.12.Kaebuses viitab kaebaja tervise ohtu seadmisele. RVastS § 9 lg 1 näeb küll ette võimaluse nõuda kahju hüvitamist tervise kahjustamise (kui reaalselt saabunud tagajärje) korral, kuid mitte tervise ohtu seadmise eest.
10.13.Tartu Vangla saab kaebusest aru siiski selliselt, et kaebaja nõuab kahju hüvitamist tervise kahjustamisega seonduvalt. Halduskohtumenetluses tuleb menetlusosalisel tõendada neid asjaolusid, millel tuginevad tema väited. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata, miks neid esitada ei saa ja teatada, kus tõendid asuvad või asuda võivad (HKMS § 59 lg 1). Kui kaebaja on seisukohal, et 19. mail 2022. a meditsiiniosakonna teavitamata jätmine või teavitamisega viivitamine on kahjustanud tema tervist, siis tuleb kaebajal selliseid väiteid ka tõendada. Ka tuleb kaebajal tõendada, et temale saabunud tagajärg on tingitud just vanglale etteheidetud tegevusest, mitte millestki muust. Käesoleval juhul kaebaja selliseid tõendeid esitanud ei ole, mistõttu ei saa pidada kahjuliku tagajärje saabumist ega põhjuslikku seost etteheidetud tegevuse ja saabunud tagajärje vahel tõendatuks. Ka kaebaja tervisekaardist ei nähtu, et kaebajal oleks avaldunud mingi terviseprobleem, mida saaks seostada sellega, et 19. mail 2022. a meditsiiniosakonda ei teavitatud või siis teavitati viivitusega. Kaebaja sai sama päeva õhtul ravimi ja ta pandi ka psühhiaatri vastuvõtule kirja. Seega oli kaebajale arstiabi kättesaadavus tagatud ja vanglale ei ole äratuntav, kuidas selle käigus kaebaja tervis kahjustada on saanud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11.Arvestades kaebuse tagastatud osa, on praeguses asjas esitanud kaebaja hüvitamisnõude tervise kahjustamise eest. Täpsemalt nõuab kaebaja kahju hüvitamist summas 200 eurot selle eest, et Tartu Vangla E-maja lõunapoolses tiivas ei töötanud ventilatsioon ja summas 300 eurot selle eest, et 19. mail 2022 ei teavitanud Taru Vangla valvurid ega peavalve meditsiiniosakonda kaebajal tekkinud terviseprobleemist.
12.Kohus, hinnanud poolte seisukohti, asjassepuutuvaid õigusnorme ja kohtupraktikat ning asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebaja hüvitamisnõue on alusetu ja tema kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et kaebajal oleks nende juhtumite tõttu tekkinud vigastus või tervisekahjustus. Sealjuures nõustub kohus põhimõtteliselt vastustaja seisukohtadega neid üle kordamata, pidades vajalikuks oma lõppjärelduse põhistamiseks rõhutada eelkõige järgmist.
13.Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud RVastS-es, mille § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 13 lg-s 1 sätestatakse, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse kahju tekkimise ettenägematust, objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalikõiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivseid õigusi (tekitati tervisekahju); õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei ole võimalik vältida esmaste
3-22-1823 õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
14.RVastS ei ava tervise kahjustamise mõistet. Võlaõiguses on kehavigastus või tervisekahjustus isiku kehalise või vaimse heaolu seisundi rikkumine. Siia alla kuulub inimese normaalsetesse kehalistesse, vaimsetesse, aga ka hingelistesse eluprotsessidesse sekkumine, mille tagajärjeks on inimese kehalise või vaimse heaoluseisundi häiritus. Kehavigastusega on tegemist juhul, kui füüsilise mõjutusega rikutakse isiku kehalist terviklikkust (nt vigastatakse kätt), tervisekahjustusega aga juhul, kui kehalist terviklikkust kui sellist ei rikuta, kuid esineb muu, nt viirusest, bakterist vms põhjustatud organismi seesmine patoloogiline seisund (nt kopsupõletik, psüühikahäire) (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne; juuraveeb.ee; § 129 kommentaar 4.2). Karistusõiguses on tervisekahjustus inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, s.t tervise taastamine eeldab meditsiinilist sekkumist (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne; juuraveeb.ee; § 118 kommentaar 3).
15.Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et selleks, et tegemist oleks väärikuse alandamisega RVastS § 9 lg 1 tähenduses, peab väidetava kahju tekitanud tegevuse või tegevusetuse mõju isikule ületama teatava raskusastme või intensiivsuse. Kohtu hinnangul on selline lähenemine võimalik ka tervise kahjustamise puhul, sarnaselt otsuse p-s 14 viidatud seisukohaga karistusõiguses (sama on leitud ka Tartu Halduskohtu 3. veebruari 2022. a otsuses asjas nr 3-21-512, p 7). Seega igasugune ebamugavustunne ei ole veel tervise kahjustamine. Ventilatsioon ei töötanud
16.Kaebaja selgituste kohaselt ilmnes 14. mail 2022, et Tartu Vangla E-maja lõunapoolses tiivas ei tööta ventilatsioon. Sellega tekitas vangla kaebajale mittevaralist kahju, kui paigutas kaebaja tingimustesse, mis kahjustavad otseselt kaebaja tervist. Kaebaja soovib saada hüvitist 200 eurot tervist kahjustavates tingimustes hoidmise eest.
17.Esmalt märgib kohus, et VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Seega peab kinnipidamistingimuste (s.h õhuvahetuse) nõuetekohasuse tagama vangla (Tartu Ringkonnakohtu 16. detsembri 2021. a otsus asjas nr 3-18-1703, p 35 ja seal viidatud kohtupraktika), mistõttu on vastustaja väited hoonete kuulumisest Riigi Kinnisvara AS-le asjakohatud.
18.Tartu Vangla on täpsustanud, et ventilatsioon töötas küll perioodil 14. kuni 25. maini 2022. a, aga mitte korrapäraselt. Viru Vangla haldusteenistuse juht on kaebajale 14. juunil 2022 selgitanud, et ventilatsiooni väljatõmme lakkas korrapäraselt töötamast või töötas osaliselt Ehoone lõunapoolses küljes (sektorid E1, E2, E5, E6, E9, E10) kuni 25. maini 2022 (dtl 21). Samas selgitati kaebajale, et hoone omaniku Riigi Kinnisvara AS-i sõnul seisnes probleem elektroonilise juhtimisseadme süsteemis (andur), mis vajas välja vahetamist ja uuesti seadistamist. Probleemi lahendamisse kaasati eksperte ja koostööpartnereid väljast poolt vanglat ning lisaks teostati ka 26. mail 2022 hooldus ja täiendav kontroll kuupäevadel 30., 31. mai ja 6. juuni ning süsteemi väljatõmbe osas enam probleeme ei tuvastatud.
19.Samuti on vangla selgitanud (dtl 13), et ventilatsiooni väljatõmbe kontrolli ja hooldustööde raames kontrolliti ka ventilatsiooni sissepuhet ning ventilatsiooni sissepuhke töö osas E6
3-22-1823 sektoris probleeme ei tuvastatud. Kui sissepuhe töötas, siis sundväljatõmbe rikke korral pidi tekkima siseruumis ülerõhk, mille tõttu pidi õhk ka kambritest välja liikuma. Seega toimus ka (vähemalt mingis osas) õhuvahetus. Kokkuvõttes on vangla tunnistanud ja selles pole vaidlust, et ventilatsioonisüsteemi töös esines rike, mille tõttu oli E-hoone ventilatsiooni töö häiritud 14. mai õhtust kuni 26. maini 2022. See aga ei tähenda, et ventilatsioonisüsteem ei oleks üldse töötanud. Nõustuda saab vastustajaga, et kuna sisepuhe töötas korrapäraselt ka perioodil
14.kuni 25. mai 2022, pidi väljatõmbe rikke korral siseruumis tekkima ülerõhk. Siseruumis valitseva ülerõhu tõttu pidi õhk ka kambritest välja liikuma. Lisaks sundventilatsioonile on Tartu Vangla elukambrites võimalik avada akna tuulutusluuki (dtl 98). Sellest tulenevalt toimus kinnipeetava kambris (vähemalt osaline) elutegevuseks vajalik õhuvahetus.
20.Samuti tunnistab vastustaja, et ajavahemikul, mil ventilatsiooni väljatõmbe töö oli häiritud, võis kambrites olla mõnevõrra liigset niiskust, kuna ventilatsioon ei tõmmanud kambrist niisket õhku välja. Vangla arvates ei saanud niiskus osalise õhuringluse olemasolul tõusta tasemeni, millega kaasneks veeauru kondenseerumine WC lakke ja hallituse kolooniate teke duširuumi, sest selles oleks tekkinud püsivalt nähtavad jäljed. Sellest tulenevalt leiab vangla, et kambris valitsenud niiskusel, isegi kui see oli lühiajaliselt veidi suurem kui optimaalne tase, ei saanud olla kahjustavat mõju kaebaja tervisele. Kohus nõustub vastustajaga.
21.Kaebaja märgib, et ta on allergik ja astmaatik ning et tervisele on eriti kahjulik valkaineid sisaldav tolm, millel on allergiline toime. Ruumides olev hallitus põhjustab allergiaga sarnaseid sümptomeid: silmade vesisus, naha ja hingamisteede ärritus.
22.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja soovis tõendit selle kohta, et on astmaatik ja allergik (dtl 52). Talle vastati, et meditsiinikaardi andmetel on tal diagnoositud L24.9 täpsustamata põhjusega ärritav kontaktdermatiit. Seega ei ole tõendeid selle kohta, et kaebajal oleks diagnoositud allergia või allergiline kontaktdermatiit või astma. Ka kohtule esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõttest ei nähtu, et kaebajal oleks astma ja allergia diagnoosid ja et ventilatsiooniprobleemid oleksid tekitanud kaebajale tervisekahju (dtl 72-82). Tervisekaardi andmete järgi pole kaebajale vangla meditsiiniosakonna poolt astmaravimeid väljastatud. Vangla meditsiiniosakonna vanemõe selgituste kohaselt pole kinnipeetav sellise probleemiga käinud ka erialaspetsialisti juures väljaspool vanglat (dtl 100).
23.Vangla meditsiiniosakonna selgituste kohaselt on kinnipeetaval diagnoositud täpsustamata põhjusega kontaktdermatiit, mis iseenesest kvalifitseerub nahahaiguste kategooriasse ja tekib enamasti kokkupuutel kemikaalidega (mitte aga hallituse eoste sissehingamisel). Vastav diagnoos oli kaebajale määratud juba 4. aprillil 2022. a, st enne ventilatsiooni väljatõmbe riket. Eeltoodust lähtuvalt nõustub kohus vangla seisukohaga, et kaebaja dermatiidil puudub põhjuslik seos ventilatsiooni väljatõmbe rikkega. Kaebaja ei ole vastupidist tõendanud. Seetõttu pole ka kaebaja kahjunõue põhjendatud. Taru Vangla valvurid ega peavalve ei teavitanud meditsiiniosakonda kaebajal tekkinud terviseprobleemist
24.Kohtuasja materjalidest nähtuvalt tabas 19. mail 2022 kella 15 paiku kaebajat tugev ärevushäire ning ta palus vanemvalvur A. Saarel sellest teada anda meditsiiniosakonnale, et saada talle väljakirjutatud ravimit Diazepam, kuid meditsiiniosakonda sellest ei teavitatud ning kaebaja soovitud ravimit ei saanud. Kaebaja sai soovitud ravimi sama päeva õhtul, mil kaebaja teavitas ise peavalvekeskust.
3-22-1823
25.Kaebaja nõuab mh kahju hüvitamist summas 300 eurot selle eest, et 19. mail 2022 ei teavitanud Taru Vangla valvurid ega peavalve meditsiiniosakonda kaebajal tekkinud terviseprobleemist, millega kahjustati kaebaja füüsilist ja vaimset tervist.
26.Seoses kahjunõude alusega, mille kohaselt ei teavitatud meditsiiniosakonda kaebaja terviseprobleemist, märkis Tartu Vangla vastuses kaebusele (dtl 101), et kui kaebaja on seisukohal, et 19. mail 2022 meditsiiniosakonna teavitamata jätmine või teavitamisega viivitamine on kahjustanud tema tervist, siis tuleb kaebajal selliseid väiteid ka tõendada. Ka tuleb kaebajal tõendada, et temale saabunud tagajärg on tingitud just vanglale etteheidetud tegevusest, mitte millestki muust. Käesoleval juhul kaebaja selliseid tõendeid esitanud ei ole, mistõttu ei saa pidada kahjuliku tagajärje saabumist ega põhjuslikku seost etteheidetud tegevuse ja saabunud tagajärje vahel tõendatuks. Ka kaebaja tervisekaardist ei nähtu, et kaebajal oleks avaldunud mingi terviseprobleem, mida saaks seostada sellega, et 19. mail 2022 meditsiiniosakonda ei teavitatud või siis teavitati viivitusega. Kaebaja sai sama päeva õhtul ravimi ja ta pandi ka psühhiaatri vastuvõtule kirja.
27.Vaatamata sellele, et kohus palus 7. septembri 2022. a määruses (dtl 48) kaebajal täpsustada, kuidas sai kaebaja tervis kahjustada, kui 19. mail 2022 ei edastatud meditsiiniosakonnale infot kaebaja tervise kohta, pole kaebaja esitanud kohtule vastavaid põhjendusi. Et kaebaja viitas 7. juuni 2022. a kahju hüvitamise taotluses nr 1-13/167-1 enda füüsilise ja vaimse tervise kahjustamisele ning rõhutas valu tekitamist, märkis kohus
13.jaanuari 2023. a kohtunõudes (dtl 107) kaebajale, et saab aru, et kaebaja peab tekkinud tervisekahju all silmas tekkinud valu. Kohus palus kaebajal teada anda, kas on kaebajast õigesti aru saanud. Jaatava vastuse korral palus kohus kaebajal täpsustada, millise valuga täpsemalt tegu oli. Juhul, kui kohus on tekkinud tervisekahju valesti mõistnud ja kaebajal tekkis lisaks valule või selle asemel muid sümptomeid, palus kohus esitada vastavad põhjendused.
28.Kaebaja 22. jaanuari 2023. a selgitustest nähtuvalt kahjustati 19. mail 2022 meditsiiniosakonna teavitamata jätmise või teavitamisega viivitamisega kaebaja tervist selliselt, et kaebajal tekkisid tugevamad ärevuse hood (dtl 111). Kaebaja tervisekaardist ei nähtu, et kaebajal oleks avaldunud mingi terviseprobleem, mida saaks seostada sellega, et 19. mail 2022. a meditsiiniosakonda ei teavitatud või siis teavitati viivitusega. Kaebaja sai sama päeva õhtul ravimi ja ta pandi ka psühhiaatri vastuvõtule kirja. Nii nähtub kaebaja tervisekaardi väljavõttest (haigusjuht nr A11663 202), et 19. mai 2022. a anamneesis on järgmine kirje „Peavalvest info, et k/p ärev ja küsib rohtu. Antud T.Diazepami 5 mg ühekordselt“ (dtl 76). Seega oli kaebajale arstiabi kättesaadavus mõistliku aja jooksul tagatud.
29.Samuti on Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja kohtule kinnitanud, et meditsiiniosakonnal puuduvad andmed kaebaja tervisekahjustuse kohta, mida võiks seostada Diazepami hilisema manustamisega 19. mail 2022 (dtl 105). Ka märgib kohus, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole arst määranud kaebajale Diazepami ravikuuri, vaid kaebaja tervisekaardist ilmneb, et tegemist on ühekordselt ravimi väljastamisega.
30.Eelnevast tulenevalt on kahju hüvitamise eeldused täitmata, mistõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
31.HKMS § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et
3-22-1823 menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole. Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
32.Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.