Xi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks vabastada kaebaja sotsiaalprogrammidest ja 18. mai 2023. a vaideotsuse nr 111/90-2 tühistamiseks
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasjast nr 3-23-1040 käesoleva asja materjalide juurde Xi tervisekaardi väljavõtted.
2.Tagastada Xi kaebus.
3.Jätta Xi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
Tartu Vangla kinnipeetav X (kaebaja) esitas 24. mail 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 18. mai 2023. vaideotsusele nr 1-11/90-2. Kaebuse kohaselt viisid vangla arstid
24.oktoobril 2022 läbi ravikuuri, pärast mida on kaebaja kogu aeg haige ning ta ei ole võimeline läbima sotsiaalprogramme. Vangla jättis ebaõigesti tema taotluse sotsiaalprogrammidest vabastamiseks rahuldamata. Kaebuse lisas toob kaebaja välja, et vaideotsust ei teinud selleks pädev isik. Koos kaebusega esitas kaebaja kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks.
2.Tartu Vangla esitas 31. mail 2023 vastusena kohtunõudele kaebaja 27. aprilli 2023. a vaide nr 1-11/90-1 ja Tartu Vangla 18. mai 2023. a vaideotsuse nr 1-11/90-2 ja muud kaebuse asjaoludega seonduvad kaebaja avaldused/taotlused ning vangla vastused.
3-23-1146
KOHTU SEISUKOHT
3.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kohtule esitatud kaebusi vastavalt kaebaja tegelikule tahtele. Kuigi kaebaja on esitanud kaebuse Tartu Vangla 18. mai 2023. a vaideotsusele nr 1-11/90-2, saab kohus esitatud kaebusest ja selle lisast aru nii, et kaebaja palub kohustada vanglat vabastama ta sotsiaalprogrammidest ja tühistada Tartu Vangla 18. mai 2023. a vaideotsus nr 1-11/90-2. Seega on kaebaja esitanud vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-dele 1 ja 2 tühistamis- ja kohustamisnõude.
4.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Sellise olukorraga ongi praegu tegemist.
5.Kaebaja soovib, et kohus kohustaks Tartu Vanglat vabastama ta sotsiaalprogrammidest, sest pärast 24. oktoobri 2022 ravikuuri on kaebaja tervislik seisund halb. Seega viitab kaebaja tervisenäidustustele, mille tõttu tal väidetavalt ei ole võimalik sotsiaalprogrammides osaleda. Lähtudes eeltoodust võtab kohus haldusasjast nr 3-23-1040 käesoleva asja materjalide juurde Xi tervisekaardi ja ravipäeviku väljavõtted. Kohtu hinnangul on terviseandmete väljavõtete puhul tegemist selles asjas tähtsust omava tõenditega.
6.Kohtule 31. mail 2023 edastatud dokumentidest nähtub, et kaebaja on esitanud vangla sisekontrollile ja meditsiiniosakonnale korduvalt mitmeid pöördumisi, milles kurdab, et vanglas viiakse temaga läbi erinevaid tervistkahjustavaid ravikuure. Nii on kaebaja 27. veebruari 2023. a pöördumises (registreeritud numbritega 2-3/304-1 ja 2-3/305-1) vanglale ette heitnud seda, et 23.- 24. oktoobril 2022 oli söögi sees rahustid ning 24. oktoobril 2022 öösel tehti kaebajale mingi ravikuur. 21. märtsil 2023 esitatud pöördumises nr 2-3/468-1 kurdab kaebaja, et 16.-17. märtsil 2023 lasti S7 osakonna ventilatsioonist kambritesse sariini, millega rikuti kaebaja ja teiste kinnipeetavate tervist, mistõttu kaebaja ei saa läbida sotsiaalprogramme. Lisaks toob kaebaja välja, et temaga tehakse inimkaitseid alates 2019. aastast, mille tõttu on nüüd kaebaja tervis rikutud. 28. märtsil 2023 esitatud pöördumises nr 2-3/506-1 väidab kaebaja samuti, et pidevalt tehakse mingeid ravikuure ning kasutatakse sariini, mistõttu kaebaja tervis halvenes.
7.Vangla meditsiiniosakonna juhataja selgitas 28. märtsi 2023. a vastuskirjas nr 2-3/305-2 kaebajale, et õed, perearstid ja psühhiaatrid määravad vajalikku ravi vastavalt patsiendi esitatud kaebustele ning juhul, kui kaebaja ei ole nõus talle määratud raviga, on tal õigus sellest keelduda, ravi on vabatahtlik. Ühtlasi on kaebajale selgitatud, et kaebaja meditsiinikaardi andmetel käesoleval ajal ta ravi ei saa ning tervisekaebuste tekkimisel on soovitatud pöörduda perearsti vastuvõtule. Kaebaja väidetud rikkumised ei ole tõendamist leidnud.
8.Kaebaja esitas 5. aprillil 2023. a Justiitsministeeriumile pöördumise, milles taotles enda vabastamist sotsiaalprogrammidest, kuna on pidevalt haige ja ei ole võimeline programmides osalema. Justiitsministeerium edastas pöördumise asjaolude kontrollimiseks ning kinnipeetavale vastamiseks vanglale. Üksuse juht jättis 20. aprilli 2023. a vastuskirjaga nr 23/3552-2 taotluse rahuldamata, kuna meditsiiniosakonna seisukohta arvesse võttes ei esine kaebajal takistusi sotsiaalprogrammides osalemiseks. Vangla jättis kaebaja vaide 18. mai 2023. a vaideotsusega nr 1-11/90-2 rahuldamata. Vaideotsuses leidis vangla, et kaebaja ei ole
3-23-1146 välja toonud uusi asjaolusid seoses tervisega, mistõttu ei ole sotsiaalprogrammidest vabastamiseks ning vaide rahuldamiseks alust.
9.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja õigusi praegusel juhul intensiivselt riivatud ning ei ole tõenäoline, et kohus rahuldaks kaebuse. Sotsiaalprogrammides osalemise vajadus on kantud kinnipeetavate taasühiskonnastamise eesmärkidest ning nendega ei riivata intensiivselt kinnipeetavate põhiõigusi. Kaebust ei saa pidada ka perspektiivikaks. Kaebaja esitatud viited enda tervise väidetava kahjustamise ja sotsiaalprogrammidest vabastamise vajaduse kohta ei ole tõsiseltvõetavad. Tervisekaardilt nähtub, et kaebaja on käinud regulaarselt arsti vastuvõttudel ning miski ei viita sellele, et teda oleks tahtevastaselt ravitud, sh kasutatud ravikuure, millest kaebaja pole olnud teadlik. Kaebaja viidatud inimkatsete tegemise ning mürgiste kemikaalide kasutamise kohta puuduvad igasugused tõendid. Vangla on korduvalt kaebaja etteheidetele ravi korraldamise ja viisi ning väidetavate katsete kohta vastanud ning kaebaja väidetud ebakohased tegevused pole tõendamist leidnud. Asja materjalidest ei nähtu ka, et kaebajal esineksid sellised meditsiinilised näidustused, mille tõttu ta ei saaks osaleda sotsiaalprogrammides ja mis võiks kaebajale ülemääraseid ebameeldivusi põhjustada.
10.Kaebuse menetlemist ei tingi ka vaideotsuse vaidlustamine. Kohus nõustub kaebajaga selles, et vangla on teinud menetlusvea, sest vaideotsuse allkirjastas üksuse juht, mitte vangla direktor (vrd justiitsministri 30. novembri 2000. a määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 11 lg 2 ja § 12 lg 21). Tegemist on sisepädevuse rikkumisega, kuid see rikkumine ei mõjutanud praegusel juhul oluliselt asja sisulist otsustamist, sest kohus leidis eelnevalt, et vanglal puudus kohustus kaebaja vabastamiseks sotsiaalprogrammidest. Kuna vangla on kaebaja taotluse jätnud õigesti rahuldamata, siis ei esinenud alust ka vaide rahuldamiseks. Vaideotsus on seega materiaalselt õiguspärane. Sisepädevuse rikkumine ei too seetõttu haldusmenetluse seaduse § 58 alusel kaasa vaidlustatud vaideotsuse tühistamist ega tühisust (vt ka Tartu Halduskohtu otsus asjas nr 3-19-2017 (p 13.2.) ja otsus asjas nr 3-18-373 (p-d 9.5 ja 9.6.)).
11.Eelnevast tulenevalt tagastab kohus Xi kaebuse tervikuna HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Kohus mõistab kaebaja viidet juriidilisele abile või kaitsjale selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 5. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p-de 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud iseseisvalt halduskohtule kaebuse ja vanglale arusaadavad pöördumised ning läbinud iseseisvalt kohustusliku kohtueelse menetluse. Kaebaja on ka varasemalt suutnud kohtule iseseisvalt kaebusi, sh määruskaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Ainuüksi käesoleval aastal on kaebaja esitanud halduskohtule 10 kaebust. Seega on kohus seisukohal, et kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus märgib täiendavalt, et halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip.
13.Eelnevast tulenevalt jätab kohus Xi taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
3-23-1146
14.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.