X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju 1000 euro hüvitamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Edvard Remsel
RESOLUTSIOON
1.Mitte lubada kaebajal täiendada kaebuse alust sellega, et kambri mõõtmed (põranda pindala, vaheseinte vaheline kaugus) ei vastanud nõuetele ja kamber oli remontimata ning sellega, milliste isikutega paigutati kaebaja ühte kambrisse.
Kohus tagastab kaebaja nimetatud dokumentaalsed tõendid ja jätab toimikusse nende koopiad.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
6.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 25.05.2023. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
7.Andmesubjektil (välja arvatud avaliku võimu kandja) on õigus esitada taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 26).
Asjaolud
1.Tartu Vangla kinnipeetav X (edaspidi kaebaja) esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (reg 04.07.2022 nr 1-13/210-1). Kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist perioodi 21-27.06.2022 eest kokku 120 eurot (20 eurot päevas) seoses sellega, et Tartu Vangla
neljanda üksuse sektor E9 lukustati kuueks päevaks kinnipeetavate korrarikkumise tõttu. Kaebaja hinnangul oli lukustamine põhjendamatu ja tegemist oli kollektiivse karistamisega. Kaebaja liikumisvõimalused olid piiratud, olid palavad ilmad, toiduluugid olid kinni ja ventilatsioon (väljatõmme) ei töötanud. Kamber ei ole mõeldud kahe inimese jaoks.
2.Tartu Vangla jättis 05.09.2022.a otsusega nr 1-13/210-2 taotluse rahuldamata. Vangla selgitas, et eluosakond lukustati 21.06.2022.a käskkirjaga nr 6-1/462 kinnipeetavate vahel toimunud konflikti tõttu asjaolude väljaselgitamiseks. Liikumis- ja suhtlemisvabadust piirati õiguspäraselt. Maksimaalset lubatud temperatuuri ei ole eluruumides kehtestatud. Palavam ilm oli sel perioodil kolmel päeval. Kaebajal oli võimalusi oma olukorda leevendada - jahutada end külma veega, jätta akna tuulutusluuk ööseks avatuks. Toiduluuk ei ole mõeldud kambri sisekliima reguleerimiseks. Teatav ebamugavus on kuumalaine puhul paratamatu.
3.Kaebaja esitas Tartu Vanglale ka teise kahju hüvitamise taotluse (reg 04.07.2022 nr 113/211-1) ja täpsustas seda hiljem. Kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist 1000 eurot mitteinimlikes tingimustes elamise eest. Vangla neljandas üksuses on ventilatsioon valesti ehitatud ja väljatõmme ei tööta üldse. 14.05.2022 lakkas ventilatsioon töötamast ja alates 26.05.2022 töötas puudustega. Kambri õhk oli umbne ja palav. Õhus oli tolm, saasteained, õhuniiskus oli kõrge, tekkis hallitus. Kambrid on ülerahvastatud, kuna ühesed kambrid on tehtud kahesteks. Toiduluuke hoitakse kinni. Pidevalt jäetakse ära spordisaal.
4.Viru Vangla haldusosakond jättis 10.01.2023.a otsusega nr 1-13/211-6 taotluse rahuldamata. Kambripinna suurus vastab nõuetele ning ventilatsioon on ehitatud õigesti. Ventilatsiooni töös esines rike 14.05-25.05.2022. Pärast rikke likvideerimist teostati süsteemi hooldus ja täiendav kontroll ning väljatõmbe osas probleeme ei tuvastatud. Õhupuudust tekkida ei saanud, kuna sissepuhe ei lakanud töötamast. Kambris sai avada tuulutusluugi. Palavus oli tingitud välisõhu temperatuuri tõusust. Palavuse leevendamiseks oli eluosakond avatud suurema osa päevaajast, toidujagamise ajal olid avatud eluosakonna aknad. Toiduluukide avatuna hoidmise kohustust vanglal ei ole ja selleks puudus ka vajadus. Spordisaali kasutamine oli kaebajale ette nähtud pühapäeviti. Osad saali kasutamised jäid ära ametnike puudusel, lisaks ei võimaldata saali kasutamist, kui eluosakond on lukustatud. Kaebajal oli siiski võimalus viibida värskes õhus ja teha trenni jalutusalal või osakonnas. Kaebaja ei ole pöördunud vangla meditsiiniosakonna poole terviseprobleemidega, mis oleks põhjustatud õhuringluse puudumisest või palavusest. Poolte seisukohad
5.Kaebaja esitas 02.10.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks. 14.05.2022 lakkas töötamast vangla neljanda üksuse sundventilatsioon. Eluruumidele kehtestatud nõuete tagamiseks peab kambris sundventilatsioon pidevalt töötama. Kui väljatõmme ei tööta, jääb tolm ruumi. Duširuumi tekkis õrn hallitus. Kaebaja on tuberkuloosi põdenud ning suur õhuniiskus ja õhus hõljuv tolm ohustab kaebaja tervist. 21.06.2022 lukustati käskkirjaga nr 6-1/462 eluosakonna kambrite uksed ning igasugune õhuringlus lakkas. Toiduluuke lahti ei tehtud. Ventilatsioon ei töötanud nõuetekohaselt üle kuu aja, samal ajal olid kuumad ilmad. E-osakonnas ei ole külm vesi saadaval, dušist tuleb eelsegatud soe vesi. Leevendusmeetmed puudusid. Kaebaja pidi madratsiga põrandal magama, et jahedam oleks. 2022. aastal vahetati ventilatsiooniagregaadid välja, seega leidis kinnitust, et need ei olnud töökorras. Terve juunikuu ei toiminud eluosakonnas E-9 spordisaali või -väljaku külastust. Polevat piisavalt valvureid. Vangla rikub teadlikult kodukorda ning valvurite graafikud on koostatud
nii, et nädalavahetusel, kui toimuvad tegevused, ei ole valvureid tööl. Spordisaali külastuse ärajäämisest pole eelnevalt kordagi teavitatud, kuigi see on töögraafikuid koostades teada. 21.06.2022.a käskkirja nr 6-1/462 alusel kambriuste lukustamisega võeti sisuliselt terve eluosakond vahi alla. Ilma kohtu loata üle 48 tunni vahi all pidada ei tohi. Tegemist on kollektiivse karistamisega. Kaebajalt võeti vabadus vangistusseaduse mõistes kuueks päevaks, ta ei saanud liikuda, kasutada külmkappi, veekeetjat jne. Piirangute kohaldamiseks puudus alus, kuna vanglale olid kohe teada korrarikkumisega seotud isikud. Kaebajale on põhjustatud mittevaralist kahju mittetöötava ventilatsiooniga, vabas õhus toimuvate tegevuste piiramisega, kõrge temperatuuri, toiduluukide mitteavamise ja sektori alusetu lukustamisega. Kaebaja hinnangul on õiglaseks hüvitiseks 1000 eurot. Kaebaja palus arvestada, et isegi kui eraldivõetuna võivad mittenõuetekohased tingimused olla oma mõjult mõõdukad, võivad nad kogumis kahjustada tema õigusi ja vabadusi olulisel määral. 28.03.2023.a kaebuse täienduses väitis kaebaja, et vangla on ühekohalisteks ehitatud kambritesse paigutanud kaks kinnipeetavat, seega on inimese kohta vähem ruumi ja õhku. Ventilatsioon on projekteeritud 500-le kinnipeetavale. Kambriseinte vahel peab olema vähemalt 2 m, Tartu Vangla vaheseinad sellele ei vasta. Vanglas on ümberehitusi tehtud, seega on kohtade arv väiksem. Kaebaja on viibinud kambris, mis on olnud remontimata. Kaebajaga on kokku paigutatud isikuid, kellega ta ei ole nõus. Kaebaja lisas akna ja ventilatsiooniava fotod, millega soovis tõendada, et sealt õhk läbi ei tule.
6.Vastustaja palus 28.03.2023.a vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata ja jäi kohtueelses menetluses esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja põhjendas täiendavalt, et kaebajal ei ole õigust nõuda, et tal võimaldatakse tegeleda kehakultuuriga konkreetsetel spordiväljakutel või ruumides, kaebaja sai tegelda kehakultuuriga jalutusaias ja oma kambris ning vastustaja tegevust kaebaja spordisaali mitteviimisel ei saa pidada õigusvastaseks. Perioodil 21-27.06.2022 ei esinenud vangla E-hoone ventilatsiooni töös tõrkeid. Probleemid ventilatsiooni väljatõmbega ilmnesid 14.05.2022 ja rike kõrvaldati 25.05.2022. Hilisematel kontrollidel puudusi ei tuvastatud. Kaebajal oli palavuse leevendamiseks võimalus avada kambri akna tuulutusluuk. Toiduluukide avamata jätmine ei ole õigusvastane. Kaebaja väited hallituse tekkimise kohta ei ole tõendamist leidnud. Vangla dušisegistist voolab tõepoolest eelsegatud vesi, kuid kaebaja kambris 3009 on juurdepääs nii eelsegatud soojale veele kui ka külmale veele. Eluosakonna lukustamist 21-27.06.2022 ei saa pidada ebamõistlikult pikaks. Kuigi see võis põhjustada kaebajale ebamugavusi, ei saa lühiajalist ebamugavustunnet pidada kaalukamaks vangla julgeoleku tagamise vajadusest. Vaatamata eluosakonna lukustamisele võimaldati kaebajal jätkata tööl käimist. Kaebaja viibis tööl 22.06.2022 (8 h 20 min), 24.06.2022 (8 h 35 min), 26.06.2022 (8 h 40 min) ja 27.06.2022 (8 h). Seega viibis kaebaja neljal päeval keskmiselt enam kui kaheksa tundi väljaspool oma elukambrit. Vangla selgitas, et kaebaja viibis perioodil 14.05 - 27.06.2022 eluosakonna E-9 kambris nr 3009. Kambri pindala koos WC-ga on 9,7 m2, sellest WC moodustab 1,8 m2 ja eluruum 7,9 m2. Kaebajale kehtis vaidlusalusel perioodil päevakava, mille järgi oli vaba aeg kell 08:30-12:15, 13:20-17:00 ja 19:00-20:00 (kui kinnipeetav ei olnud samal ajavahemikul hõivatud tööga, õppimisega või taasühiskonnastava tegevusega). Kodukorras ette nähtud päevakavast erinev päevakava kehtis E-9 eluosakonnas järgmistel aegadel: 1) 22.05.2022 kell 17:00 - 23.05.2022 kell 16:15 julgeolekukaalutlustest lähtuvalt (käskkirja nr 6- 1/385 alusel); 2) 24.05.2022 kell 16:10 - 17:00 seoses kaupade jagamisega (käskkirja nr 6-1/400 alusel);
3) 26.06.2022 kell 8:30 - 15:57 seoses eluosakonna läbiotsimisega (käskkirja nr 6-1/461 alusel); 4) 21.06.2022 kell 15:57 - 27.06.2022 kell 14:36 julgeolekukaalutlustel (käskkirja nr 6-1/462 alusel). E-9 eluosakond ei olnud vaidlusalusel perioodil päevasel ajal avatud väljaspool päevakavas ette nähtud aegu. Kohtu seisukoht Lahendatav nõue, tõendid
7.Kohus tegi kaebuse menetlusse võtmisel kindlaks, et kaebaja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude järgmistel alustel: - eluosakond lukustati 21-27.06.2022, s.t kaebaja liikumisvõimalused olid piiratud; - tingimused kaebaja kambris alates 14.05.2022 ligikaudu ühe kuu jooksul ei vastanud nõuetele, kuna sundventilatsioon (väljatõmme) ei töötanud ja kambris oli palav; - tingimused kaebaja kambris 21-27.06.2022 ei vastanud nõuetele, kuna sundventilatsioon (väljatõmme) ei töötanud, kambris oli palav, õhu liikumist ei toimunud, õhuniiskus oli liiga kõrge, duširuumis tekkis hallitus. Selle põhjuseks oli kambri sulgemine ja leevendusmeetmete puudumine (toiduluuke ei avatud); - kaebajale ei võimaldatud spordisaali või -väljaku kasutamist 2022.a juunikuu jooksul.
8.Kaebaja käsitles 28.03.2023 esitatud täiendavas avalduses ka seda, et kambri mõõtmed (põranda pindala, vaheseinte vaheline kaugus) ei vastanud nõuetele ja kamber oli remontimata ning tegi etteheiteid sellele, milliseid isikuid vangla ühte kambrisse paigutab.
9.Kohus leiab, et kaebaja tõi kaebuses nõude alusena selgelt välja üksnes otsuse punktis 7 toodud alused (tl 8). Kohus ei luba halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 1 alusel kaebajal täiendada kaebust uute nõude alustega, kuna see ei ole kohtu hinnangul otstarbekas. Kohus vaatab asja läbi lihtmenetluses. Kaebuse muutmine tähendaks asja lahendamise edasilükkamist. Kambri vaheseinte vaheline kaugus, kambrite remontimata jätmine ja kaebaja paigutamine ei oleks nõude alusena ka lubatavad, kuna kohtueelses menetluses kaebaja nendele asjaoludele tuginenud ei ole. Kambri pindala osas ei oleks nõudel eduväljavaateid, kuna kaebaja kambri pindala (WC-d arvestamata) oli 7,9 m2 (tl 47) ning vangla sisekorraeeskirja § 6 lg 6 alusel on kinnipeetavale kambris ette nähtud vähemalt 3 m2 põrandapinda. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha põhjal mõistetakse selle all kambri üldpinda (WC-d arvestamata), mitte sisustuse alt vabaks jäävat pinda.
10.HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse nõuda välja V. Kasele (nim Kask) kuuluvad dokumendid 23.11.2021 nr 2-5/1018-2. Kaebaja ei selgitanud, missuguseid asjaolusid ta selle dokumendiga tõendada soovib, kuid esitas taotluse kambri suuruse ja remontimata kambrites viibimise kontekstis. Sel juhul ei ole tõend asjakohane, kuna kohus ei lubanud kaebajal täiendada kaebuse alust nende asjaoludega. Kaebuse lahendamine - üldist
11.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Eeltoodud normist tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. RVastS § 9 lg 1 alusel on mittevaralise kahju hüvitamise täiendavaks eelduseks avaliku võimu kandja süü. Hüvitamiskaebuse rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik need eeldused.
12.RVastS § 9 lg 1 alusel on mittevaralise kahju hüvitamine võimalik väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus märkis kaebuse menetlusse võtmisel, et kaebaja nõude õiguslikuks aluseks saab olla väärikuse alandamine ja/või vabaduse võtmine. Mittevaralise kahju all mõistetakse isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada, seetõttu saab kohus lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Kambrite lukustamine julgeolekukaalutlustel perioodil 21-27.06.2022
13.Vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 2 kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult. Kohtupraktikas on selgitatud, et VangS § 8 lg 2 alusel võidakse piirata ka nende kinnipeetavate liikumisõigust, kellest konkreetsel juhul ohtu vangla julgeolekule ei tulene, meetme rakendamist peavad õigustama vahetud ja olulised põhjused ning meetme kohaldamine peab toimuma kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.
14.Kaebaja paiknes viidatud perioodil avatud osakonnas ning tal oli päevakavas näidatud aegadel õigus osakonna piires vabalt liikuda. Vastustaja põhjendas eluosakonna lukustamist julgeoleku tagamise vajadusega, täpsemalt vajadusega välja selgitada kinnipeetavate vahel toimunud konflikti asjaolud. Eluosakond oli suletud kuus päeva. Kohtul puudub alus kahelda selles, et eluosakond lukustati pärast kinnipeetavate vahel toimunud konflikti ja selle asjaolude väljaselgitamise eesmärgil. Tegemist on asjakohase põhjusega, mis teenib vangla julgeoleku tagamise eesmärki. Vangla tegevust sel eesmärgil eluosakonna lukustamisel saab pidada õiguspäraseks. Kohtu hinnangul ei ole asjaolude väljaselgitamiseks kuuepäevase eluosakonna lukustamise puhul tegemist ebaproportsionaalselt pika perioodiga.
15.Lisaks ei kaasnenud eluosakonna lukustamisega kaebajale sedavõrd intensiivne mõju, et möönda saaks mittevaralise kahju tekkimist. Vastustaja tõi välja, et vaidluse all olevast kuuest päevast neljal oli kaebaja ligikaudu 8 - 8,5 tundi päevas tööl. Tööl viibimise ajal ei mõjutanud kaebaja õigusi mingil moel see, kas osakond oli lukustatud või mitte. Päevad, mil kaebaja oli
tööl, vaheldusid päevadega, mil kaebaja viibis terve päeva kambris. Kaebaja etteheiteid kambri tingimustele käsitleb kohus ühtselt allpool. Õhuvahetus, temperatuur, niiskus alates 14.05.2022 kuni 27.06.2022
16.VangS § 45 lg 1 sätestab, et kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et kaebaja kambris oleks viidatud perioodil rikutud eluruumile kehtestatud nõudeid. Kohus nõustub kambri tingimuste osas vastustaja 10.01.2023.a otsuse põhjendustega ja ei korda neid. Kohus käsitleb täiendavalt mõnda kaebaja väidet.
17.Kaebaja ei ole vastu vaielnud sellele, et ventilatsiooni sissepuhe töötas kogu aeg. Kohtu hinnangul ei saa öelda, et kambris puudub elutegevuseks vajalik õhuhulk või -ringlus, kui sissepuhe töötab ja kambri aknal on tuulutusava. Füüsikaliselt ei ole võimalik, et õhuringlus lakkab ehk kambrisse puhutakse sisse õhku, kuid kambrist midagi välja ei lähe.
18.Üldiselt teadaolevalt oli 2022. aasta suvel mitmeid päevi, kus õhutemperatuur oli tavapärasest kõrgem. On võimalik, et palavatel päevadel võis ka töökorras ventilatsiooniga tõusta kambri sisetemperatuur sedavõrd, et kaebaja tundis ebamugavust. Kuid sellist olukorda ei saa pidada õigusvastaseks. Kuumalaine põhjustab ebamugavust paljudele inimestele. Vastustaja kontrollis üle, et kaebaja kambris tuli ühest kraanist külma vett, mida kaebaja sai kasutada enda jahutamiseks (tl 40). Kaebaja selgituse põhjal oli ta ka ise leidlik ning magas ajutiselt põrandal.
19.Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kaebaja kambri duširuumis oleks tekkinud hallitus (tl 39). Spordisaali või -väljaku kasutamise võimaluse puudumine juunis 2022
20.Kaebuse alustest kõige tõsiselt võetavam on see, et juunikuu jooksul ei olnud kaebajal kordagi võimalust kasutada spordisaali või -väljakut. VangS § 55 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale tagatakse võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Kohtu hinnangul ei saa seda sätet mõista nii, et võimalus kehakultuuriga tegelemiseks võrdub võimalusega käia igapäevaselt jalutuskäigul (VangS § 55 lg 2) ja teha harjutusi kambris. Sel juhul puuduks sättel mõte ja sisu. Riigikohus on selgitanud, et võimalus tegeleda kehakultuuriga teenib eesmärki hoida kinnipeetavate füüsilist ja vaimset tervist ning vanglal tuleb VangS § 55 lg 1 sätestatud kohustust täites seda eesmärki silmas pidada. VangS § 55 lg 1 rikkumiseks on peetud seda, kui pikema aja vältel 23 tunniks ööpäevas oma kambrisse suletud vahistatu saab harjutusi teha ainult kambris või jalutushoovis keharaskusega (Riigikohtu 17.06.2021.a otsus asjas 3-19-1416). Tartu Vangla kodukorra punkt 5.4 (tl 51, 89) ütleb, et avatud osakondades toimub spordisaali kasutamine graafiku alusel osakondade kaupa. Vastustaja selgituse põhjal oli kaebajal graafiku järgi ette nähtud kasutada spordisaali pühapäeviti. Vastustaja selgitas, et ta ei pea arvestust selle üle, mitmel korral spordisaali külastus toimus ning on võimalik, et kaebaja väidetud perioodil jäid osad spordisaali külastused ära vanglaametnike vähesuse tõttu. Vastustaja ei lükanud ümber kaebaja väidet, et spordisaali külastuste toimumata jätmisest ei teatatud kaebajale ette ja seda ei selgitatud ka tagantjärele.
21.Kohtu hinnangul ei saa pidada õiguspäraseks seda, kui kuu aja jooksul ei toimu spordisaali või -väljaku külastused, mida vastustaja on kaebajale lubanud kodukorra kehtestamise ja selles ette nähtud graafiku koostamisega. Kaebajal ei ole siiski selle tõttu tekkinud rahas hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. Juunikuus 2022 oli neli pühapäeva 5, 12, 19 ja 26. juuni. Üks spordisaali külastus jäi ära eluosakonna lukustamise tõttu, mida kohus pidas õiguspäraseks. Ülejäänud kolmel pühapäeval viibis kaebaja avatud eluosakonnas. Juunis on ilmastik valdavalt selline, et võimalused liikuda ja sportida igapäevase jalutuskäigu ajal on head. Juunis käis kaebaja kokku 17. päeval tööl (tl 46), see tähendab ka tavalisest avaramaid liikumisvõimalusi. Spordisaali või -väljaku kasutamise võimaluse puudumine kolmel korral ei saanud tekitada kaebajale selliseid kannatusi, et põhjendatud oleks mittevaralise kahju hüvitamine rahas. Kokkuvõte
22.Kaebaja palus hinnata kaebuse alusena esitatud asjaolusid ka kogumis. Kohtupraktikas on selgitatud, et kui kinnipidamistingimused on üksikuna võttes õiguspärased, ei saa nad ka kogumis olla inimväärikust alandavad (Riigikohtu 08.12.2016.a otsus asjas 3-3-1-55-16, p 16). Kohus leidis eespool, et õigusvastane oli üksnes spordisaali või -väljaku kasutamise õiguse puudumine kolmel korral juunis 2022. Järelikult ei saa see moodustada kogumit muude kaebuse aluseks olevate asjaoludega.
23.Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
25.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata.
26.Kaebaja esitas 28.03.2023 kohtule kaks mustvalget fotot, mille tagaküljele oli märgitud, et kaebaja soovib neid tagasi. Kohus tagastab kaebajale esitatud fotod, toimikusse jäävad nende koopiad. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.