Ivan Normani kaebus Politsei- ja Piirvalveameti Ida prefektuuri 29. juuli 2022. a otsuse nr 4.2-1/8055-1 punkti 2 tühistamiseks ja kohustamiseks tagastada relv
Menetlusosalised
Kaebaja – Ivan Norman Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus asjas nr 3-22-1756.
2.Tagastada haldusasjas nr 3-22-1756 kaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv 20 eurot Ivan Normani arvelduskontole nr EE232200221079372797, Swedbank AS.
3.Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muud selgitused
Tartu Halduskohtusse saabus 17. augustil 2022 Ivan Normani kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) vastu ning 18. augustil 2022 kaebuse täiendus. Kaebuse kohaselt tegi PPA Ida prefektuur 29. juulil 2022 otsuse nr 4.2-1/8055-1, mille punktiga 1 lõpetati kaebaja relvaloa DL50013821 kehtivuse peatamine relvaseaduse (RelvS) § 43 lõike 2 alusel ning punktiga 2 otsustati isiku relvaloa DL50013821 kehtivus peatada uutel alustel (RelvS § 43 lõike 1 punkt 21, lõige 13) kuni 21. septembrini 2023 või relvaloa kehtetuks tunnistamiseni. Kaebaja taotles PPA Ida prefektuuri 29. juuli 2022. a otsuse nr 4.2-1/8055-1 punkti 2 tühistamist, uue otsuse tegemist, millega lõpetataks relvaloa DL50013821 kehtivuse peatamine RelvS § 43 lõike 2 alusel, ning relva tagastamist.
2.Tartu Halduskohus jättis 6. jaanuari 2023. a määrusega kaebuse käiguta. Kaebajal tuli kaebuse puuduse kõrvaldamiseks esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument või menetlusabi taotlus. Kaebaja edastas 11. jaanuaril 2023 kohtule maksekorralduse.
3.Tartu Halduskohus võttis 11. jaanuari 2023. a määrusega kaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat esitama hiljemalt 13. märtsil 2023 kohtule kirjalik vastus kaebusele.
3-22-1756
4.PPA esitas 9. märtsil 2023 kohtule taotluse lõpetada haldusasja nr 3-22-1756 menetlus tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lõike 1 punktist 4. Taotluse kohaselt lõpetati PPA 9. märtsi 2023. a otsusega nr 4.2-1/2940-1 kaebaja relvaloa DL50013821 kehtivuse peatamine.
5.Kohus küsis 9. märtsi 2023. a kohtunõudega kaebajalt, kas ta soovib tühistamis- ja kohustamisnõudelt üle minna tuvastamisnõudele tulenevalt asjaolust, et vaidlusalune otsus on kehtetuks tunnistatud ning taotletud tulirelv ja laskemoon tagastatakse PPA 9. märtsi 2023. a otsuse nr 4.2-1/2940-1 alusel. Kohus osutas, et kui kaebaja ei taotle tuvastamisnõudele üleminekut või ei ole see kohtu hinnangul kaebaja õiguste kaitseks vajalik, lõpetab kohus asja menetluse.
6.Kaebaja esitas 16. märtsil 2023 seisukoha menetluse lõpetamise kohta ning menetluskulude nimekirja. Kaebaja leidis, et kuna PPA tegi 9. märtsi 2023. a otsuse nr 4.2-1/2940-1, on menetluse jätkamine mõttetu. Kaebaja on saavutanud kaebuse eesmärgi.
KOHTU SEISUKOHT
7.HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
8.Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse tühistada PPA 29. juuli 2022. a otsuse nr 4.2-1/8055-1 punkt 2 ja kohustada PPA-d tagastama ära võetud relv. PPA 9. märtsi 2023. a otsusega nr 4.2-1/2940-1 lõpetati kaebaja relvaloa DL50013821 kehtivuse peatamine ning otsustati tulirelv ja laskemoon kaebajale tagastada. Seega on praeguseks ajaks asjaolud kujunenud selliseks, et PPA 9. märtsi 2023. a otsuse nr 4.2-1/2940-1 tõttu on käesolev vaidlus muutunud ainetuks. Kaebuse eesmärk tuleb lugeda HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 mõttes saavutatuks (kaebaja relvaloa kehtivus on taastatud). HKMS § 152 lõike 2 alusel tuvastamisnõudele üleminekut ei ole kaebaja taotlenud ja kohus ei pea seda kaebaja õiguste kaitseks ka vajalikuks.
9.Eeltoodut arvestades esineb kohtu hinnangul käesolevas asjas alus menetluse lõpetamiseks ning kohus lõpetab haldusasja menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel. Vastavalt HKMS § 155 lõikele 6 ja § 43 lõike 1 punktile 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
10.Haldusasja menetluse lõpetamise korral tuleb kohtul tulenevalt HKMS § 109 lõikest 2 otsustada menetlust lõpetavas määruses ka menetluskulude jaotus. HKMS § 108 lõike 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Seega saaks vastustajale panna kaebaja menetluskulude kandmise kohustuse vaid juhul, kui vastustaja tingituna halduskohtule kaebuse esitamisest lõpetas kaebuses vaidlustatud otsusega kehtestatud piirangu. PPA 9. märtsi 2023. a otsusest nr 4.2-1/2940-1 nähtub, et kaebaja relvaloa DL50013821 kehtivuse peatamise lõpetamise
3-22-1756 tingisid järgmised asjaolud: kaebaja täitis kohustuse läbida hiljemalt 31. detsembril 2022 Sotsiaalkindlustusametis nõustamisteenus, ta ei ole alates 21. märtsist 2022 rikkunud T. Normaniga suhtlemise keeldu, ta ei ole peale 26. oktoobri 2021. a juhtumit toime pannud muid õigusrikkumisi, ei esine relvaloa kehtetuks tunnistamise aluseid. Seega on vastustaja
9.märtsi 2023. a otsuse nr 4.2-1/2940-1 tegemisel määravaks pidanud seda, et kaebaja läbis nõustamisteenuse ja oli selleks hetkeks täitnud umbes aasta jooksul suhtlemiskeeldu ega olnud toime pannud uusi õigusrikkumisi. Kohtule kaebuse esitamise hetkeks ei olnud kaebaja nõustamisteenust läbinud ega ka veel piisavalt pika ajavahemiku jooksul tõestanud, et täidab suhtlemiskeeldu ega pane toime uusi õigusrikkumisi. Seda arvestades ei ole alust väita, et vastustaja oleks 9. märtsi 2023. a otsuse nr 4.2-1/2940-1 teinud kohtule kaebuse esitamisest tingituna. Vastupidi, asja materjalid kinnitavad, et vastustaja poolt relvaloa kehtivuse peatamise lõpetamine oli põhjustatud sellest, et vastustajal oli 9. märtsiks 2023 kaebaja käitumisest tulenevalt kujunenud veendumus, et kaebaja oma eluviisi või käitumisega ei ohusta enda või teise isiku turvalisust. Eeltoodust tulenevalt jäävad kaebaja menetluskulud, v.a kaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv (vt riigilõivu kohta määruse punkti 12), tema enda kanda. Vastustaja ei ole kohtule esitatud 9. märtsi 2023. a pöördumises võimalikele menetluskuludele osutanud. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
11.Täiendavalt osutab kohus sellele, et kaebaja menetluskulud ei oleks vastustajalt väljamõistetavad ka seetõttu, et kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi kuludokumenti (arvet) ning on kohtule esitatud avaldused ise allkirjastanud ja koostanud. Asjaolu, et kaebaja võis õigusteenuse osutajaga konsulteerida ja saada temalt juhiseid kohtule esitatavate avalduste koostamiseks, ei tähenda, et sellise teenuse kulud oleksid vastustajalt väljamõistetavad (vrd Riigikohtu 22. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-46-12, punkt 33 ja 1. märtsi 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-79-16, punkt 24).
12.HKMS § 104 lõike 5 punkti 4 kohaselt tagastab kohus tasutud riigilõivu, kui menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot. See riigilõiv tuleb käesoleva kohtumääruse jõustumisel HKMS § 104 lõike 5 punkti 4 alusel tagastada kaebaja arvelduskontole nr EE232200221079372797 Swedbank AS-s. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.