1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 5. jaanuari 2023. a määruse peale haldusasjas nr 3-23-7.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 5. jaanuari 2023. a määrus haldusasjas nr 3-23-7 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ning § 235 lg-d 1 ja 3; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Määruse resolutsiooni punkt 1 ei ole edasikaevatav.
X esitas 02.01.2023 Harju Maakohtule riigi õigusabi taotluse. Taotluse järgi on kohtud on tekitanud taotlejale kohtukulude näol kahju, mille hüvitamist taotleja soovib. Taotlejal tuvastati Samuti viidatakse haldusasjale nr 3-22-2426 ning selgitatakse, et Eesti Töötukassa 12.12.2022 otsusega tuvastati taotlejal puuduv töövõime. peale Tallinna Ringkonnakohtu lahendit viidatud asjas on Eesti Töötukassa teinud 14.12.2022 taotleja suhtes otsuse, millega tuvastati taotlejal puuduv töövõime. See on olulisem Tallinna Ringkonnakohtu lahendist asjas nr 3-22-2426, millega taotleja riigi õigusabi taotlus Tallinna Vangla poolt meditsiiniabi, sh ravimite seitsme kuu jooksul andmata jätmisega ja vanglas eritingimuste võimaldamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks jäeti rahuldamata.
2.Harju Maakohus edastas taotluse Tallinna Halduskohtule.
3.Tallinna Halduskohus jättis 05.01.2023 määrusega taotluse rahuldamata.
3-23-7 Riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb (RÕS § 7 lg 1 p 2); kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 p 1); kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5). Kohtumenetluses kaebajalt väljamõistetavaid kohtukulusid ei saa käsitada kahjuna (vrdl HKMS § 109 lg 6). Isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sh kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1). Selliseid asjaolusid taotlusest ei ilmne, mistõttu on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Sõltumata võimaliku kaebuse edukusest, on kohtute infosüsteemist näha, et taotleja on korduvalt esitanud kaebusi ja määruskaebusi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2022 määrus nr 3-22-2426), mistõttu on ta võimeline ise enda õigusi kaitsma. Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist (vt HKMS § 2 lg-d 4–6). Seetõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.X palub 11.01.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse ja rahuldada riigi õigusabi taotlus, samuti moodustada taotleja vabanemise otsustamiseks arstlik ekspertiisikomisjon, hüvitada taotlejale tekitatud kahju 172 580 eurot, kustutada kaebaja võlad ja vahetada välja kohtukoosseis Harju Maakohtus taotleja asjades. Määruskaebuse esitajal on raske puue ja ta on töövõimetu. Ta ei suuda oma õigusi kaitsta. Harju Maakohtu otsus asjas nr 1-21-2344 on õigusvastane ja kohtunik pani seda tehes toime kuriteo. Taotlejale tekitas kahju ka prokurör, teotades taotleja au ja head nime ajalehes Õhtuleht.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1; § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52– 54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
6.Ringkonnakohus ei saa määruskaebuse lahendamisel otsustada kõigis tulevastes kohtuasjades Harju Maakohtu kohtukoosseisu üle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 24 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 50 võimaldavad poolel esitada sellekohase avalduse konkreetses kohtuasjas. Praeguses asjas ei saa ringkonnakohus otsustada ka arstliku ekspertiisikomisjoni moodustamist. Vangistusest vabastamise küsimuste lahendamine ei ole haldusasja lahendava kohtu pädevuses, vaid KrMS §-de 4241 või 425 järgi maakohtu pädevuses. Riigi õigusabi taotluse lahendamise õiguspärasuse kontrollimisel ei otsusta ringkonnakohus ka kahju hüvitamise küsimuse üle.
7.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Harju Maakohtu tekitatud kahju hüvitamise nõue on ilmselgelt perspektiivitu ja taotleja võimalused oma õigusi kaitsta seetõttu vähesed. Sellise kahju hüvitamise eelduseks on kohtuniku poolt kuriteo toimepanemine. RVastS § 15 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Asja arutanud kohtunikku ei ole kohtulahendi tegemisel toimepandud kuriteo eest süüdi mõistetud. 2(3)
3-23-7
8.Jõustunud kohtulahendiga taotleja kanda jäetud menetluskulude väljamõistmine RVastS alusel tekitatud kahju hüvitamiseks teiselt menetlusosalistelt ei ole võimalik. Menetluskulude jaotamine haldusasjas või kriminaalmenetluses tehtavas kohtulahendis ja nende väljamõistmine on eriseadus RVastS suhtes. Ka selles osas on taotluse esitaja võimalused oma õiguste kaitsmiseks vähesed.
9.Prokuröri tekitatud kahju hüvitamise nõudes, samuti Tallinna Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks, riigi õigusabi andmata jätmise aluseks on taotleja võimalus kaitsta oma õigusi ise. Kaebaja raske puue võib tal küll raskendada oma õiguste kaitsmist kohtus, kuid taotleja senised kohtusse pöördumised ei anna alust arvata, et ta ei suuda oma õigusi ise halduskohtus kehtiva uurimispõhimõtte ja kohtu selgitamiskohustuse abiga piisavalt kaitsta. Tallinna Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on taotleja pöördunud korduvalt kohtu poole sama või sarnase nõudega, nagu ta soovib oma õigusi kaitsta praeguses riigi õigusabi taotluses (vt nt haldusasjad 3-21-1297, 3-22-1153, 3-22-1195, 3-22-1216, 3-22-1348, 3-22-1846, 3-22-1847, 3-22-1860, 322-1873, 3-22-2205, 3-22-2206, 3-22-2510, 3-22-2336). Kaebaja on neis asjades esitanud riigi õigusabi taotlusi. Ringkonnakohus jääb 15.11.2022 määruses asjas nr 3-22-2426 väljendatud seisukoha juurde, et riigi õigusabi ei ole Tallinna Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks vajalik; taotleja ei pea viitama õigusnormidele ega asjakohasele kohtupraktikale; piisab, kui ta toob välja asja lahendamiseks vajalikud faktilised asjaolud; kahju tekkimise asjaolusid ja kahju olemust ning tekkinud negatiivseid tagajärgi oskab kõige paremini selgitada isik ise; selline selgitamine ei nõua õigusalaseid teadmisi. Sama seisukoht on laiendatav prokuröri tekitatud kahju hüvitamise nõudele.
10.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.01.2023 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.