2-16-15202/10 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Ajutine haldur esitas kirjalikud järelpärimised XXXX varade ja võlgade väljaselgitamiseks järgnevalt: Bigbank AS, AS DNB Pank (pangateenused), Handelsbanken Eesti filiaal, Eesti Krediidipank AS, Versobank AS, Nordea Pank, AS Citadele Banka Eesti filiaal, Danske Bank A/S Eesti filiaal, AS SEB Pank, Swedbank AS, Tallinna Äripanga AS, AS LHV Pank, OP Corporate Bank plc Eesti filiaal, AS Inbank, TF Bank AB, ALG Liisingu AS, AS DNB Pank (liisingteenused), Krediidipanga Liisingu AS, Swedbank Liising AS, AS SEB Liising, Unicredit Leasing SIA Eesti filiaal, Nordea Finance Estonia AS, mogo OÜ, OÜ Aires Laenud, Svea Finance AS, OP Finance AS, Inaweb OÜ (endine MC Liising OÜ), OÜ Citadele Leasing & Factoring, Eesti Väärtpaberikeskus AS, Maanteeamet, Riiklik Ehitiseregister ja Kinnistusregister, Eesti Liikluskindlustuse Fond, Maksu- ja Tolliamet, Haigekassa, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda täitemenetluste register, kohtutäitur Elin Vilippus, kohtutäitur Kaja Lilloja, kohtutäitur Kairi Kumm, kohtutäitur Natalja Malahhova ja Marina Vassiljeva’le. Võlgniku vara Järelepärimiste teel kogutud andmetel on XXXX varaks igakuine sissetulek töötasu summas 716,00 eurot (neto) ja peretoetus 50 eurot. Mistahes muu vara puudub. Võlgniku kohustused XXXX kohustused on järelpärimiste teel kogutud andmetel kokku 9 001,23 eurot. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõidetavaid või -nõutavaid tehingud. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Pankrotiavaldusest lähtuvalt on XXXX maksejõuetuse põhjuseks märgitud hulgalised võlakohustused. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks ei saa olla hulgalised võlakohustused, vaid asjaolud, mis tingisid kohustuste (laenude) võtmise ning suutmatuse neid õigeaegselt tagastada. Ajutise pankrotihalduri poolt kogutud ja esitatud andmetest tulenevalt puuduvad XXXX rahalised vahendid võetud kohustuste koheseks täitmiseks täies ulatuses. Arvestades, et XXXX varaks on vaid igakuine töötasu ja peretoetus (kokku 766 eurot neto), siis on osaliselt võimalik kohustusi täita arvelduskontole laekuvate rahaliste vahendite arvelt. Võttes arvesse, et XXXX arvelduskonto tuleb osaliselt TMS § 132 alusel vabastada ning vastav summa moodustab 2016.a. töötasu alammäära alusel 716,66 euro, siis tekib vabu rahalisi vahendeid 49,34 eurot, mille arvelt on võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Samas märgib ajutine pankrotihaldur, et töötasu alammäär 2017.a. on 470 eurot, millest tulenevalt kasvab ka mittearestava sissetuleku summa, s.o 783,34 euroni. Juhul, kui XXXXmakstav töötasu ei suurene, ei ole võimalik XXXXigakuiste laekumiste arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võttes arvesse ajutise pankrotihalduri poolt kogutud teavet on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et XXXXmuutus püsivalt maksejõetuks, kui muutus sissenõuetavaks XXXXsuurim kohustus, AS Bigbank nõue. Seega leiab ajutine pankrotihaldur,

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et XXXX majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku

2-16-15202 kohustused ületavad võlgniku vara. Võlgnikule kuuluva vara arvelt ei ole võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid, kuid võlgnik on ühes pankrotiavaldusega esitanud kohtule ka avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kuna koos pankrotiavaldusega on võlgnik esitanud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise avalduse ning käesoleval ajal ei ole teada PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, leiab kohus, et tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, tuleb pankrot välja kuulutada. Toomas Saarma on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Toomas Saarma tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 03.02.2017, algusega kell 11:00. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Haldur, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. Ajutise halduri tasu hüvitamise küsimuse lahendamisel lähtub kohus asjaolust, et käesolevas määruses eeltoodu põhjal esineb võlgniku pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest. Kuna tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada ja arvestades, et PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, leiab kohus, et pankrotivara puudumise tõttu tuleb tasu ja kulutused hüvitada riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb seega ajutise halduri tasu hüvitada summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks, mis lisandub välja makstavale summale). PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.