lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-2107/2

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 05.10.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-2107/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.10.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
873
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-2107

Määruse kuupäev

5. oktoober 2022

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

X riigi õigusabi taotlus

RESOLUTSIOON

Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustik § 119 lg 1, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

ASJAOLUD

1.Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 31. augustil 2020 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebus registreeriti haldusasja nr 3-20-1634 all.
2.Tartu Halduskohus jättis 3. septembri 2021. a otsusega haldusasjas nr 3-20-1634 X kaebuse rahuldamata.
3.Tartu Ringkonnakohus jättis 24. mai 2022. a otsusega haldusasjas nr 3-20-1634 esitatud X apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 3. septembri 2021. a otsuse muutmata.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.
Riigikohtu halduskolleegium jättis 27. septembri 2022. a määrusega X kassatsioonkaebuse haldusasjas nr 3-20-1634 menetlusse võtmata.
5.Tartu Halduskohtusse saabus 5. oktoobril 2022 X taotlus riigi õigusabi saamiseks seoses pöördumisega kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK). Taotleja on seisukohal, et haldusasjas nr 3-20-1634 rikuti tema inimõigusi ja ta soovib esitada kaebuse EIK-i, mida taotleja ei oska aga iseseisvalt teha. Taotleja ei oska nõuetekohaselt täita EIK-i avalduse vormi ja ei saa kõigest aru, mistõttu vajab X juristi abi dokumentide koostamisel, kogumisel ja EIK-i saatmisel. X on vaimsed raskused enese väljendamisega.

KOHTU SEISUKOHT

6.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab sama seaduse § 6 lg 1 nõuetele, võib samas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik.

7.RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.
8.X on koos riigi õigusabi taotlusega esitanud kohtule riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse ja kaebaja vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku 4. aprill – 4. oktoober 2022. a kohta, millest tulenevalt mõistab kohus, et kaebaja soov oli nimetatud dokumentide esitamisega teada anda, et ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu õigusteenuse eest tasuda.
9.Kohtule esitatud taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest järeldub, et taotlejal puuduvad piisavad rahalised vahendid, et ise õigusabiteenuse eest tasuda. Taotleja viibib vanglas, mistõttu on tema võimalused raha juurde teenida piiratud. Seega võimaldab taotleja majanduslik seisund talle riigi õigusabi määrata. Samuti on taotleja ammendanud kõik riigisiseseid õiguskaitsevahendid haldusasjas nr 3-20-1634. Menetlus haldusasjas lõppes Riigikohtu
27.septembri 2022. a lahendiga. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 35 kohaselt võib kohus kohtuasja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning kuue kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates.
10.Sellele vaatamata on kohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi määramine ei ole õigustatud ning on alust keelduda riigi õigusabi andmisest.
11.RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi või kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
12.Kohtu hinnangul on taotleja ise võimeline oma õigusi kaitsma. Taotlejal on olemas suur kogemus oma õiguste kaitsmisel ja kohtule kaebuste esitamisel. Kohtute infosüsteemi andmetel on X alates 2016. aastast algatanud halduskohtus kokku 27 erinevat asja. Seega ei ole õigusalaste teadmiste puudumine takistanud tal seni oma õiguste kaitseks kaebusega kohtu poole pöörduda ja puudub põhjus arvata, et see takistaks tal kaebusega EIK-i poole pöörduda. EIK-ile kaebuse esitamine ei eelda, et isik omaks õigusalaseid teadmisi. Paljud kaebajad on saanud EIK-ile kaebuse esitamisega hakkama ilma advokaadi abita. Kohtu arvates suudab ka taotleja ilma advokaadi abita EIK-ile kaebuse esitada. Tegemist ei ole keeruka vaidlusega, milles taotlejal oleks oma õiguste kaitseks tingimata professionaalset õigusabi vaja. Taotlejal tuleb välja tuua faktilised asjaolud, millele ta oma kaebuses tugineb. Neid oskab taotleja selgitada ilma advokaadi abita.
13.EIÕK art 35 lg 3 p a kohaselt tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust. Kohus, võttes arvesse Xi taotlustes märgitud asjaolusid, on seisukohal, et Xi kaebus oleks põhjendamatu. Taotleja võimalus oma õiguste kaitseks on vähene.
14.Ei ole usutav, et EIK tuvastaks taotleja õiguste rikkumise. Selleks, et mingi tegu kvalifitseeruks väärkohtlemiseks, peab see EIK praktika kohaselt saavutama teatava minimaalse raskusastme. EIK on väärikust alandavateks kinnipidamistingimusteks pidanud 2(3)

näiteks täielikku sotsiaalset isolatsiooni; vaimse tegevuse (nt ajalehtede ja ajakirjade lugemise) võimatust; erivajaduste ignoreerimist; arstiabi andmata jätmist, millega kaasnevad rasked tervisekahjustused või surm; põhjendamatut jõu kasutamist; pesemistingimuste puudulikkust; värskes õhus viibimise ja jalutamistingimuste puudumist; ülerahvastatust kambris; alasti kinnipeetava läbiotsimist vastas soost vanglaametniku juuresolekul; paigutamist kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamis võimaluseta; halbu sanitaartingimusi kogumis (Riigikohtu 17. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-41-10, p 23 koos viidetega EIK praktikale). Kohus tõdeb, et vastustaja riivas küll kaebaja põhiõigusi, kuid riived olid siiski proportsionaalsed ega alandanud kaebaja väärikust. Seega ei ole täidetud mittevaralise kahju nõude rahuldamise eeldus – vastustaja õigusvastane tegevus. Lisaks ei ole tõendamist leidnud kaebaja tervise kahjustamine.

15.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja