Korrakaitse › Vanglad

selgitas, et R2 laktoosivabamenüü on kinnipeetavale määratud meditsiiniosakonna poolt ning on kooskõlas Xi vanuse, füüsilise koormuse ja tervisenäitajatega. Menüü keskmine kalorsus on 2245 kcal. Hommikusöögiks pakutakse 300 g putru, 2 viilu sepikut ja 250 g jooki (tee, kohv). Õhtusöögiks pakutakse 300 g suppi ja 2 viilu sepikut. Kord nädalas lisandub keedetud muna. Lõunasöök koosneb 250 - 400 g põhiroast, 100 g salatist, 250 g joogist ning 2 viilust sepikust. Ühtlasi soovitas vangla pöörduda menüü muutmiseks perearsti poole. X esitas 09.08.2021 Tallinna vangla 03.08.2021 vastuskirja nr 5-18/21/18941-2 peale vaide (registreeritud 11.08.2021 nr 5-15/20/408-1). Vaide esitaja märkis, et ta on näljane ja et sotsiaalministri määruse nr 150 «Toidunormid kinnipidamisasutustes" § 3 lg 3, Rahvatervise seaduse § 8 lg 2 p 4 ja sotsiaalministri määruse nr 131 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele tervishoiu- ja hoolekandeasutuses" lisa 3 kohaselt peab laktoosivaba menüü olema 2500 kcal, kuna piimatoodete puudumise tõttu on valku liiga vähe. Vaide esitaja soovis, et tehakse ettekirjutus tema taotluse uuesti lahendamiseks. 25.08.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/408-2 rahuldati Xi vaie põhjusel, et vaide esitaja erimenüü muutmise taotluse vaatas tervishoiutöötaja asemel läbi finants- ja majandusosakonna juhataja. X esitas 16.08.2021, 27.08.2021, 01.09.2021 ja 09.09.2021 Tallinna vanglale pöördumised, paludes muuta tema toidunormi nii, et ta saaks 2500 kcal ja 95 gr valku päevas. Lisaks palus X muuta talle määratud raviskeemi. Tallinna vangla 14.09.2021 vastusega nr 5-8/21/21072-2 selgitati toidunorme puudutava vastuse osas Xile, et isik saab R2 toidunormi (vastavalt sellele, et ta on üle 51-aastane mittetöötav mees), millisel juhul jääb päevane kaloraaž vahemikku 2000 - 2300 kcal ning valgusisaldus vahemikku 90-100 grammi. Teraviljatooted katavad kogu toiduenergiavajadusest ligikaudu kolmandiku, kuid ei pea olema tingimata leiva- või sepikuviiludena pakutud. Lisaks selgitas vangla, et konkreetsete menüüde koostamisega tegeleb Tallinna vanglas finants- ja majandusosakond. 27.09.2021 vastusega nr 5-15/21/408-3 selgitas Tallinna vangla Xile, et toidunormi küsimuses on vangla kinnipeetavale juba vastanud 14.09.2021 vastuskirjaga nr 5-8/21/21072-2. 30.09.2021 esitas X Tallinna vangla vastuskirja 5-15/21/408-3 peale vaide (registreeritud 01.10.2021 numbriga 5-15/21/473-1). Kinnipeetav oli seisukohal, et tema toidu kalorite hulk peab tulenevalt sotsiaalministri määrusest nr 131 olema 2500 kalorit. Tallinna vangla jättis 19.10.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/473-2 vaide nr 515/21/473-1 rahuldamata. X leidis, et kuna tal on piimavaba menüü, siis tuleb tema puhul lähtuda sotsiaalministri määruse nr 131 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele tervishoiu- ja hoolekandeasutuses" lisas 3 toodud kalorite hulgast, mis on 2500 kalorit. Vangla selgitas, et kinnipeetava toidu kalorite hulk tuleneb sotsiaalministri määrusest nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes", olenemata sellest, kas kinnipeetaval on tavamenüü või arsti määratud erimenüü. Seega peab Xi keskmine kalorite hulk tulenevalt tema vanusest ja füüsilisest koormusest jääma vahemikku 2000-2300. Nähtuvalt Tallinna vangla vastusest nr 58/21/18941-2, on vaide esitaja keskmine toidu kalorite hulk 2245 kalorit. Seega vastab vaide esitaja erimenüü toidu kalorite hulk määruses sätestatud nõuetele. X väitis, et tal on naljatunne. Vangla selgitas, et eelnevalt on tuvastatud, et vaide esitajale määratud menüü toidu kalorite hulk vastab määruses kehtestatud nõuetele. Asjaolu, et kinnipeetaval on naljatunne, ei pane vanglale kohustust ületada kinnipeetavale ette nähtud toidunorme. Samas võib kõrgem toidunorm olla põhjendatud, kui kinnipeetava kehamassiindeks (BMI) langeb alla lubatud piiri või esinevad muud erandlikud asjaolud. Sel juhul määratakse lisa toidukogus madala BMI korral, meestele pikkusega üle 190 cm, alaealistele, rasedatele ja rinnaga last toitvatele emadele. Vaide esitaja pikkus on 176 cm, kehakaal 68 kg ning BMI 21,95. BMI normaalvahemik on 18.6-25. Seega on vaide esitaja BMI normaalvahemikus ja BMI näitaja alusel puudub vajadus lisa toidukogust määrata. Vangla nentis, et vanglale ei ole teada ka muid erandlikke asjaolusid, mis paneks vanglale kohustuse määrata lisa toidukogus. Seega jättis vangla kinnipeetava palve kohustada vanglat tema taotlust uuesti läbi vaatama rahuldamata.

Kohus, tutvunud kaebuse ja Tallinna vanglast kohtule edastatud kaebusega seonduva materjaliga, märgib, et asjast nähtuvalt X on toidunormidega seoses esitanud vanglale erinevaid pöördumisi, sh seonduvalt kaloraaži teemaga. Tallinna vangla on vastanud kõigile kinnipeetava pöördumistele. Lisaks nähtub, et X on esitanud seoses toidunormidega halduskohtule mitmeid kaebusi (nr 3-21-2730, nr 3-21-2816). Haldusasjas nr 3-21-2730 X vaidlustas Tallinna vangla 14.09.2021 vastust nr 5-8/21/21072-2 ja nr 5-15/21/408-3. Kohus leidis, et kinnipeetava eesmärgiks oli vangla kohustamine tõstma tema toidunormi. Tallinna Halduskohus oma 06.12.2021 määrusega tagastas kaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 02.02.2022 määrusega Xi määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 06.12.2021 määruse resolutsiooni muutmata, muutes määruse põhjendusi. Tallinna Halduskohus osundas 06.12.2021 määruses asjas nr 3-21-2730 järgmistele olulistele asjaoludele: Vangistusseaduse (VangS) § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Vastavalt sama paragrahvi lg-tele 2 ja 3 jälgib vangla toidukava koostamist ja toitlustamist arst ning arsti ettekirjutusel kindlustatakse kinnipeetavale dieettoitlustamine. Tallinna vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ p-i 9.1 kohaselt toitlustatakse kinnipeetavaid määruse nr 150 alusel. Kaebaja ei vaidlusta seda, et ta kuulub määruse nr 150 § 2 lg 3 järgi R2 rühma (toiduenergiavajadus 2000–2300 kcal). Vangla 19.10.2021 vaideotsusest nähtub, et kaebaja R2 laktoosivaba menüü keskmine kalorsus on 2245 kcal, mis vastab määruse nr 150 nõuetele. Lisaks on 25.08.2021 vaideotsuses asjakohaselt selgitatud seda, et toidunormi muutmise taotlust on pädev hindama meditsiiniosakond, kuid 27.09.2021 vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja toidunormi tõstmist vajalikuks peetud. Samuti põhjendati 19.10.2021 vaideotsuses asjakohaselt, et ka liiga madal kehamassiindeks võiks olla aluseks lisa toidukoguse määramisele (määruse nr 150 § 4 lg 2), kuid kaebaja kehamassiindeks on normaalvahemikus. Kaebaja nõue tugines väitele, et tema suhtes tuleks kohaldada sotsiaalministri 14.11.2002 määrust nr 131 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele tervishoiu- ja hoolekandeasutuses“ (määrus nr 131), mille kohaselt piimavaba dieedi korral on ettenähtud toiduenergia tasemeks 2500 kcal. Vangla 19.10.2021 vaideotsuses on õigesti leitud, et määrus nr 131 ei kohaldu kaebaja suhtes. Seda kinnitab juba määruse pealkiri, mis viitab tervishoiu- ja hoolekandeasutustele, kuid kaebaja viibib kinnipidamisasutuses, mille osas on kehtestatud hoopis määrus nr 150. Seega on ilmselge, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda enda toidunormi kehtestamist määruse nr 131 järgi ehk nõuda igapäevast toidunormi 2500 kcal. Tallinna Ringkonnakohus asus 02.02.2022 määruses asjas nr 3-21-2730 muuhulgas järgmistele seisukohtadele: „/.../ 9.2. Kaebaja väidab kaebuses, et vangla pakutud toit ei kata kaebaja igapäevast energiavajadust. Toidust saadav energia peab katma individuaalsed energia kulutused ning see peab olema kooskõlas inimese kehakaalu, kehakoostise ja kehalise aktiivsusega, tagamaks inimese hea tervis. Praegusel juhul ei ole alust asuda seisukohale, et kaebaja pole pöördunud kohtusse oma õiguse ehk tervise kaitseks. Kaebaja eesmärgiks on suurema toidust saadava energiaga kaitsta oma tervist. Praeguses etapis ei ole võimalik asuda seisukohale, et kaebaja õigustele riive üldse puuduks. Seega ei ole kaebeõiguse puudumine praeguses asjas ilma kahtlusteta selge. Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleks kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata (Riigikohtu halduskolleegiumi määrused asjades nr 3-3-1-12-16, p 8 ja 3-3-1-8614, p 24). 10. HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel võib kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 10.1. Kaebaja õigusi saaks rikkuda see, kui vangla väljastatav toidu kogus ei

vastaks kaebaja toiduenergiavajadusele ja see kahjustaks tema tervist. Kaebajale väljastatakse toitu R2 toidurühma normide (2000–2300 kcal) järgi. Kaebaja on üle 51 aasta vana ning ta ei tööta. 10.2. Tallinna Vangla meditsiiniosakond on vaadanud kaebaja toidunormi puudutava küsimuse üle ning ei näinud kaebajast tulenevate asjaolude valguses vajadust seda muuta (Tallinna Vangla 27.09.2021 kiri nr 5-15/21/408-3 ja 14.09.2021 kiri nr 5-8/21/21072-2; vastustaja 01.12.2021 seisukoht). Kaebaja pole vastupidist väitnud, s.t, et meditsiiniosakond poleks kaebaja tõstatatud küsimusega tegelenud. 10.3. Kaebaja keskmine toidu kalorite hulk on 2245 kcal. Vastustaja põhjendab, et kõrgem toidunorm on põhjendatud, kui kinnipeetava kehamassiindeks (KMI) langeb alla lubatud piiri või esinevad muud erandlikud asjaolud. Vastustaja lisab, et lisa toidukogus määratakse nt madala KMI korral, samuti meestele pikkusega üle 190 cm. Kaebaja pole vastu vaielnud vastustaja seisukohale, et kaebaja pikkus on 176 cm, kehakaal 68 kg ning sellest tulenevalt on tema KMI 21,95. KMI normaalvahemik on 18,6–25. Seega jääb kaebaja kehakaal KMI normaalvahemikku ning KMI näitaja alusel puudub vajadus lisa- toidukogust määrata (vt vangla 19.10.2021 vaideotsus nr 5-15/21/473-2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.