Xi kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 09.06.2022 otsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Advokatuur
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Xi kaebus.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 26.01.2022 Eesti Advokatuurile avalduse aukohtu menetluse algatamiseks seoses vandeadvokaat Jüri Sireli, vandeadvokaat Janne-Liisa Ottise ja advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ tegevusega AGAL Invest OÜ esindamisel Pärnu Maakohtus tsiviilasja nr 2-2114300 menetluses, milles AGAL Invest OÜ palus kohtul 13.09.2021 avalduse alusel määrata Tehnilise Ülevaatuse OÜ juhatuse asendusliige. X oli seisukohal, et vandeadvokaat Jüri Sirel, vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis ja advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ ei omanud AGAL Invest OÜ esindamisel tsiviilkohtumenetluses kehtivat kliendilepingut ja volitust.
Eesti Advokatuuri aukohus tegi 09.06.2022 otsuse, millega jättis algatamata aukohtumenetluse advokaatide tegevuse suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumise tõttu. Aukohus leidis, et AGAL Invest OÜ esindamiseks oli õigustatud andma volituse osaühingu tegelik kasusaaja Y ning järelikult esindasid advokaadid AGAL Invest OÜ-d kehtiva volituse alusel.
3.X esitas 11.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu otsuse tühistamiseks ja aukohtu kohustamiseks tema taotluse uuesti lahendamiseks. Kaebaja põhjendused on järgmised:
3-22-1493
3.1.Kaebajal ja Y on AGAL Invest OÜ ühine esindusõigus. AGAL Invest OÜ juhatuse liikmeteks on alates 30.08.2000 kuni käesoleva ajani kaebaja ja Y, kellel on AGAL Invest OÜ esindamiseks ühine esindusõigus, mis on kantud äriregistri registrikaardile. Aukohtu seisukoht, mille kohaselt lõppes juhatuse liikmete esindusõigus ÄS § 184 lg 2 (kuni 31.12.2010 kehtinud redaktsioon) alusel 02.04.2013, s.o kolme aasta möödumisel nende määramisest, ei ole korrektne. Aukohtu käsitlus ei ole kooskõlas seaduse ega seadust selgitava Riigikohtu praktikaga. Juhatuse liikmete volitused tuleb lugeda kehtivaks kuni käesoleva ajani.
3.2.AGAL Invest OÜ esitas 13.09.2021 Pärnu Maakohtule tsiviilasjas nr 2-21-14300 avalduse määrata Tehnilise Ülevaatuse OÜ (mille juhatuse liikmeks on kaebaja) juhatuse asendusliikmeks Y ning avaldusele on AGAL Invest OÜ lepinguliste esindajatena alla kirjutanud advokaadibüroo advokaadid, kuid kaebaja ei ole AGAL Invest OÜ juhatuse liikmena sõlminud advokaadibürooga ühtegi kliendilepingut ega andnud advokaatidele volitust AGAL Invest OÜ esindamiseks kohtumenetlustes ega üheski muus toimingus. Kuna AGAL Invest OÜ esindamise õigus on kaebajal ning Y ühiselt, esitasid advokaadid tsiviilkohtumenetluses AGAL Invest OÜ nimel avalduse, omamata selleks kehtivat kliendilepingut või kliendi volitust.
3.3.Kaebuse lahendamine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks, sest kohus saab tuvastada, et AGAL Invest OÜ nimel ei olnud vandeadvokaatidel võimalik esitada avaldust juhatuse asendusliikme määramiseks. Kui maakohus asendusliikme määrab, on kaebajal Tehnilise Ülevaatuse OÜ juhatuse liikmena raskendatud (kui mitte välistatud) enda juhatuse liikme õigusi edaspidi realiseerida ning järelikult on kohtumenetlusel ja selle tulemusel selge ja otsene mõju kaebajale ja tema õiguslikule positsioonile Tehnilise Ülevaatuse OÜ-s. Kuivõrd tsiviilkohtumenetluses eeldatakse advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu (TsMS § 226 lg 1), ei ole kaebajal võimalik enda õigusi kaitsta avalduse alusel algatatud tsiviilkohtumenetluses, vaid üksnes kaebuse esitamise teel.
KOHTU SEISUKOHT
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
5.HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
6.Advokatuuriseadus (AdvS) § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks. AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale kaebus halduskohtule. Viidatud sätetest tulenevalt võib halduskohtusse pöördumise õigust omavaks huvitatud isikuks olla isik, kelle taotluse alusel aukohtumenetlus algatati. Vastavalt HKMS § 44 lg-le 1 võib halduskohtusse kaebusega pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. See tähendab, et kaebuse sisuline menetlemine eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi või piirata tema vabadusi. Seadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist.
7.Halduskohtul ei ole võimalik võtta seisukohta aukohtu otsuse sisulise õiguspärasuse osas (st kas aukohus on põhjendatult järeldanud, et advokaadi tegevuses puuduvad distsiplinaarsüüteo tunnused). Halduskohus saab kontrollida üksnes aukohtu poolt menetlusreeglite järgimist (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2018 määrus asjas nr 3-181466). Kaebeõiguse aluseks saab seega olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine
2(4)
3-22-1493
(vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.08.2018 määrus asjas nr 3-18-1203). Näiteks saaks aukohtu otsus rikkuda kaebaja menetluslikke õigusi juhul, kui aukohus on jätnud aukohtumenetluse algatamata ega ole hinnanud avalduse esitaja väiteid (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2016 määrus asjas nr 3-16-1148, p 10) või on jätnud põhjendamatult käsitlemata osad isiku väited advokaadi tegevuse osas (vt Tartu Halduskohtu 21.08.2017 otsus asjas 3-17-940).
8.Kui kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale ning aukohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Aukohtu poolset kaalutlusõiguse teostamist saab sisuliselt vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi võidakse sellega rikkuda (st advokaat, kelle tegevust on otsuses hinnatud). Aukohtumenetluse läbiviimine ei ole ette nähtud huvitatud isiku subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid tegemist on advokatuuri sisemise kontrolliga oma liikmete üle (Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2014 määrus asjas nr 3-1451432, p 6). Halduskohtu võimalused sellesse kontrolli sekkuda on piiratud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.08.2018 määrus asjas 3-18-1203, p 10).
9.Praegusel juhul puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda halduskohtus advokaadi suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste tuvastamist ja tema karistamist. Aukohtu 09.06.2022 otsus ei puuduta ühtegi kaebaja subjektiivset õigust, kohustust ega vabadust, mistõttu ei ole praegune kaebus esitatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebaja on saanud realiseerida oma õiguse esitada Advokatuuri aukohtule taotlus advokaadi suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks. Aukohus on kaebaja 26.01.2022 taotluse sisuliselt läbi vaadanud ja koostanud selle kohta põhjendatud otsuse (AdvS § 17 lg 5). Halduskohtul puudub pädevus sekkuda advokatuuri aukohtu pädevusse, teostada aukohtu asemel kaalutlusõigust ja aukohtule ette kirjutada, kas antud juhul tuleks menetlus algatada, kas advokaadi tegevuses tuleks distsiplinaarsüüteo tunnused tuvastada ja kas teda tuleks karistada.
10.Ekslik on kaebaja arvamus, et kui aukohus tuvastaks, et vandeadvokaatidel Jüri Sirelil ja Janne-Liisa Ottisel ning advokaadibürool Sirel & Partnerid OÜ puudus esindusõigusõigus Pärnu Maakohtusse avalduse esitamisel tsiviilasjas nr 2-21-14300, ei peaks kaebaja täitma Pärnu Maakohtu 03.01.2022 kohtumäärustest tulenevaid kohustusi, st ei muutuks tema õiguslik positsioon Tehnilise Ülevaatuse OÜ liikmena. Kohus juhib tähelepanu, et Pärnu Maakohtu 03.01.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-14300 on jõustunud kohtulahend ja seega on see täitmiseks kohustuslik. Kui kaebaja leidis, et määrus on ebaõige asendusliikme määramise osas, tulnuks see vaidlustada määruskaebe korras. Ka juhul, kui aukohus tuvastaks vandeadvokaatide Jüri Sireli ja Janne-Liisa Ottise ning advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemise, ei võtaks see kaebajalt kohustust jõustunud kohtulahendit täita ega muudaks kaebaja õiguslikku positsiooni Tehnilise Ülevaatuse OÜ liikmena.
11.Kui kaebaja leiab, et vandeadvokaadid Jüri Sirel ja Janne-Liisa Ottis ning advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ on talle õigusvastase käitumisega kahju tekitanud, on kaebajal võimalik esitada vandeadvokaatide ja advokaadibüroo vastu tsiviilõiguslik nõue. Tsiviilõigusliku nõude esitamine ei eelda aukohtu poolset distsiplinaarsüüteo tuvastamist. Asja lahendamiseks vajalikud asjaolud tuvastatakse konkreetse vaidluse lahendamise käigus. Aukohtu otsus, millega ei tuvastatud advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid, ei takista kaebajal advokaadi vastu nõuet esitada. Seega ei puuduta aukohtu otsus kaebaja subjektiivseid õigusi ega takista tal oma õigusi kaitsta. Kohus selgitab, et ehkki advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu, ei välista tsiviilkohtumenetluse seadustik ka advokaadi puhul esindusõiguse kontrolli (vt Tartu Ringkonnakohtu 17.01.1012 määrus nr 2-06-38854, p 9).
3(4)
3-22-1493
12.Advokatuuri aukohus on vaidlusaluses otsuses piisavalt põhjendanud, miks ta ei tuvastanud advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid. See, et kaebaja nende põhjendustega ei nõustu, ei tähenda, et otsus ei oleks põhjendatud ja see tuleks tühistada. Halduskohtu hinnangul ei ole aukohus teinud menetluses selliseid vigu, mis võinuks asja lahendust mõjutada ja annaks kaebajale aluse praeguse kaebuse esitamiseks. Aukohtu otsus ei ole HMS §-ga 54 vastuolus.
13.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebajal puudub kaebeõigus tühistamis- ja kohustamisnõuete esitamiseks ning kaebus tuleb selles osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamatult.
14.HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, tuleb jätta kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot kaebajale tagastamata (HKMS § 104 lg 5 p 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.