2.Jätta läbi vaatamata X menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.
3.Rahuldada X menetlusabi taotlus käesoleva kohtulahendi tõlkimiseks.
4.Sekretäril saata määruse ärakiri kaebajale. Määruse resolutsiooni p 1 ja 2 peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus kaevatav.
Edasikaebamise kord
KOHTU SEISUKOHT
1.06.04.2022 (tõlkest saabunud 21.04.2022) esitas X Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinn Vangla vastu. Kaebaja palub tuvastada Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasus kaebaja vastuväidete ja kaebuste tähelepanuta jätmisel. Ühtlasi palub kaebaja tunnistada ametniku Dogen Poogeni tegevus õigusvastaseks ja uurida sisuliselt kaebaja järgmisi kaebusi 07.02.2022 nr 5 - 18/22/3796 - 1, 03.03.2022 5-18/22/5401-1, 07.02.2022 nr 5 - 18/22/5313 - 1, 10.02.2022 nr 5 - 18/22/3794 -1.
2.Kohus otsustas oma 19.05.2022 määrusega nr 3-22-785 eraldada X poolt esitatud kaebuse nõuded järgmiselt:
1) Kaebus seoses Tallinna Vanglale 03.03.2022 esitatud kaebusega nr 5-18/22/5401-1; ja kaebus seoses Tallinna Vanglale 02.03.2022 esitatud kaebusega nr 5-18/22/5313-1 (haldusasi nr 3-22-785 - tagastatud). 2) Kaebus seoses Tallinna Vanglale 11.02.2022 esitatud kaebusega nr 5-18/22/3794-1 (vaie tagastatud Tallinna Vangla 04.04.2022 otsusega nr 5-15/22/74-3) (so käesolev haldusasi nr 3-22-1122). 3) Kaebus seoses Tallinna Vanglale 11.02.2022 esitatud kaebusega nr 5-18/22/3796-1 (vaie tagastatud Tallinna Vangla 04.04.2022 otsusega nr 5-15/22/75-3) (haldusasi nr 3-22-1123).
3.Kohus lasi tõlkida ka kaebaja Tallinna Vanglale 11.02.2022 esitatud kaebuse nr 5-18/22/3794-1. Nimetatud kaebusest nähtub, et kaebaja haigestus Covid 19 viirusesse 07.02.2022 õhtul ning 09.02.2022 kaebaja tervislik seisund halvenes oluliselt, kuid vanglaametnik Mai keeldus kaebajale abi osutamast sh tablettide andmisest ning rääkis ainult eesti keeles, millest kaebaja aru ei saa. Kaebaja väidab, et terve päeva jooksul ei saanud ta arstiabi ning ametnik Mai tegevus oli mõnitav ja ettekavatsetud. Kaebaja leiab, et vangla on rikkunud VangS § 41 lg 1, § 52, VangS § 53 lg-d 1 ja 2, Kodukorra p 19.1, p 19.2, p 19.4. Kaebaja palus vanglal asja uurida ja võtta tarvitusele abinõud ametnik Mai suhtes, tema teadliku distsipliinirikkumise suhtes ja kaebajale valu ja kannatuste, tervisekahju tekitamise suhtes.
4.Tallinna Vanglas registreeriti 03.03.2022 X vaidena pealkirjastatud võõrkeelne pöördumine (reg nr 5-15/22/74-1). Võõrkeelsest vaidest on aru saada, et vaide esitaja vaidlustab 10.02.2022 pöördumise nr 18/22/3794-1 tõlkimata jätmist ja sellele mitte vastamist. Kinnipeetav X esitas vanglale võõrkeelselt täidetud tõlketaotluse. Tallinna Vangla andis 23.03.2022 kirjaga nr 515/22/74-2 Xle tähtaja võõrkeelse pöördumise tõlke esitamiseks või nõusoleku andmiseks tõlketeenuse eest tasumiseks. Tallinna Vangla 04.04.2022 otsusega nr 5-15/22/74-3 tagastas vangla X 03.03.2022 vaide nr 515/22/74-1 läbivaatamatult. Vangla märkis, et ei pea põhjendatuks vaide tõlkimist riigi kulul. Kuna X valdab piisavalt riigikeelt, et ise riigikeeles vaiet kirjutada, siis vangla riigi kulul vaiet ei tõlgi, tuleb vaie HMS § 79 lg 1 p 2 alusel talle läbivaatamatult tagastada.
5.Kohus, arvestades Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.2022 määruses nr 3-22-602 antud selgitusi ja seda, et kaebaja isikuarvel ei olnud enne taotluse esitamist ega ka puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmisel ilmselgelt piisavalt vahendeid tema avalduse tõlkimiseks (mille üle vaidlus puudub) leiab, et Tallinna Vangla on jätnud kaebaja 11.02.2022 kaebuse nr 5-18/22/3794-1 õigusvastaselt läbi vaatamata. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kaebaja valdab eesti keelt piisaval määral, et esitada kaebusi, vaideid või kahju hüvitamise taotlusi. Vangla ei saa VSKE §-s 491 kohaldamisel tugineda sellele, et kinnipeetaval on võimalik paluda dokumendi tõlkimisel vabaduses viibiva isiku või kaaskinnipeetava abi. Tallinna Vangla poolt haldusasjas 3-22-602 esitatud 14.04.2022 kirjast nr 5-18/22/8631-2 nähtub, et kaebaja eesti keele oskuse tase on määratlemata ning talle on planeeritud riigikeele A1 tasemeõpe. Käesolevas asjas esitatud dokumentidest nähtub, et kaebaja ei ole olnud motiveeritud eesti keelt õppima. Viimati suunati kaebaja riigikeeleõppesse 2021. a sügisel, kuid kaebaja vähese motiveerituse tõttu õpe katkestati. Vangiregistri andmetest nähtuvalt sooviti 25.09.2020 kaebaja riigikeele oskust testida, millest kaebaja keeldus. Ainuüksi asjaolu, et kinnipeetavale on võimaldatud riigikeele õpet, mille ta on pooleli jätnud, ei ole VSKE § 491 järgi võõrkeelse vaide/kahju hüvitamise taotluse tõlkimisest keeldumise aluseks. Arvestades, et vangla
ei ole veenvalt ära näidanud, et kaebaja valdab eesti keelt tema õiguste kaitseks vajalikul tasemel, ei ole praegusel juhul kohaldatav VSKE § 491 lg 5. Kuna kaebaja kontol puudusid (tõlke eest tasumiseks piisavad) rahalised vahendid, oleks vangla pidanud VSKE § 491 lg 4 järgi edastama taotluse tõlkijale. Kaebuse ja vaide tagastamine tõlke puudumise tõttu oli põhjendamatu ning VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt on kaebajal õigus kaebusega kohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamine
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebus tuleb kohtu hinnangul HKMS § 121 lg 2 p 1 ja p 2 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub kaebeõigus ja kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
6.1.Esmalt palus kaebaja vanglal asja uurida ja võtta tarvitusele abinõud ametnik Mai suhtes, tema teadliku distsipliinirikkumise suhtes. Kohus mõistab kaebaja taotlust selliselt, et kaebaja soovis, et Tallinna Vangla viiks ametnik Mai suhtes läbi distsiplinaarmenetluse (seoses tema tegevusetusega 09.02.2022 kaebajale arstiabi tagamisel) ehk teisisõnu soovib kaebaja esitada nõude kohustada Tallinna Vanglat vastava distsiplinaarmenetluse läbi viimiseks. Kohus selgitab, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vanglalt distsiplinaarmenetluse läbi viimist vangla ametniku suhtes. Nimelt RVastS § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Seaduses ei ole sätestatud kinnipeetavale õigust nõuda vangla ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse läbi viimist. Küll aga on kaebajal õigus vanglat teavitada ametniku poolt väidetavalt toime pandud distsipliinirikkumisest. Kaebajal on võimalik vastav teave vanglale edastada, kuid kaebaja ei saa sellega seoses esitada mingeid konkreetseid nõudmisi ega taotlusi. Sellest tulenevalt ei saa ka kaebaja esitada kohtule vastavat taotlust kohustada vanglat distsiplinaarmenetluse läbi viimiseks. Selles osas puudub kaebajal kaebeõigus ning kaebus tuleb selle esitajale selles osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
6.2.Kohtule nähtub kaebaja 11.02.2022 Tallinna Vanglale esitatud kaebusest veel, et selle eesmärgiks oli ühtlasi ka see, et kaebajale võimaldataks viivitamatult arstiabi (kuna kaebaja oli haigestunud Covid 19 viirusesse). Arvestades käesolevaks ajaks möödunud aega ning seda, et kaebaja on haigusest tänaseks paranenud, ei ole vastava kohustamisnõudega võimalik saavutada enam kaebuse eesmärki isegi juhul kui kaebus peaks rahuldatama. Järelikult tuleb kaebus selles osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.
6.3.Eeltoodust tulenevalt on kaebajal võimalik esitada üksnes kahju hüvitamise nõue vangla vastu. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks tuleb kaebajal läbida aga eelnevalt kohustuslik kohtueelne menetlus, kuivõrd kaebaja 11.02.2022 avaldust ei ole võimalik käsitleda kui kahju hüvitamise taotlust. Nimelt peab kahju hüvitamise taotlusest nähtuma selgelt isiku kahju nõue ning asjaolud, mille alusel kahju hüvitamist taotletakse. Kaebaja 11.02.2022 avaldusest ei nähtu, et kaebaja oleks soovinud esitada kahju hüvitamise nõude vangla vastu. Selles tulenevalt ei ole võimalik ka asuda seisukohale, et kaebajal on kahju hüvitamise nõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Kohus selgitab kaebajale, et arvestades kaebaja 11.02.2022 Tallinna Vanglale esitatud kaebuse nr 5-18/22/3794-1 sisu, saaks kaebaja Tallinna Vanglale esitada nõude hüvitada vangla tegevusetusega (so Tallinna Vangla poolt kaebajale arstiabi tagamata jätmisega
09.02.2022) tekitatud tervisekahju või inimväärikuse alandamisega tekitatud mittevaraline kahju. Kui kaebaja esitab vanglale kahju hüvitamise nõude, tuleb kaebajal oma taotluses täpsustada millisel alusel ta (mitte)varalise kahju hüvitamist taotleb ja millises ulatuses koos vastavate põhjendustega. Kohus selgitab, et tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahv lg 2 kohaselt võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kui kaebaja leiab, et talle tekitati tervisekahju, siis tuleb tal selles osas ka oma väiteid tõendada (tervisekahju tekkimine peab olema tõendatud. Tervisekahjuks loetakse püsivat tervise kahjustamist). Kaebaja saab vastava nõude Tallinna Vanglale esitamisel kasutada mh kohtu poolt eesti keelde tõlgitud kaebaja esialgset kaebust täpsustades seda vastavalt käesolevas määruses antud kohtu juhistele (millises ulatuses ja täpselt millisel alusel kaebaja vastava nõude vanglale esitab). Peale seda kui vangla on kaebaja vastava nõude lahendanud või jätnud õigusvastaselt läbi vaatamata on kaebajal võimalik pöörduda vastava kahju hüvitamise nõudega kohtu poole (vt VangS § 11 lg 8). Menetlusabi taotluse lahendamine
7.Kohus tõlgendab kaebusele käesolevas haldusasjas lisatud menetlusabi taotlust selliselt, et kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist ja kohtulahendi tõlkimist. Muid kohtukulusid ei ole, millest vabastamist kaebaja võiks taotleda.
8.Kaebuse tagastamise tõttu käesolevas asjas puudub vajadus riigilõivu tasumisest vabastamise osas menetlusabi taotluse lahendamiseks. Seega jätab kohus menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
9.Kohus rahuldab eeltoodule vaatamata kaebaja menetlusabi taotluse käesoleva kohtulahendi tõlkimiseks. Kohus leiab, et menetlusabi andmine tõlkekulude kandmisest vabastamiseks on põhjendatud, kuna X vanglasisese isikuarve väljavõttest nähtuvalt ületaksid halduskohtu käesoleva määruse tõlke saamiseks vajalikud kulud tema keskmist kahekordset ühe kuu sissetulekut HKMS § 112 lg 1 p 1 tähenduses. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.