lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-749/8

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 28.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-749/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.04.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1368
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-749

Määruse kuupäev

28.04.2022

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Xi kaebus Tartu Vangla vastu seoses Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise menetluse algatamata jätmisega

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla

Resolutsioon

1.Tagastada Xi kaebus.
2.Jätta Xi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Xi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord ja Määruse resolutsiooni punktide 1-3 peale võib esitada muud selgitused määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Vanglas kinnipeetav X esitas Tartu Halduskohtule 28.03.2022 kaebuse koos riigi õigusabi taotlusega seoses tema ümberpaigutamise taotluse lahendamisega. Kaebaja taotleb vangla kohustamist alustada tema ümberpaigutamise protsess Tallinna Vanglasse. Kaebaja on esiteks läbinud rehabilitatsiooni programmi ja teiseks ei ole kaebaja perel võimalik Tartu Vanglas teda külastada. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja Tartu Vanglale 01.12.2021 taotluse nr 6-24/5789-1, milles palus alustada tema ümberpaigutamise protsess Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse. Kaebuse kohaselt ei ole Tartu Vangla kaebaja 01.12.2021. a taotlusele vastanud. Kaebaja väitel esitas ta Justiitsministeeriumile Tartu Vangla kaudu 07.02.2022. a pöördumise nr 2-3/363-1 ning vaide nr 1-11/52-1.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kohus tegi Tartu Vanglale 04.04.2022 kohtunõude, kohustades vastustajat teatama, kas Xi taotlus nr 6-24/5789-1 on lahendatud, ning edastama kohtule asjakohased menetlusdokumendid.
3.Tartu Vangla esitas 07.04.2022 vastuse kohtunõudele, andes teada, et vangla on käesolevaks ajaks lahendanud kõik pöördumised, mis X on esitanud seoses ümberpaigutamisega Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse. Vangla edastas kohtule ka varasemad samal teemal esitatud pöördumised. Lisaks teatas vastustaja, et Xile anti 07.03.2022. a vaideotsus nr 1-11/52-2 kätte 08.03.2022. X keeldus 11.03.2022 vastu võtmast 09.03.2022. a vastust nr 6-24/5789-2. 05.04.2022 anti kinnipeetavale kätte vastuskiri nr 2-3/363-2. Kohtunõudele vastamise seisuga ei olnud X esitanud vastuskirja nr 6-24/5789-2 osas vaiet.
4.X sai Tartu Halduskohtu 18.04.2022. a määruse koos Tartu Vangla vastusega kohtunõudele, sh asjakohaste menetlusdokumentidega kätte 19.04.2022 (väljastusteade, tl 73).
5.X esitas kohtule 24.04.2022 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märkis, et kohus on õigesti mõistnud tema eesmärki ja tegelikku tahet. Kaebaja kinnitas, et on kätte saanud 09.03.2022. a otsuse nr 6-24/5789-2 ja on sellega tutvunud. Kaebaja ei ole esitanud vaiet Tartu Vangla 09.03.2022. a otsuse peale. Kaebusega soovib kaebaja vaidlustada Tartu Vangla 09.03.2022. a otsust. Lisaks soovib kaebaja riigilõivu tasumiseks vajalike andmete saatmist. Riigi õigusabi on kaebajale vajalik enda esindamiseks halduskohtus. Kohtu seisukoht
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab, et kaebaja eesmärk on saavutada enda ümber paigutamine Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse ja selleks taotleb ta Tartu Vanglalt ümberpaigutamise menetluse algatamist.
7.Kohus selgitas 18.04.2022. a kaebuse käiguta jätmise määruses, et koos vastusega kohtunõudele edastatud asjakohastest menetlusdokumentidest nähtub, et 01.12.2021. a esitatud taotlus lahendati Tartu Vangla 09.03.2022. a otsusega nr 6-24/5789-2, millega jäeti kaebaja taotlus rahuldamata. Tartu Vangla direktor otsustas, et ei asu taotlema Justiitsministeeriumilt kaebaja ümberpaigutamist teise vanglasse.
8.Tartu Vangla oli eelnevalt 07.03.2022. a vaideotsusega nr 1-11/52-2 rahuldanud kaebaja 03.01.2022 esitatud vaide nr 1-11/52-1 ja teinud ettekirjutuse 01.12.2021 esitatud taotluse läbivaatamiseks ja selle raames kohustas Tartu Vangla esimest üksust viivitamatult viima läbi eelmenetlus.
9.Kohus märkis 18.04.2022. a määruses, et Tartu Vangla 09.03.2022. a otsus on keelduv haldusakt, mida on võimalik vaidlustada vaidemenetluses ja vaie tuleb esitada vangla kaudu Justiitsministeeriumile vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 41. Kohtule esitatud menetlusdokumentidest tulenevalt on 09.03.2022 kõige hilisem otsus, mis on tehtud kaebaja ümberpaigutamise taotluse kohta ja kaebajal tuleb oma eesmärgi saavutamiseks vaidlustada Tartu Vangla 09.03.2022. a otsust nr 6-24/5789-2. Kohus jääb samale seisukohale ja lähtudes kaebaja puuduste kõrvaldamise avalduses välja toodud eesmärgist, tuleb kaebajal läbida vaidemenetlus Tartu Vangla 09.03.2022. a otsuse nr 6-24/5789-2 osas.
10.Kohtule ei ole teada, miks kaebaja keeldus vaidlusaluse otsuse vastu võtmisest 11.03.2022. Vaieldamatult sai kaebaja Tartu Vangla 09.03.2022. a otsuse nr 6-24/5789-2 kätte ja sai sellega tutvuda 19.04.2022, kui kaebajale toimetati kätte kohtumäärus koos vangla vastusega kohtunõudele, sh asjakohased menetlusdokumendid.
11.Vastavalt VangS § 11 lg-le 5 on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg-st 41 tulenevalt vaatab Tartu Vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaide läbi Justiitsministeerium. Vaie Tartu Vangla direktori otsuse peale tuleb esitada vangla kaudu (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 73 lg 1).
12.Kaebaja kinnitas puuduste kõrvaldamise avalduses kohtule, et ta ei ole esitanud vaiet Tartu Vangla 09.03.2022. a otsuse peale. Kaebaja märkis, et tema tahet on kohus õigesti mõistnud, seega soovib kaebaja esitada kaebuses kohtule Tartu Vangla vastu kohustamisnõude algatada kaebaja suhtes ümberpaigutamise menetlus. Kaebaja on kohtueelselt taotlenud Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamist, kuid vangla direktor on sellest keeldunud. Kinnipeetaval tuleb esmalt vaidlustada vaidega keelduvat otsust, nõudes HMS § 72 lg 1 p 3 kohaselt toimingu sooritamist ehk Tartu Vangla direktori kohustamist alustada ümberpaigutamise menetlus ja alles pärast vaidemenetluse läbimist on õigus esitada kohtule kaebus. Kuna käesoleval juhul on kohtueelse menetluse käik olnud mõneti ebatavaline (määruse p 8) ning kaebaja taotluse läbivaatamine viibis, siis võis kaebaja jaoks olla raskesti mõistetav vaide esitamise kohustus, kuid Tartu Vangla direktori 09.03.2022. a otsusel on korrektne vaidlustamisviide ning kaebaja on kohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtuvalt ka varasemalt taotlenud ümberpaigutamise menetluse algatamist ning läbinud nõuetekohaselt kohtueelse menetluse, mis päädis Justiitsministeeriumi 28.09.2021. a vaideotsusega nr 111/227-2, 1-11/228-2. Seega peaks kaebajale olema teada menetluse käik. Kohus ei võta käesolevas asjas seisukohta, kas vaide esitamise tähtaeg on möödunud (HMS § 75).
13.HKMS § 47 lg 1 kohaselt, kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, siis sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p-st 4 tulenevalt kuulub kaebus tagastamisele, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
14.Eeltoodust tulenevalt, kuna kaebajal on kohustamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, siis tuleb kohtul kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
15.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Riigi õigusabi taotlus
16.Koos kaebusega esitatud riigi õigusabi taotluses märkis kaebaja, et soovib riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses. Kaebaja täpsustas puuduste kõrvaldamise avalduses, et riigi õigusabi on kaebajale vajalik enda esindamiseks halduskohtus.
17.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5 kohaselt võib riigi õigusabi taotleda esindamiseks halduskohtumenetluses. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 2 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Kuna kaebus kohtule ei ole kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu lubatav,

siis ei ole kaebajale lubatav anda riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses. Lisaks leiab kohus, et kaebaja on ka ise võimeline kaitsma oma õigusi, arvestades halduskohtu ulatuslikku uurimis- ja selgitamiskohustust (HKMS § 2 lg 4 ja 5). Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg 1. Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 ja 2 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks.

Eeltoodud põhjendustel jätab kohus Xi riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

19.Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates (HKMS § 204 lg 1, § 121 lg 4). Halduskohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või riigi õigusabi seaduse § 15 lõikes 8 sätestatud juhul advokatuur esitada määruskaebuse (HKMS § 119 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium