Mikhail Simtsovi esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks tagama taotlejale tõlk haldusmenetluses või tõlkima Viru Vangla ettekanded nr 3-22-2033, nr 3-22-2068 ja nr 3-22-2318 vene keelde
Menetlusosalised
Taotleja – Mikhail Simtsov Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja nr 3-21-2123 materjalide juurest praeguse asja materjalide juurde Siseministeeriumi 31.03.2022. a vastus koos lisaga.
2.Jätta Mikhail Simtsovi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus koos tõlkega vene keelde toimetada taotlejale kätte. Määrus saata teadmiseks Viru Vanglale.
Mikhail Simtsov esitas 03.04.2022 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohustada Viru Vanglat esitama talle distsiplinaarmenetluste ettekannete nr 3-222033, nr 3-22-2068 ja nr 3-22-2318 tõlked vene keelde või tagama talle tõlk eelnimetatud asjades, kuna ta ei valda eesti keelt. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Vangla valvur esitas taotlejale eesti keeles kolm raportit ja andis selgituste esitamiseks tähtaja 04.04.2022. Taotleja ei saa aru, mis on talle antud dokumentides kirjas, mistõttu ei saa ta anda selgitusi ega kaitsta enda õigusi. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg 1, § 21 lg 1 ning keeleseaduse (KeeleS) § 12 lg-te 1, 3 ja § 9 lg 1 alusel on taotlejal õigus nõuda dokumentide tõlget. Seoses sellega tuleb kohustada vanglat andma taotlejale antud menetlustes tõlk või dokumentide tõlge vene keelde selleks, et taotleja saaks tutvuda raportitega ja edaspidi protokollide ja neis asjades antud käskkirjadega. Pärast dokumentidega tutvumist saab taotleja esitada omapoolsed selgitused ja vastuväited. Halduskohus saadab taotlejale haldusasjades
3-22-777 dokumentide tõlked vene keelde, kuna taotleja ei valda eesti keelt. Samas rikub vangla taotleja õigusi ega anna talle haldusasjades tõlki. Kuna taotleja ei saa keelebarjääri tõttu oma õigusi kaitsta, hoitakse teda kartseris ja karistatakse, kasutades ära taotleja eesti keele oskamatust. Selline vangla tegevus raskendab taotleja õiguste kaitset nii praegusel ajal kui ka hiljem kohtus. Vangla kontaktisikud ei selgita taotlejale esitatud dokumentide sisu, kuna nad ei valda vene keelt. Taotleja kannab karistusi kartserist välja saamata, aga õiglust on võimalik saavutada alles aastate pärast, kui asi on halduskohtus läbi vaadatud. Selleks ajaks on taotleja juba kannatanud ebaseaduslikult kartseris viibimisega ning selle eest taotlejale hiljem hüvitise väljamõistmine on ebaproportsionaalne. Taotlejal on õigus kaitsta enda õigusi koheselt distsiplinaarmenetluses, mitte alles kahe aasta pärast halduskohtus. Taotleja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Viru Vangla selgitas 11.04.2022. a vastuses kohtule, et M. Simtsov esitas 03.04.2022 vanglale kaks võõrkeelset pöördumist seoses distsiplinaarmenetlusega, millest ühe pealkirjastas vaidena ja teise taotlusena. Vangla käsitab M. Simtsovi pöördumisi distsiplinaarmenetluse raames antud kinnipeetava selgitustena. Vangla edastas kohtule eelnimetatud pöördumised.
KOHTU SEISUKOHT
3.Taotleja palub esialgse õiguskaitse korras kohustada Viru Vanglat tagama talle haldusmenetluses tõlk või esitama talle distsiplinaarmenetluste aluseks olevate ettekannete nr 3-22-2033, nr 3-22-2068 ja nr 3-22-2318 tõlked vene keelde (HKMS § 251 lg 1 p 3).
4.Kohus leiab, et M. Simtsovi taotlus ei ole kohtus lubatav. Vastavalt HKMS § 249 lg-le 1 võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada taotluse pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sama paragrahvi lg 2 sätestab sarnaselt, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal.
5.Esialgse õiguskaitse taotlus lähtub praegusel juhul eeldusest, et taotleja poolt 03.04.2022 vanglale esitatud vaidena pealkirjastatud pöördumise näol on tegemist vaidega, milles taotleja palub vanglal vastavalt HMS § 20 lg-le 2 ja § 21 lg-le 1 ning KeeleS § 12 lg-le 1 ja § 9 lg-tele 1 ja 2 anda talle tõlk (ettekannete nr 3-22-2033, nr 3-22-2068 ja nr 3-22-2318 alusel alustatud menetlustes), kuna taotleja ei valda eesti keelt. Kohus leiab, et asja materjalidest ei nähtu siiski, et vaidemenetluse esialgse õiguskaitse taotluse asjaoludel saaks lugeda alustatuks. Samuti ei ole vaidluse asjaoludel esitatud kohtule kaebust.
6.Viru Vangla on edastanud kohtule taotleja poolt 03.04.2022 vanglale esitatud võõrkeelsed pöördumised. Kohus on tõlkinud need pöördumised eesti keelde. 03.04.2022. a taotlusena pealkirjastatud pöördumises palus M. Simtsov vanglal tõlkida talle ettekanded nr 3-22-2033, nr 3-22-2068 ja nr 3-22-2318 vene keelde, kuna ta ei valda eesti keelt ja tõlkimiseta jäävad tema õigused kaitseta. Vaidena pealkirjastatud pöördumises palus M. Simtsov anda talle eelnimetatud ettekannete menetlustes tõlk. Mõlemas taotluses viitas taotleja HMS § 20 lg-le 2 ja § 21 lg-le 1 ning KeeleS § 12 lg-le 1 ja § 9 lg-tele 1 ja 2. Sisuliselt on taotleja seisukohal, et vangla peab talle menetlustes tagama tõlgi või tõlkima vangla poolt koostatud dokumendid vene keelde, ning et ta on 03.04.2022 esitanud vanglale vaide vangla tegevusetusele ehk dokumentide vene keeles esitamata jätmisele.
7.Kohus võtab selleks, et hinnata, kas vangla pidi taotleja puhul viima haldusmenetlusi läbi vene keeles, HKMS § 62 lg 2 alusel haldusasja nr 3-21-2123 materjalide juurest praeguse asja materjalide juurde Siseministeeriumi 31.03.2022. a vastuse koos lisaga.
3-22-777 Viru Vangla asub Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas. Viidatud Siseministeeriumi 31.03.2022. a vastusest nähtub, et seisuga 01.01.2022 oli püsielanikke ehk Eesti kodanikke, alalist elamisõigust omavaid Euroopa Liidu kodanikke ja nende perekonnaliikmeid ning pikaajalise elaniku elamisloa alusel Eestis elavaid välismaalasi, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi on Jõhvi vallas, 10 859 isikut, nendest vene rahvusest Eesti kodanikke 3176 isikut. Arvestades asjaolu, et Jõhvi vallas ei olnud 01.01.2022. a seisuga püsielanikest vähemalt pooled vene rahvusest Eesti kodanikud, s.o vähemusrahvusest isikud (KeeleS § 5 lg 3; vt nt ka vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse § 1), siis ei pidanud Viru Vangla viima taotleja puhul haldusmenetlusi läbi vene keeles (KeeleS § 9, Eesti Vabariigi põhiseaduse § 51 lg 2). Seega, kuna vanglal ei olnud seadusest tulenevat kohustust viia haldusmenetlust läbi vene keeles, ei saa taotleja 03.04.2022. a vanglale vaidena pealkirjastatud pöördumist käsitada vaidena vangla tegevusetusele, vaid tegemist on taotlusega menetlusse tõlgi kaasamiseks või vangla dokumentidest venekeelse tõlke saamiseks. Ka HMS § 21 lg 1 sätestab, et menetlusse kaasatakse tõlk menetlusosalise taotlusel ehk taotleja peab esmalt esitama vanglale vastavasisulise taotluse. Kuigi sellise taotluse on taotleja vanglale esitanud 03.04.2022, ei ole Viru Vangla teinud selle taotluse kohta (tagada taotlejale menetluses tõlk või tõlkida vangla koostatud ettekanded) keelduvat otsust, mille peale oleks taotleja saanud esitada vaide vanglale ettekirjutuse tegemiseks tema taotluse uueks lahendamiseks ja toimingu sooritamiseks (HMS § 71 lg 1, § 72 lg 1 p 3). Seega ei saa lugeda ka asjakohast vaidemenetlust alustatuks.
8.Kohase põhivaidluse puudumise tõttu on seega täitmata üks kohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eeldustest. Kuna tegemist ei ole taotluse kõrvaldatava puudusega, jätab kohus M. Simtsovi esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.