lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-683/6

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 24.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-683/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.03.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
804
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

24. märts 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-683

Haldusasi

X (X) taotlus riigi õigusabi saamiseks

Taotluse esitaja

X

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata X riigi õigusabi taotlus talle esindaja määramiseks haldusmenetluses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1.Tartu Halduskohtusse saabus 22.03.2022 X taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotleja märkis, et soovib riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Probleem seisneb selles, et 2018 – 2020. aastatel hoiti taotlejat Tartu Vanglas õigusvastaselt üksikvangistuses, tema suhtes kasutati käeraudu ja lukustatud kambri tingimused ei vastanud nõuetele. Ühtlasi pikendati õigusvastaselt üksikvangistuse kohaldamist (vähemalt haldusasjas nr 3-20-64 tehtud kohtulahendi järgi). Taotleja soovib esitada Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse ja kui Tartu Vangla peaks taotleja kahju hüvitamise taotluse jätma rahuldamata, siis soovib kaebaja esitada kaebuse halduskohtule. Taotleja ei valda eesti keelt ning tal puudub advokaadi palkamiseks raha.
2.Tartu Halduskohus tegi 23.03.2022 määruse, millega: 1) edastas X riigi õigusabi taotluse endale esindaja määramiseks haldusmenetluses lahendamiseks Tallinna Halduskohtule; 2) jättis rahuldamata X riigi õigusabi taotluse endale esindaja määramiseks halduskohtumenetluses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Võttes aluseks taotleja elukoha ning seeläbi ka õigusteenuse eeldatava koha, siis on riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 10 lg 31 kohaselt Tallinna Halduskohtu lahendada taotleja riigi õigusabi taotlus esindaja määramiseks haldusmenetluses, s.o võimalikus Tartu Vanglas toimuvas kohtueelses menetluses. Tallinna Halduskohus jätab taotluse rahuldamata.
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 110 lg 1 punkti 3 alusel võib kohus isiku taotluse alusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Riigi poolt tagatava õigusabi saamise tingimused ja korra sätestab RÕS. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused sätestab RÕS § 7 lg 1.
5.Kohus leiab, et riigi õigusabi andmisest keeldumiseks esinevad mitmed RÕS § 7 lg-s 1 nimetatud alused.
5.1.RÕS § 7 lg 1 punkti 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus jagab Tartu Halduskohtu 23.03.2022 määruses esitatud seisukohti taotleja suutelisuse kohta. Vaatamata sellele, et taotleja sõnul ei saa ta keeleoskamatuse tõttu esitada Tartu Vanglale eestikeelset kahju hüvitamise taotlust, on taotleja võimeline ise enda õigusi kaitsma. Võttes arvesse, et taotleja esitas kohtule eestikeelse riigi õigusabi taotluse, milles on selgitatud arusaadavalt vaidluse olemust ja asjaolusid, ei vaja taotleja Tartu Vanglale kahjunõude esitamiseks esindajat, vaid ta suudab ise haldusmenetluses selgitada enda kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid. Vanglale kahjunõude esitamisel ei eeldata taotlejalt põhjalikku õiguslikku argumentatsiooni, vaid faktilisi põhjendusi, milliseid asjaolusid peab taotleja enda õigusi rikkuvaks ning milles talle tekitatud kahju seisneb. Asjaolusid ei saaks taotleja eest kirjeldada ka esindaja ilma, et taotleja neid ise ei talle selgitaks. Kahjunõude lahendamisel on haldusorgan (Tartu Vangla) kohustatud kohaldama ise õigust ning järgima selgitamiskohustust ja uurimispõhimõtet, mis kompenseerib taotleja õigusalaste teadmiste puudumist. Eelnevaid järeldusi ei muuda ka asjaolu, kui taotleja kasutas eestikeelse taotluse koostamisel teise isiku abi. Juhul, kui taotleja seda tegi, kinnitab see pigem seisukohta, et esindaja määramiseks puudub vajadus. Lisaks on haldusmenetluses võimalik kasutada tõlketeenust taotleja kulul.
5.2.Riigi õigusabi ei anta ka juhul, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 punkt 5). Kohus nõustub Tartu Halduskohtu 23.03.2022 määruses põhjendatuga, et taotlejal ei ole ilmselt täidetud kõik kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks ette nähtud tingimused (vt põhjenduste punkte 8 ja 8.2). Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Mittevaralise kahju puhul lisandub eeldustesse ka avaliku võimu kandja süü (sama seaduse § 9 lg 1). Kuna kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole taotleja kasutanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise, sh käeraudade kasutamise vaidlustamiseks esmaseid õiguskaitsevahendeid, mille kasutamine oleks võimaldanud väidetavalt tekitatud kahju ära hoida, viitab see hüvitamiskaebuse vähesele edulootusele.
5.3.Lisaks esineb keeldumise alus RÕS § 7 lg 1 punkti 6 näol, sest eelduslikult taotletakse riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Taotleja viited õigusvastastele tingimustele võiksid eelkõige olla suunatud sellele, et taotleja arvates on tema väärikust alandatud või tervist kahjustatud, mis mõlemad saavad aga olla aluseks just mittevaralise kahju hüvitamise taotlusele. Kohtu arvates ei ole asja suhtes tungivat avalikku huvi.
6.Kuna esinevad alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks RÕS § 7 lg 1 punktide 1, 5 ja 6 näol, siis ei ole vajalik hinnata taotleja majanduslikku seisu RÕS § 6 lg 1 alusel, sest sellest taotluse lahendus ei muutuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja