X kaebus Viru Vangla 22.09.2021. a vaideotsuse nr 6-12/3042 tühistamiseks ja kohustamiseks väljastama kaebaja nõutud teave
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta X vaatamata.
riigilõivust
vabastamise
taotlus
läbi
3.Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4.Jätta X taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
Määrus toimetatakse kaebajale kätte. Määrus saadetakse teadmiseks Viru Vanglale.
ASJAOLUD
1.X (kaebaja) esitas 19.07.2021 Viru Vanglale teabenõudena pealkirjastatud pöördumise (registreeriti vanglas nr-ga 6-10/20661-1), milles palus koopiat enda kõnede loendist ajavahemikus 17.–19.06.2021, kust on näha kõnede tegemise aeg ja nende kestvus. Kaebaja märkis, et kui vanglal ei ole teavet, siis palub ta edastada oma teabenõude teabevaldajale.
2.Viru Vangla selgitas kaebajale 22.07.2021. a vastuses nr 6-10/20661-2, et olukorras, kus kaebaja küsib andmeid iseenda kohta, ei ole pöördumise puhul tegemist teabenõudega avaliku teabe seaduse (AvTS) tähenduses, vaid taotlusega isikuandmete kaitse seaduse (IKS) mõttes. Prion teenus on Telia Eesti AS poolt pakutav kõnesideteenus kinni peetavatele isikutele. Käesoleval juhul ei ole kaebaja soovitud isikuandmete vastutav töötleja Viru Vangla. Kaebajal on võimalus võtta ühendust Telia Jõhvi esindusega aadressil Puru tee 1, Jõhvi. Kuigi AvTS § 21 lg-st 1 tuleneb teabevaldajale teabenõude edastamise kohustus, siis IKS-ist sellist nõuet ei tulene.
3-21-2421
3.Kaebaja esitas 23.08.2021 vanglale vaide, milles palus kohustada vanglat täitma tema 19.07.2021. a teabenõuet nr 6-10/20661-1. Kaebaja arvates täidab vangla kinnipeetavale helistamise võimaldamisel avalikku ülesannet ning selle käigus kogutud teave on avalik teave. Üheks seaduseks, millega piiratakse ligipääsu avalikule teabele, on IKS, mida täidetakse AvTS kehtestatud regulatsiooni järgi, kui IKS ei sätesta erandit. Käesoleval juhul erandit sätestatud ei ole, seega peab vangla teabenõuet menetlema nagu igat teist teabenõuet. Kaebaja märkis, et II üksuse juht kinnitab 01.08.2018. a vastuses nr 6-13/28614-2, et tema taotlus on teabenõue.
4.Viru Vangla jättis 22.09.2021. a vaideotsusega nr 6-12/304-2 kaebaja vaide rahuldamata. Vangla märkis, et kui isik soovib saada tema enda kohta käivat infot, on tegemist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) art-s 15 sätestatud taotlusega. Kui inimene soovib õiguskaitseasutuselt saada tema enda kohta käivat infot, on tegemist IKS §-s 24 sätestatud taotlusega. Vangla selgitas veelkord kaebajale, et andmed kinnipeetava poolt tehtud väljuvate kõnede kohta on tema isikuandmed, tegemist ei ole vanglas saadud või loodud avaliku teabega. Seega tuli vanglal kaebaja pöördumist menetleda IKS-i, mitte AvTS-i alusel. Vangla lisas, et on varasemalt ekslikult kinnipeetava isikuandmete saamise taotluse teabenõudeks liigitanud ja andmed väljastanud.
5.Kaebaja esitas 21.10.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Viru Vangla 22.09.2021. a vaideotsus nr 6-12/304-2 ja kohustada vanglat vastama tema 19.07.2021. a teabenõudele nr 6-10/20661-1. Kaebaja märgib, et ta on sellist teavet ka varem küsinud ning siis väljastas vangla selle teabe. Kaebaja põhjendab, et ta vajab teavet vangla õigusvastase tegevuse tõendamiseks. Vanglal on seadusest tulenev kohustus kontrollida, kellega kinnipeetav suhtleb. Selleks registreeritakse need telefoninumbrid, millele kinnipeetav soovib helistada ning vaadatakse hiljem kõnede väljavõttest, kellega ja kui kaua ta suhtles. Kaebaja arvates tuleb lahendada taotlus, milles taotletakse andmeid, mis võivad sisaldada isikuandmeid, AvTS alusel, kui need andmed on teabevaldaja valduses (AvTS § 39 lg 1). Olukord, kus vangla keeldub väljastamast tema valduses olevat teavet, on kaebaja hinnangul vastuolus hea halduse tavaga ning õigusvastane (haldusmenetluse seaduse § 5 lg-d 2 ja 4). Kaebaja palub kaebuses ka riigilõivu tasumisest vabastamist.
6.Kaebaja esitas 29.12.2021 halduskohtule taotluse haldusasja menetluse peatamiseks ja riigi õigusabi saamiseks. Kaebaja põhjendab, et ta ei ole tervislikel põhjustel ise võimeline menetluses osalema.
8.Kohus võtab esmalt seisukoha esitatud kaebuse menetlemise võimalikkuse osas (I) ning seejärel lahendab kaebaja taotlused riigi õigusabi saamiseks (II) ja menetluse peatamiseks (III). I
9.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
10.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
11.Riive intensiivsust peetakse väheseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus
3-21-2421 oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).
12.Kaebaja soovib saada koopiat tema enda poolt vanglas ajavahemikus 17.–19.06.2021 tehtud telefonikõnede loendist, kust on näha kõnede tegemise aeg ja nende kestvus ning seda selleks, et tõendada vangla õigusvastast tegevust. Kaebaja ei ole selgitanud, milles vangla väidetav õigusvastane tegevus täpsemalt seisneb, mille tõendamiseks ta kõnede loendit vajab. Kohus leiab, et vangla poolt nimetatud kõnede loendist koopia väljastamata jätmine ei riiva kaebaja õigusi niivõrd intensiivselt, et see nõuaks täiemahulise kohtumenetluse läbiviimist. Viru Vangla on kaebajale nii 22.07.2021. a vastuses kui ka 22.09.2021. a vaideotsuses selgitanud, et tal tuleb soovitud andmete saamiseks pöörduda kõnesideteenuse osutaja Telia Eesti AS poole. Samuti selgitas vangla kaebajale, kuidas Telia Eesti AS poole pöörduda. Kohtu hinnangul ei saa soovitud kõnede loendi saamiseks Telia Eesti AS-le kirjaliku taotluse esitamine olla kaebajale liialt koormav ning kohtule ei nähtu, et kaebajal oleks selles osas takistusi. Kohus leiab, et sellises olukorras ei saa vangla keeldumine kaebaja õigusi kuigi intensiivselt rikkuda.
13.Kohus leiab samuti, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Viru Vangla asus seisukohale, et kuivõrd kaebaja soovib saada andmeid iseenda kohta, siis ei ole tema 19.07.2021. a pöördumise puhul tegemist teabenõudega AvTS tähenduses, vaid taotlusega IKS mõttes. Kohus nõustub selle vangla seisukohaga. Vangistusseaduse § 29 lg 21 annab vanglateenistusele õiguse registreerida muu hulgas kinnipeetavate helistamise aeg ja kõne kestus. Vanglas karistuse täideviimise käigus isikuandmete töötlemist reguleerib IKS (vt IKS § 1 lg 1 p 2 ja 4. ptk). IKS § 24 lg 1 sätestab, et andmesubjektil on õigus saada vastutavalt töötlejalt kinnitus selle kohta, et tema isikuandmeid töödeldakse, ning milliseid andmeid peab vastutav töötleja andmesubjekti soovil talle teatavaks tegema. Isikuandmete kaitse üldmääruse art 15 lg-st 3 tuleneb samuti, et töödeldavate isikuandmete koopia esitab andmesubjektile isikuandmete vastutav töötleja. Viru Vangla on kinnitanud, et kinni peetavatele isikutele pakub vanglas Prion kõnesideteenust Telia Eesti AS ja selle teenuse pakkumise käigus kogutavate isikuandmete vastutavaks töötlejaks on teenuse osutaja Telia Eesti AS. Seega, kuivõrd käesoleval juhul on kaebaja poolt soovitud teda ennast käsitlevate isikuandmete (kaebaja poolt vanglas tehtud telefonikõnede aeg ja kestus) vastutavaks töötlejaks Telia Eesti AS, siis peab sellekohased andmed IKS § 24 lg 1 kohaselt väljastama Telia Eesti AS. IKS-i ega ka isikuandmete kaitse üldmääruse sätetest ei tulene vanglale kohustust kaebaja 19.07.2021. a taotluse edastamiseks isikuandmete vastutavale töötlejale. Asjaolu, et Viru Vangla on varasemalt ekslikult liigitanud kinnipeetavate isikuandmete saamise taotlusi teabenõudeks ja andmeid väljastanud, ei anna kaebajale õigust vanglalt ka edaspidi nõutud andmete saamiseks.
14.Eelnevat arvestades tuleb pidada kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks ning sellega kaitstavat õigushüve väheintensiivseks. Seega tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
15.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
16.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata. II
17.Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda
3-21-2421 asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
18.Kohus leiab, et kaebaja suudab ise kaitsta oma õigusi halduskohtumenetluses. Halduskohtusse pöördumine ei eelda kaebajal juriidiliste teadmiste olemasolu, vaid kaebaja võibki oma sõnadega selgitada, miks ta vangla toimingu või haldusaktiga ei nõustu. Käesolevas asjas on kaebaja seda teinud ning esitanud halduskohtule arusaadava kaebuse, mille menetlemise võimalikkuse osas saab kohus võtta seisukoha ilma, et selleks oleks vajalik kaebaja täiendav õiguslik nõustamine.
19.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. III
20.Kaebaja palub peatada haldusasja menetluse seniks, kuni ta saab õigusabi ja psühhoterapeudi vastuvõtule. HKMS § 91 lg 2 kohaselt võib kohus haldusasja menetluse määrusega peatada HKMS 10. peatükis ettenähtud alusel. HKMS § 37 lg 1 kohaselt algab halduskohtumenetlus kohtule kaebuse esitamisega. Kohtupraktikas on selgitatud, et menetluse peatamine on vahend, et tagada kohtumenetluse eesmärkide saavutamine ja menetluse üldiste nõuete täitmine (Riigikohtu 16.01.2003. a otsus nr 3-3-1-2-03, p 8), ning menetluse peatamine ei ole võimalik enne kaebuse kõigi nõuete menetlusse võtmist (vt Tartu Ringkonnakohtu 25.03.2021. a määrus nr 3-21-451, p 2). Eelnevat arvestades ning silmas pidades seda, et kohus tagastab käesolevas asjas esitatud kaebuse (vt määruse osa I), jätab kohus kaebaja menetluse peatamise taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.