2-16-116145/10 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt hageja (endise ärinimega Advokaadibüroo Robert Sarv OÜ) ja OÜ Rolmast sõlmisid 31.03.2015 kliendilepingu, mille alusel kohustus hageja osutama OÜ-le Rolmast õigusteenuseid ning OÜ Rolmast kohustus hagejale selle eest tasu maksma. Kuna OÜ Rolmast oli lepingu sõlmimise ajal juba makseraskustes, lepiti kliendilepingus kokku, et juhatuse liige M.T. käendab OÜ Rolmast kohustusi hageja ees 3 000 euro ulatuses. Hageja saatis nii K. T. kui ka M. A.le tehtud tööde arvestuse. 02.07.2015 vastas tööde eest tasumise küsimusele M. A. ning tegi ettepaneku võla tasumise ajatamiseks. 10.08.2015 kinnitas M. A. antud kokkulepet ning palus väljastada arved OÜ-le Rolmast. 17.12.2015 kohtumäärusega lõpetati OÜ Rolmast pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kuna kostja ei kasuta arvutiseadmeid, toimus kogu elektrooniline suhtlus läbi kostja tütarde M. A., kes oli OÜ Rolmast juhatuse liige vähemalt kuni 12. maini 2015, ning K.T.. Lepiti kokku, et võlgnevus hagejale tasutakse poole aasta jooksul, mille järel hageja esitas kostjale arved 11.08.2015, 05.10.2015, 19.11.2015, 11.12.2015, 22.02.2016 ja 10.03.2016. Arvetest on tasutud ainult esimene, makse tegi kostja abikaasa S.T.. 24.02.2016 pöördus hageja poole M. A., kes väitis, et tasutud on neli arvet ning palus hagejal ülejäänud arevete tasumise nõudest loobuda. Hageja sellega ei nõustunud. 25.08.2016 e-kirjaga esitas hageja M. A.le kõigi tasumata arvete meeldetuletused. M. A. keeldus 30.08.2016 e-kirjas arvete tasumisest. Ei K. T., M. A. ega kostja kui OÜ Rolmast juhatuse liige ei vastanud hageja nõudmistele kunagi põhjendusega, et nad ei ole esitatud tööarvestusega nõus. Hageja tehtud tööde arvestus saadeti kliendilepingus märgitud eposti aadressile XXX. OÜ Rolmast ei esitanud vastavalt kliendilepingus kokkulepitule 7 päeva jooksul vastuväiteid. Kostja oli OÜ Rolmast seaduslik esindaja pankrotiavalduse esitamise hetkel. Seega oli kostja teadlik OÜ Rolmast võlast hageja ees ning selles ulatuses kostja käenduskohustusest. OÜ Rolmast kustutati registrist 20.04.2016. Hageja palub kostjalt välja mõista OÜ Rolmast võlg 500 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 51.80 eurot ja tulevikus sissenõutava viivise arvestusega 0,05 % viivitatud summalt päevas kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt on OÜ-l Rolmast jäänud hagejale tasumata mõned arved. 31.03.2015 sõlmiti kliendileping hagejaga eesmärgiga saada juriidilist nõuannet ja abi OÜ Rolmast edasise tegevusplaani koostamisel. OÜ-l Rolmast tekkisid makseraskused 2015. aasta alguses. Kahjuks erinevad läbirääkimised ja R. S. nõuanded ei aidanud äriühingu majanduslikku olukorda parandada. Hageja ei suutnud anda pädevat õigusabi töövaidluse lahendamisel ja muudes juriidilistes toimingutes. Kostja leidis uue advokaadi. Kostja ei ole saatnud ühtegi arvet kliendilepingu kokkulepitud e-posti aadressile XXX. M. A.ga ei ole hagejal mingit lepingut sõlmitud, temal ei ole kohustust

tasuda hageja esitatud arveid. Kui kohus leiab, et kostja on siiski midagi hagejale võlgu, tuleks selleks määrata mõistlik summa. Kostja ei ole nõus menetluskulude tasumisega, samuti viivise ja riigilõivu hüvitamisega. Kostja ei aktsepteeri hageja esitatud arveid, mida kostja nägi esmakordselt alles kohtumenetluses. M. A. on andnud hagejale teada, et ta võib oma isa aidata arvete tasumisega, kui see on võimalik, kuid M. A.l ei olnud kohustust arveid tasuda. Hageja rõhumine sugulussidemetele ei ole asjakohane ja juriidiliselt pädev. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Asjas puudub vaidlus selle üle, et 31.03.2015 sõlmiti OÜ Rolmast (lepingus – klient), keda esindas juhatuse liige M.T., ja OÜ Advokaadibüroo Robert Sarv (käesoleval ajal ärinimega Advokaadibüroo RS Mercatoria; lepingus – büroo) vahel kliendileping (tl 2123). Lepingu kohaselt oli õigusabi tellimiseks volitatud isik K.T. ja kontaktaadress XXX. Kliendilepingu punktis 3.1. lepiti kokku tunnihind 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Kliendilepingu p 3.4. kohaselt esitab büroo kliendile arved koos spetsifikatsiooniga reeglina üks kord kuus. Koos arvega esitab büroo kliendile aruande, milles on välja toodud tehtud tööde ajaline kestvus ja selgitus tööde iseloomu kohta. Klient kohustus tasuma hageja esitatud arve 7 kalendripäeva jooksul arvates arve väljastamisest büroo poolt. Sama tähtaja jooksul peab klient teatama büroole oma märkustest arvel kajastatud töö suhtes. Märkustest mitteteatamise korral loetakse arve kliendi poolt täies ulatuses aktsepteerituks. Kliendilepingu p 3.5. kohaselt lepiti kokku, et lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi käendab M.T. summas kuni 3 000 eurot. Tl 26 oleva väljatrüki kohaselt Ametlikest Teadaannetest lõpetati 17.12.2015 kohtumäärusega Rolmast OÜ pankrotiavalduses menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Seega ei ole hagejal võimalik esitada OÜ Rolmast vastu nõuet pankrotimenetluses. Kohus on seisukohal, et OÜ-l Rolmast tekkis 31.03.2015 sõlmitud kliendilepingu alusel kohustus tasuda temale hageja poolt osutatud õigusabi teenuse eest teenuse saaja poolt aktsepteeritud, st vastu võetud ulatuses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 628 lg 1 1. lause kohaselt Kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Hageja on saatnud kostjale e-posti aadressidel XXX ja XXX 11.06.2015 e-kirja, milles esitab kõigi tööde aruande ja jääb ootama kostja ettepanekuid töö eest arveldamiseks. Lisatud on tehtud tööde nimekiri, kestvus kokku 11 tundi 50 minutit ja tasu koos käibemaksuga kokku 1 562 eurot. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et kliendilepingus kokku lepitud kontaktaadressile XXX saadetud tegevusaruande sisu kohta oli kostjal vastuväiteid ning need tehti hagejale teatavaks 7 päeva jooksul, vastavalt kliendilepingus kokkulepitule. Käesolevas kohtumenetluses esitatud vastuväited: töö polnud vajalik, asjakohane, piisav jms, on esitatud hilinemisega. Hagejal oli õigus eeldada, et vastuväidete puudumise tõttu on töö vastu võetud ning hageja esitatud arved kuuluvad tasumisele. Kostja on vastu väitnud, et OÜ Rolmast nimel on hagejaga suhelnud M.A., kellel ei olnud selleks kostjalt volitust, samuti puudus temal seaduslik õigus OÜ Rolmast nimel kokkuleppeid sõlmida. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 118 lg 2 kohaselt Kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku

sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Kuivõrd hageja saatis tööaruande ka kliendilepingus märgitud kontaktaadressil vastavale isikule, võis hageja aru saada, et M.A.le, kes sai samuti e-kirja ning ainukesena vastas sellele, oli antud OÜ Rolmast volitus esindada äriühingut käsunduslepingu täitmise vastuvõtmisel ja tasu maksmise kokkuleppimisel. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et OÜ Rolmast võlgnes hagejale maksegraafiku kokkuleppimise ajal, so 10.08.2015 kokku 605 eurot koos käibemaksuga, mis tuli tasuda 6 kuu jooksul 100 euro kaupa (tl 27). Kostja ei ole tõendanud, et OÜ Rolmast või kostja on tasunud rohkem kui 105 eurot 05.10.2015 (tl 41). Võla jääk on seega 500 eurot. VÕS § 142 lg 1 kohaselt Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 ja lg 2 1. ja 2. lause kohaselt Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kohus on seisukohal, et hageja nõue kostja vastu põhineb seadusel ja lepingul: kostjaga on sõlmitud kirjalik käendusleping, mille kohaselt käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 3 000 eurot. VÕS § 108 lg 1 kohaselt Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 1. lause kohaselt Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 145 lg 2 2. lause järgi vastutab käendaja ka viivise maksmise eest, kui põhivõlgnik on kohustust rikkunud ja võlausaldajal on tekkinud õigus nõuda viivist. Kliendilepingu p 4.1. kohaselt tekkis hagejal OÜ Rolmast poolt arve tähtajaks tasumata jätmise korral õigus nõuda viivist 0,05 % tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Hageja arvutuste kohaselt võlgneb kostja nõude kohtusse esitamise päeval, so 27.07.2016, sissenõutavaks muutunud viivist summas 51.80 eurot. Kostja ei ole viivise arvestusele vastu vaielnud. Kohus ei avastanud kontrollimisel viivise arvutamises viga. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 27. juuliks 2016 sissenõutavaks muutunud viivis 51.80 eurot. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt tuleb arvestada eelkõige kohustuse täitmise ulatust võlgniku poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kostja on taotlenud põhivõla väljamõistmise korral jätta viivis välja mõistmata, võttes arvesse kostja vanust ja majanduslikku olukorda. Äriühingu pankrotistumise tõttu on ka kostja laostunud. Kohus on seisukohal, et antud olukorras on mõistlik ja põhjendatud vähendada kostjalt välja mõistetavat viivist selliselt, et kohus piirab viivise kogusummat põhivõla, so 500 euroga. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmise kulude hüvitamist 40 euro ulatuses. Kohus on seisukohal, et hageja nõue põhineb seadusel. Kostja vastutus nähtub VÕS § 145 lg 2 2. lausest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks sissenõudmiskulu hüvituse 40 eurot.

Kohus ei nõustu hageja nõudega mõista kostjalt välja kliendilepingus märgitud viivis ka 40 euro suuruselt sissenõudmiskulude hüvitiselt. Kliendilepingu p 4.1. kohaselt on hageja õigustatud nõudma 0,05 % suurust viivist lepingu punktis 3.4. nimetatud arvete tasumata jätmisel (so arve tehtud töö/osutatud teenuse eest). Hagejal on õigus nõuda 40 euro suuruselt sissenõudmiskulult viivist ainult VÕS §-s 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 1-4) kättetoimetamisest võlgnikule, so 16.08.2016 (tl 10). TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja sellesisuline nõue on seaduslik ja põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt välja viivise kliendilepingus kokku lepitud määras, so 0,05 % tasumata põhivõlalt päevas alates 28. juulist 2016 kuni põhivõla tasumiseni ja sissenõudmiskulult viivise seaduses sätestatud määras kuni summa tasumiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi kulu 880 eurot. Lisatud tööaruande kohaselt kulutas adv Robert Sarv hagiavalduse koostamiseks, tõendite analüüsiks ja kostja vastuväidete kontrollimiseks 5 tundi 20 minutit ning tutvumiseks kostja vastustega, kohtumäärusega kirjaliku menetluse tähtaegade kohta ja lõppseisukohtade ning taotluste koostamisele 2 tundi, kokku 7 h 20 min tunnihinnaga 120 eurot. Kostja on põhimõtteliselt vastu vaielnud hageja õigusele saada hüvitist makstud riigilõivu ja õigusabi kulude eest. Kohus on seisukohal, et riigilõivu hüvitamise nõue tuleb rahuldada terves ulatuses. Kostja on hagile vastu vaielnud, seega oli kohtusse pöördumine põhjendatud, ning hagi on rahuldatud. Hageja õigusabi kulu hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Tasu määr – 120 eurot tund – on kooskõlas kohtupraktikaga ja õigusteenuse osutamisel tavapärane. Kohus arvestab asjaoluga, et hageja esindaja esindas kohtus advokaadibürood, kelle tööd OÜ-le Rolmast tegi esindaja ise. Seetõttu on kohtu hinnangul ebamõistlikult suur tundide arv seoses hagiavalduse koostamisega ja tõendite analüüsiga. Tegemist on lihtsa võlanõudega. Kohtule esitatud hagiavalduse vormistamine on ebakorrektne ja laseb arvata, et tegemist on nn blanketi päisega: puuduvad nõuete rahalised summad. Kuigi viivise arvestus osutus kontrollimisel õigeks, ei ole hagiavaldusest ega sellel lisadest nähtav arvutuskäik. Lisaks on kohus rahuldanud võla sissenõudmise kulude hüvitamise 40 euro ulatuses, mis võib sisaldada õigusabi saamise kulu. Hageja lepinguline esindaja tutvus kõikide hagi aluseks olevate asjaoludega juba võla sissenõudmisel. Kohus on seisukohal, et mõistlik ja põhjendatud ajakulu käesolevas menetluses on 4 tundi. Kostjalt tuleb hageja õigusabi kulude katteks välja mõista seega (4x120) 480 eurot. Hageja esindaja taotlus välja mõista kostjalt viivis kohtu poolt määratud menetluskulude tähtajaks tasumata jätmise korral põhineb seadusel (TsMS § 177 lg 4) ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt välja viivise 605 euro suuruselt menetluskulult VÕS §-s 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni.