X kaebus Viru Vangla 7. aprilli 2021. a vaide tagastamise otsuse nr 612/120-2 tühistamiseks, vangla kohustamiseks võimaldada kasutada veloergomeetrit ja 9. novembri 2020. a taotlusele nr 610/36077-1 mittetähtaegselt vastamise õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja nr 3-20-737 materjalide hulgast praeguse asja juurde Viru Vangla direktori 27. aprilli 2020. a käskkiri nr 1-1/55.
6.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.
ASJAOLUD
1.16. aprillil 2020 esitas X (kaebaja) Viru Vangla kaudu Justiitsministeeriumile vaide, mis registreeriti 17. aprillil 2020 nr 6-12/120-1, milles kaebaja taotles Viru Vangla direktori 17. märtsi 2020. a käskkirja nr 1-1/45 „Viru Vangla osakondade lukustamine ja päevakava järgsete tegevuste peatamine“ ja selle järgnevate täienduste 19. märtsi 2020. a käskkirja nr 1-1/46, 30. märtsi 2020. a käskkirja nr 1-1/49 ja 13. aprilli 2020. a käskkirja nr 1-1/52 kehtetuks tunnistamist osas, mis seondub II üksuse jalutuskäikude peatamisega.
2.Viru Vangla jättis 7. aprilli 2021. a otsusega nr 6-12/120-2 vaide Justiitsministeeriumile edastamata ja tagastas vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lõike 1 punkti 1 alusel.
3.Kaebaja esitas 9. novembril 2020 Viru Vanglale taotluse (reg number 6-10/36077-1), milles palus vanglal võimaldada kasutada karantiini ajal veloergomeetrit.
3-21-975
4.Viru Vangla jättis 9. detsembri 2020. a otsusega nr 6-10/36076-2 mh rahuldamata kaebaja taotluse seoses veloergomeetri kasutamise võimaldamisega. Vangla põhjendas taotluse rahuldamata jätmist asjaoluga, et Viru Vangla direktori 27. oktoobri 2020. a käskkirjaga nr 1-1/149,
28.oktoobri 2020. a käskkirjaga nr 1-1/150 ja 30. novembri 2020. a käskkirjaga nr 1-1/159 on vanglas seoses koroonaviiruse levikuga ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga kehtestatud liikumis- ja suhtlemispiirangud, sh on lukustatud kinnise vangla eluosakonnad ja lõpetatud vangide saatmised, sh osakonnasisesed saatmised, mis ei ole hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või vältimatu tervishoiuteenuse osutamiseks.
5.Kaebaja esitas vaide vangla 9. detsembri 2020. a otsuse nr 6-10/36076-2 peale. Viru Vangla direktor jättis 8. veebruari 2021. a vaideotsusega nr 6-12/9-2 vaide rahuldamata. Vaie ja vaideotsus asuvad haldusasja nr 3-21-539 materjalide hulgas.
6.Tartu Halduskohtusse saabus 7. mail 2021 kaebaja kaebus Viru Vangla 7. aprilli 2021. a vaideotsuse nr 6-12/120-2 tühistamiseks, vangla kohustamiseks täita tema 9. novembri 2020. a taotlus ning 9. novembril 2020 esitatud taotlusele mittetähtaegselt vastamise õigusvastasuse tuvastamiseks. Ühes kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Samuti palub kaebaja menetluse peatada seniks, kuni ta saab psühhiaatrilist ja õigusabi (kohtuasjad nr 2-21-1869 ja nr 3-21-451). Kaebaja märgib, et tal on vaimne ja füüsiline puue ning piisava psühhiaatrilise abi osutamata jätmise tõttu on ta sellises olukorras, et ei ole võimeline asja sisuliselt arutama.
7.Viru Vangla edastas 21. oktoobril 2021 kohtule kaebaja taotluse nr 6-10/36077-1, vangla
9.detsembri 2020. a otsuse nr 6-10/36076-2, vangla 7. aprilli 2021. a vaide tagastamise otsuse nr 6-12/120-2 ning selle aluseks olnud kaebaja 16. aprilli 2020. a vaide.
8.Vastuseks halduskohtu 27. oktoobri 2021. a kohtunõudele teatas vangla 1. novembril 2021, et
26.oktoobril 2021 lõpetati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ning kaebajal on taas võimalik velotrenažööri kasutada.
9.Kohus teatas kaebajale 1. novembri 2021. a kohtunõudega, et kaebaja on kohustamisnõude osas kohtusse pöördumise eesmärgi ehk velotrenažööri kasutamise võimaldamise saavutanud. Kohus andis kaebajale võimaluse minna soovi korral kohustamisnõudelt üle tuvastamisnõudele. Kaebajal tuli selleks esitada kahe päeva jooksul alates 1. novembri 2021. a kohtunõude kättesaamisest kohtule põhjendused, kuidas aitab õigusvastasuse tuvastamine kohe või edaspidi kaasa kaebaja õiguste teostamisele või kaitsele.
KOHTU SEISUKOHT
10.Kohus lahendab esmalt kaebaja taotluse menetluse peatamiseks (I). Seejärel võtab kohus seisukoha kaebuses esitatud kohustamisnõude (II), tühistamisnõude (III) ja tuvastamisnõude osas (IV). Viimasena teeb kohus muud menetluslikud otsustused (V). I
11.Kaebaja palub peatada haldusasja menetluse seniks, kuni ta saab õigus- ja psühhiaatrilist abi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 91 lõike 2 kohaselt võib kohus haldusasja menetluse määrusega peatada HKMS 10. peatükis ettenähtud alusel. HKMS § 37 lõike 1 kohaselt algab
3-21-975 halduskohtumenetlus kohtule kaebuse esitamisega. Kohtupraktikas on selgitatud, et menetluse peatamine on vahend, et tagada kohtumenetluse eesmärkide saavutamine ja menetluse üldiste nõuete täitmine (Riigikohtu 16. jaanuari 2003. a otsus asjas nr 3-3-1-2-03, punkt 8), ning menetluse peatamine ei ole võimalik enne kaebuse kõigi nõuete menetlusse võtmist (vt Tartu Ringkonnakohtu
25.märtsi 2021. a määrus asjas nr 3-21-451, punkt 2). Eelnevat arvestades ning silmas pidades seda, et kohus lõpetab menetluse antud asjas osaliselt ning muus osas tagastab kaebuse (määruse punktid 12‒25), jätab kohus kaebaja menetluse peatamise taotluse rahuldamata. II
12.HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. HKMS § 152 lõige 3 sätestab, et kui HKMS § 152 lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.
13.Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse vangla kohustamiseks täitma tema 9. novembri 2020. a taotlus. Viru Vangla 21. oktoobri 2021. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja esitas
9.novembril 2020 vanglale kaks taotlust: taotlus nr 6-10/36076-1 seoses pesumasina kasutamisega ja taotlus nr 6-10/36077-1 seoses veloergomeetri kasutamisega. Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja on praeguses asjas silmas pidanud taotlust nr 6-10/36077-1, sest taotlusega nr 6-10/36076-1 seonduvalt on kaebaja kohtusse pöördunud juba haldusasjas nr 3-21-539. Samuti nähtub 1. novembri 2021. a kohtunõudest kaebajale, et kohus on kaebust mõistnud nii, et praeguses asjas on vaidluse all veloergomeetri, mitte pesumasina kasutamine. Kaebaja ei ole sellele kohtu tõlgendusele vastu vaielnud. Kokkuvõtlikult tõlgendab kohus kaebaja nõuet kohustada vanglat täitma tema 9. novembri 2021. a taotlus nii, et kaebaja palub vangla kohustamist võimaldada tal kasutada veloergomeetrit (velotrenažööri). Arvestades, et Viru Vangla on kohtule teatanud, et veloergomeetri kasutamise piirang ei kehti enam ning kaebajal on antud ajal võimalik veloergomeetrit kasutada, leiab kohus, et kaebuse eesmärk kohustamisnõude osas on käesolevaks hetkeks saavutatud ning menetluse jätkamine kaebuses esitatud kohustamisnõudes ei ole kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik.
14.Kohus küsis 1. novembri 2021. a kohtunõudega, kas kaebaja soovib kohustamisnõudelt üle minna tuvastamisnõudele. Menetluse jätkamise soovi korral tuli kaebajal kohtule selgitada, miks on tuvastamisnõude menetlemine vajalik tema õiguste kaitseks. Kohus andis kaebajale vastamiseks aega kaks päeva alates kohtunõude kättesaamisest. Kaebaja sai kohtunõude kätte 2. novembril 2021. Seega oli viimane päev kohtunõudele vastamiseks 4. november 2021. Kuni praeguse määruse tegemiseni pole kaebaja kohtule vastanud.
15.Tuginedes eeltoodule ning asjaolule, et kaebaja ei ole soovinud kohtult tuvastamisnõudele üleminekut vastavalt HKMS § 152 lõikele 2, on kohus seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada kohustamisnõude osas HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel. Kohus selgitab, et kui praegune määrus menetluse osalise lõpetamise kohta jõustub, ei ole kaebajal enam lubatud esitada kohtule kaebust sama nõudega samal alusel (HKMS § 155 lõige 6 ja § 43 lõike 1 punkt 2).
3-21-975 III
16.Kaebaja taotleb Viru Vangla 7. aprilli 2021. a vaide tagastamise otsuse nr 6-12/120-2 tühistamist. Vaidlustatava Viru Vangla otsusega jäeti kaebaja vaie Justiitsministeeriumile edastamata ja tagastati.
17.HKMS § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lõike 2 punkt 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul on praegusel juhul tegemist sellise olukorraga.
18.Kohus märgib, et vaide tagastamise otsuse puhul ei ole tegemist haldusaktiga, mille osas saaks esitada tühistamisnõuet. Tegemist on menetlust lõpetava toiminguga (HMS § 106 lõige 1).
19.HKMS § 45 lõike 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel. Praegusel juhul tuleb muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsusena mõista Viru Vangla
7.aprilli 2021. a vaide tagastamise otsust nr 6-12/120-2. Kaebaja võib seda otsust eraldiseisvalt vaidlustada vaid juhul, kui see rikub tema õigusi sõltumata vaide esemest. Praegusel juhul ei ole eeltoodu kohtule äratuntav ja ka kaebaja ise ei viita sellele, et vaide tagastamine rikuks tema õigusi sõltumata vaide esemest, milleks olid Viru Vangla direktori 17. märtsi 2020. a käskkiri nr 1-1/45 „Viru Vangla osakondade lukustamine ja päevakava järgsete tegevuste peatamine“ ja selle järgnevad täiendused 19. märtsi 2020. a käskkiri nr 1-1/46, 30. märtsi 2020. a käskkiri nr 1-1/49 ja
13.aprilli 2020. a käskkiri nr 1-1/52 12 osas, mis puudutasid jalutuskäikude peatamist II üksuses. Seega on kaebajal õigus vaidlustada vaide tagastamist vaid juhul, kui ta vaidlustab kohtus ka vaide esemeks olevaid haldusakte.
20.Sarnaselt on vaideotsuse iseseisva vaidlustamise õiguse puudumist käsitlenud ka varasem kohtupraktika (vt Tartu Halduskohtu 27. jaanuari 2020. a määrus asjas nr 3-20-73 (punkt 6), Tartu Ringkonnakohtu 5. juuni 2019. a määrus asjas nr 3-18-659 (punktid 6‒7)).
21.Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et vaie tagastati põhjusel, et otsuse tegemise ajal olid asjaolud võrreldes vaide esitamise ajaga muutnud. Kaebaja vaidlustas vaides jalutuskäikudele saatmiste peatamist.
22.Kohus võtab haldusasja nr 3-20-737 materjalide hulgast praeguse asja juurde Viru Vangla direktori 27. aprilli 2020. a käskkirja nr 1-1/55. Kohus ei pea võimalikuks antud juhul suunata kaebajat vastavalt HKMS § 120 lõike 1 punktile 3 esitama põhivaidlusega seonduvaid nõudeid ehk vaidlustama jalutamistele mittesaatmist. Ka selles osas puudub kaebajal kaebeõigus tulenevalt HKMS § 44 lõikest 1, mille kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Viru Vangla direktori 27. aprilli 2020. a käskkirjast nr 1-1/55 nähtub, et alates 29. aprillist 2020 lõpetati kinnipeetavate jalutuskäikudele saatmise piirangud. Seega on vaides vaidlustatud käskkirjad end selles osas ammendanud ning need ei mõjuta enam kaebaja õigust jalutamisele.
3-21-975
23.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse tühistamisnõude osas HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel. IV
24.Kaebaja palub tuvastada, et vangla on ületanud tema 9. novembri 2020. a taotlusele nr 6-10/36077-1 vastamisel menetlustähtaega. Kaebaja ei ole vähimalgi määral põhjendanud, miks ta leiab, et vangla on vastamise tähtaega rikkunud.
25.Kaebaja 9. novembri 2020. a taotlus nr 6-10/36077-1 ei olnud märgukiri ega selgitustaotlus, millele kohalduks märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses (MSVS) sätestatud 30‐päevane tähtaeg (§ 6). Kaebaja esitas 9. novembril 2020 taotluse toimingu sooritamiseks, s.o taotluse HMS mõttes. HMS § 5 lõige 4 sätestab, et menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtajal. Kuna vangistusseaduses (VangS) ega selle alusel justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirjas“ (vrd üldkorralduseks oleva Viru Vangla kodukorra punkt 11.1.5) ei ole kindlaks määratud taotlusele vastamise tähtaega (v.a VangS § 11 lõikes 7 sätestatud vaide lahendamise tähtaeg - 30 päeva), tuleb vanglal taotlus HMS mõttes lahendada viivituseta. Tegu on määratlemata õigusmõistega, mida vangla peab sisustama, lähtudes konkreetsest olukorrast. MSVS-s sätestatud 30‐päevane tähtaeg võib olla üldiseks orientiiriks. (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 14. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-19-882, punkt 23.4.) Seega ei ole taotlusele vastamiseks ette nähtud konkreetse pikkusega tähtaega, vaid taotlusele vastamise kiirus tuleb otsustada kõiki asjaolusid arvestades. Taotlusele vastates ei tohiks üldjuhul siiski ületada 30-päevast tähtaega. Kaebaja esitas taotluse 9. novembril 2020 ja vangla vastas sellele 9. detsembril 2020, st 30. päeval pärast taotluse esitamist. Kaebaja ei ole osutanud asjaoludele, millest tingituna oleks vangla pidanud taotluse lahendama kiiremini. Kaebusest ei nähtu, et kaebajale oleks kaasnenud negatiivseid tagajärgi sellest, et vangla vastas tema 9. novembri 2020. a taotlusele 9. detsembril 2020. Kohtu hinnangul ei ole võimalik jõuda järeldusele, et vangla oleks kaebaja taotlusele vastates menetlustähtaega rikkunud. Seega puudub kaebajal vajadus vaidlustada tuvastamisnõudega vangla tegevust tema 9. novembri 2020. a taotlusele nr 6-10/36077-1 vastamisel. Kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tuleb kaebus tuvastamisnõude osas tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel. V
26.Kuna kohus lõpetab antud asjas menetluse osaliselt ning ülejäänud osas tagastab kaebuse, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, mistõttu jääb see läbi vaatamata. Kuivõrd kaebaja ei ole praeguses asjas menetluskulusid kandnud, siis ei esine ka vajadust võtta seisukohta menetluskulude jagamise kohta.
27.Kohus asendab määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.