Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Hageja nõuded, väited ja tõendid Kohtule esitatud hagiavalduse (tl 31-37, eelnes maksekäsu kiirmenetlus) ja teiste menetlusdokumentide (tl 139-141 ja 158) kohaselt on hageja korteriühistu (KÜ) Paimaja 11 asutamise kohta on tehtud kanne registriosakonnas 31.12.1999 ning liikmeteks on kõik elamu korteriomanikud (põhikirja p 3.1, tl 91-99). Korteriomandi nr xx omanikuks on kostja M. E.. Kostja oli kuni 21.05.2015 korteriühistu juhatuse liige, kelle valduses on käesoleva ajani korteriühistu raamatupidamisdokumendid kuni juuli 2015 (kaasa arvatud) kohta, ehkki 21.05.2015 toimunud KÜ üldkoosolekul kohustas uus juhatuse liige R. I. need välja andma hiljemalt 08.06.2015 kell 10.00. Vaatamata sellele, et kostja ei ole korteriühistu raamatupidamisdokumente uuele juhatusele üle andnud, on ta juba seisuga 31.12.2014 kinnitanud korteriühistu ees võlgnevuse olemasolu kogusummas 2712.54 eurot (koosnes kuni 2015.aasta novembrikuu eest esitamisele kuuluvate arvete võlgnevusest., võlatunnistus tl 42), mille lubas tasuda osade kaupa 50 euro suuruste maksetena iga kuu 20-ks kuupäevaks. Vaatamata omakäelisele kinnitusele võla tunnistamise kohta ning kostja poolt antud lubadusele tasuda seisuga 31.12.2014 võlas olev summa ositi, on võlakohustust tasutud ebapiisavalt (makstud on vaid jooksvaid kulusid ja neidki ebapiisavas ulatuses). Perioodi 01.12.2014– 31.04.2016 kohta on kostjale täiendavalt arveid esitatud tarbitud ja kommunaalteenuste eest ning tasumisele kuuluvate majanduskulude eest summas 2412.43 eurot. Seisuga 02.06.2016 oli kostja võla suuruseks kokku 2849.63 eurot (s.o seisuga kuni 30.04.2016 tarbitud kommunaalteenuste eest summas 2476.74 eurot ja viivised 372.89 eurot). Võlgnevus tuleneb 31.12.2014 võlatunnistuse järgsest võlast summas 2712.54 eurot ja perioodi 01.12.201431.04.2016 jooksvatest kulude kohta esitatud tasumata arvetel olevatest summadest. Hageja on esitanud tõendid saadud maksete, arvete summade ja K. L. poolt kostja korteri eest tasutud summade kohta (tl 43-46, 142-143, pearaamatu väljavõtted 2015 jaanuar – juuli kohta tl 6578). Kostja omapoolset 31.12.2014 võlakokkuleppega võetud kohustust täitnud ja seda ka peale hageja poolt 18.08.2015 hoiatuse (tl 47) ning selle järgselt ka uue täiendava maksegraafikuga (tl 48) täitmistähtaja andmist. Hoiatusele lisatud maksegraafiku järgselt pakkus hageja kostjale maksegraafiku järgset tasumist, mille kohaselt oli kostjal võimalus tasuda hiljemalt 15.09.2015 makse summas 644.22 eurot, 15.10.2015 makse summas 644.22 eurot, 15.11.2015 makse summas 644.22 eurot ja 15.12.2016 makse summas 644.22 eurot. Kostja täiendava tähtajaga ei nõustunud, võlg on likvideerimata ja seega on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. Seisuga 31.08.2015 oli kostjal tasumata arveid, sh võlatunnistusega seotult summas 2411.55 eurot. Nimetatud perioodi arvete arvestus on raamatupidamisprogrammis üleval, kuid arved ja muud dokumendid on kostja valduses, kes ei ole raamatupidamist vaatamata juhatuse liikme volituste lõppemisele üle andnud. Seega saab hageja tõendada kostja jooksvat võlgnevust korteriühistu pearaamatu väljavõtetega. Kostja võlg seisuga 31.12.2014 oli summas 2874.20 eurot. 2015.aasta jaanuarikuu eest esitati arve summas 167.12 eurot. Kostjale esitati 2015.aasta veebruarikuu eest arve summas 153.13 eurot, 2015.aasta märtsikuu 2 (7)

Tsiviilasi nr 2-16-105616 eest 150.66 eurot, 2015.aasta aprillikuu eest 130,36 eurot, 2015.aasta maikuu eest 81.90 eurot, 2015.aasta juunikuu eest 146.53 eurot, 2015.aasta juulikuu eest 34.95 eurot ja alates 31.08.2015 saab hageja oma nõuet tõendada hagiavaldusele lisatud arvetega perioodi 31.08.2015- 30.04.2016 eest (tl 80-88). Kuivõrd 31.12.2014 võlatunnistuses märgitud võlg on tekkinud varasematel perioodidel maksmata majandamiskuludelt, millistelt korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 järgi on õigus arvestada viivist 0.07% päevas, siis nõuab hageja kostjalt ka eelviidatud võlalt viiviseid arvestatuna põhivõlalt alates 31.07.2015 kuni 30.04.2016 ja millise arvestuskäik on toodud eraldi hagi lisana (tl 100-101). Viidatud viivisearvestuse kohaselt on viivise suuruseks seisuga 30.04.2016 tasumata põhivõlalt 372.89 eurot. Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja vastuväidetele Kostja M. E. oma kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 112-114) hagi ei tunnista. Kostja märgib, et raamatupidamisdokumendid on üle antud KÜ-le Paimaja 11. Jooksvad kulud on kaetud, samuti on toimunud tasumine võlgnevuse vähendamiseks, mis nähtub konto väljavõtetelt võrdlemisel jooksva kuude lõikes olevate arvetega. KÜ koosoleku järgi muutuvad nõutavaks arved, mis ületavad 200 eurot, kuid korter 19 puhul nõutakse intresse (mõeldud on arvatavasti viiviseid) kogu summalt. Kostja on korduvalt kirjalikult ja suuliselt põhjendanud, et suudab võlgnevust vähendada intresse rakendamata või äärmisel juhul miinimumis 0.1-0.2 %. Kostja on korduvalt maininud võlgnevuse tasumise võimekust 50-80 eurot kuus, kuid juhatusele see ei sobinud. Viivisetasu arvestus ei ole põhjendatud KÜ Paimaja 11 poolt ja ei kuulu tasumisele. Ka K. L. isik ei ole kostjale teada ning ei ole teadaolevalt krt xx arveid tasunud. Hageja märgib täiendavalt, et on KÜS-s sätestatud viiviseid arvestanud alates 31.07.2015, peale vastava otsuse ühistu üldkoosolekul vastuvõtmist. Uus raamatupidamisteenuse osutaja võttis raamatupidamise üle ka 31.07.2015 seisuga, võttes kokku kõik kostja selleks ajaks kogunenud võlgnevused 31.07.2015 kande numbriga 150719 summas, s.o 2611.55 eurot. Kuna maksete juures ei ole määratletud, millise arve katteks vastav summa on tasutud, tugineb hageja VÕS § 88 lg 6 p 1, mis sätestab, et kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Kostja korteriomandiga (nr xx) seotud laekumised kuni 30.04.2016 on olnud vastavalt: - 30.08.2015 summas 200 eurot, siis jäi konkreetse tasumise järel seisuga 30.08.2015 võla jäägiks 2611.55-200= 2411.55 eurot; - 30.09.2015 summas 200 eurot, siis jäi konkreetse tasumise järel seisuga 30.09.2015 võla jäägiks 2411.55-200= 2211.55 eurot; - 31.10.2015 summas 200 eurot, siis jäi konkreetse tasumise järel seisuga 31.10.2015 võla jäägiks 2211.55-200= 2011.55 eurot; - 30.11.2015 summas 160 eurot, siis jäi konkreetse tasumise järel seisuga 30.11.2015 võla jäägiks 2011.55-160= 1851.55 eurot; - 19.12.2015 summas 200 eurot, siis jäi konkreetse tasumise järel seisuga 19.12.2015 võla jäägiks 1851.55-200= 1651.55 eurot; - 05.04.2016 summas 150 eurot, siis jäi konkreetse tasumise järel seisuga 05.04.2016 varasema (enne 31.07.2015 tekkinud) võla jäägiks 1651.55-150= 1501.55 eurot. Viiviseid hakati arvestama alates 31.07.2015 võla summalt 2611.55 eurot. Asjaolu, kas kostja on võimeline tasuma korteriomandiga seotud jooksvaid kulutusi, pidi kostja ette nägema ajal, kui konkreetse korteriomandi omanikuks sai. Ehkki see ei ole antud vaidluse kontekstis oluline, siiski väliselt paistab kostja hästi toimetulevat (hageja teeb järelduse 3 (7)

Tsiviilasi nr 2-16-105616 väljapoole paistvat pillavast elustiilist nagu näiteks igapäevaselt kasutusel olevad sõiduautod jms). Juhul, kui kostja ei suuda kanda igapäevaseid kulusid, mis kaasnevad korteriomandiga, siis on kostjal võimalik korteriomand võõrandada. Hageja ei näe võimalust, et teised korteriomanikud ja KÜ liikmed peaksid rahastama igakuiselt kostja korteriomandiga seotud jooksvaid kulutusi. Asjaolud, miks K. L. on tasunud kostja korteriomandiga seotud kulusid, ei ole hagejale teada, kuid nähtuvalt laekumiste kirjetest nagu näiteks: „kliendi nr 1119 kommunaalide tasu ja võlgnevuse osaline korter xx“ järeldab hageja, et tasumine on toimunud kostja korteriga seotud arvete alusel. Juhul, kui kostja jääb väite juurde, et nimetatud laekumised ei puuduta kostja korteriomandi makseid mingilgi määral, siis suurendab hageja haginõuet K. L. poolt tasutud summade võrra. Hiljemalt hagiga on kostja saanud kätte viivisearvestuse alates 31.07.2015 ning kuna kostja ei ole esile toonud, millised arvutuslikud vead sellelt tema arvates nähtuvad, ei saa hageja kuidagi nõustuda kostja väitega võimalikust arvestuse ebatäpsusest. On äärmiselt kummastav, et kostja vastusele lisatud kirjavahetusest nähtuvalt arvetest ajaperioodist enne 31.07.2015 väljavõtteid ja selgitusi nõuab kostja, kelle valduses on KÜ Paimaja 11 raamatupidamine kuni 31.07.2015 (s.o millist hoiab kostja varasema KÜ juhatuse liikmena õigustamatult enda käes ega ole soostunud hagejale üle andma). Seega on kostja kohustatud tasuma talle esitatud arvetel kajastatud halduskulu ning ka tasumata osalt viivise summad tasuma. Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus, et kostjale kuulub omandiõiguse alusel korteriomand Xxxxxxx xxx xx-xx, xxxxxxx, Pärnumaa. Hageja nõuab kostjalt kommunaalkulude tasumist vastavalt hageja esitatud arvetele ajaperioodi eest kuni 31.12.2014 (millise osas on kostja võlga võlatunnistusega tunnistanud) ja sealt edasi jooksvalt kuni 30.04.2016. Antud asjas on tegemist võlgnevuse väljanõudmise vaidlusega, mis kuulub lahendamisele korteriühistuseaduse (KÜS) sätete alusel. Tulenevalt KÜS § 2 lg-st 1 on korteriühistu eesmärk korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 alusel eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Hageja põhikirja punkt 4.2.5 kohaselt on kostja kohustatud tasuma regulaarselt elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid põhikirjas, üld- ja juhatuse koosoleku poolt 4 (7)

Tsiviilasi nr 2-16-105616 kehtestatud suuruses ja korras. Hageja poolt esitatud kommunaalteenuste arvetest ja nähtuvalt tegelikest laekumistest kõrvutatuna võlgnevusega, mis oli seisuga 31.12.2014, on kostja võlgnevus hageja ees seisuga 30.04.2016 summas 2412.43 eurot. Vastavalt hageja poolt esitatud arvetes märgitule tuleb kommunaalteenuste arved tasuda hiljemalt kuu lõpuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 7 alusel muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kuivõrd hageja on kostjale arveid esitanud, milles on märgitud kohustuse täitmise tähtaeg, on nõue sissenõutavaks muutunud. Kostja on esitanud vastuväite, et jooksvad kulud on kaetud, samuti tasumine on toimunud võlgnevuse vähendamiseks, mis nähtub konto väljavõtetelt võrdlemisel jooksva kuude lõikes olevate arvetega. Samas ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuvalt on kostja määranud, millise kohustuse täitmiseks on ta raha üle andnud, seega võis võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 4 kohaselt selle määrata ka hageja. Kohtu hinnangul on hageja kostja võla kujunemist piisavalt selgitanud ning esitanud selle tõendamiseks kommunaalteenuste arved. Hageja on hagiavalduses ja selle lisadeks olevas kliendilaekumise aruannetes nii 2015. kui 2016.aasta kohta selgelt näidanud, kuidas kostja võlg pärast 31.12.2014 seisuga võla tunnistamist summas 2712.54 EUR on kujunenud/muutunud ning kostja ei ole sellele arvestusele vastuväiteid esitanud. Kostja korteri eest on K. L. poolt igakuiselt 2015. ja 2016.aastal tasutud kommunaalteenuste arvete eest sisuliselt suvalisi summasid (tl 45, summad on enamasti ümmargused, nt 150 EUR, 170 EUR, arved on aga tegelikult teistsugused – vt esitatud pearaamatu väljavõtted). Kogumis on arvete ja tasumiste võrdluses näha, et pigem on kostja tasunud veidi rohkem kui temale esitatud arve suurus, ja tegelikkuses ongi tema võlgnevus 2712.54 EUR selle arvel hagis nõutava perioodi eest ehk kuni 30.04.2016 vähenenud 2476.74 euroni (kõiki kostja eest K. L. poolt tehtud makseid kuni 30.04.2016 on hageja arvestanud). Selles mõttes on kostja õigesti väitnud, et tema varasem võlg on vähenenud, küll aga sugugi mitte sellises tempos, nagu ta oma 31.12.2014 võlatunnistuses on lubanud (tasuda 50 EUR igakuiselt sisuliselt lisaks jooksvale arvele). Kostja allkirjastatud 31.12.2014 dokument on võlaõigusseaduse § 30 lg 1 mõttes deklaratiivne võlatunnistus – leping, millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Selle puudumise peaks kostja ümber lükkama, mida ta aga teinud pole – kostja ei ole ka menetluses väitnud, nagu ei olnuks tema võlg 31.12.2014 tema enda kinnitatud summas. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis seisuga 30.04.2016 summas 372.89 eurot ja see on asjas ainus sisuline vaidluse ese. Tulenevalt KÜS § 7 lõikest 4 võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult majandamiskulude maksmisega viivitamisel viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kõik hageja nõutavad summad on majandamiskulud KÜS viidatud sätete mõttes. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses üldjuhul kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Praeguses asjas tugineb hageja sellele, et kostja on jätnud tasumata majandamiskulude eest vastavalt esitatud arvetele ja kohus on selle ülalpool ka tuvastanud. Kohus ei nõustu kostjaga, et nimetatud seadusesätte alusel nõutava viivise puhul tuleb arvestada võlgniku maksevõimega, selline nõue ei tulene seadusest ega sätte mõttest. Oluline on käesoleval juhul märkida, et kuigi kostja oli juba 31.12.2014 võlgnevuses ligemale 3000 euroga (mis on esitatud arvete põhjal enam kui aasta eest esitatud arvete summa), ei ole ühistu juhatus temalt asunud viiviseid nõudma enne 31.07.2015, kui oli selge, et ka nimetatud võlgnevust on kostja asunud tasuma vähesel määral. Kohtu hinnangul on hageja juhatus olnud viivise nõudmisel pikka aega äraootaval seisukohal, s.t ei ole üldse viiviseid kostja suhtes 5 (7)

Tsiviilasi nr 2-16-105616 rakendanud ning selles mõttes ei saa hagejale etteheiteid teha.. Olukorras, kus majandamiskulude eest on ühe korteri poolt tekkinud võlgnevus sellises mahus, on ilmne, et kogu ühistu tegevus on häiritud, sest tuleb leida lisavahendeid tegelikkuses ühistu korraldatud teenuste eest tasumiseks ja viivisenõue seaduses sätestatud piirides on igati õigustatud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis arvestatuna võla põhiosalt alates 01.05.2016 kuni põhinõude täitmiseni määras 0.07 % päevas KÜ Paimaja 11 kasuks. Seega tuleb hagi rahuldada täies ulatuses. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja on oma menetluskulude nimekirja, kuludokumendid ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitanud 28.11.2016, kostja oma seisukohta menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole. Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus tsiviilkohtumenetluses seadustiku (TsMS) § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend 03.06.2013, tsiviilasi nr 3-2-1-65-13 p 14). Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Hageja palub menetluskulude nimekirjas kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1066.60 eurot, millest 741.60 eurot õigusabikulud ning 325 eurot riigilõiv. Õigusabikulu on esitatud Toomemägi ja Partnerid Õigusbüroo OÜ 13.06.2016 arve nr 87, 16.09.2016 arve nr 151 ja 28.11.2016 arve nr 170 alusel. Kostjale on menetluskulude nimekiri kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluses viidatud kulutus lepingulise esindaja osutatud õigusteenusele summas 741.60 eurot (koos käibemaksuta) on 6 (7)

Tsiviilasi nr 2-16-105616 põhjendatud ja vajalik. Kostja ei vaidle vastu hageja lepingulise esindaja poolt esiletoodud ajakulule menetluses osalemiseks kokku 10 tundi ja 15 minutit (sellest 7 tundi põhjaliku hagiavalduse koostamisele) ega tunnitasule 60 EUR. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud õigusabi tunnitasumäära 120 eurot nii koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13), kui ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Samas on Riigikohus 11.04.2014 lahendis asjas nr 3-2-1-11-14 sisuliselt möönnud, arvestades inflatsiooni olemasolu ja hindade tõusu kui üldteada asjaolusid, et alates 2013.a võib mõistlikuks pidada ka advokaadi tunnitasu suurust 140 eurot (lisandub käibemaks). Eeltoodud kohtupraktikat arvestades saab kohtu hinnangul igal juhul põhjendatuks lugeda ka hageja esiletoodud tunnihinda (60 eurot). Kostjalt kuulub ka väljamõistmisele hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 325 eurot, kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Tulenevalt eelpooltoodust tuleb käesolevaga kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista hageja lepingulisele esindajale tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud kogusummas 741.60 EUR ja riigilõiv 325 eurot, kokku 1066.60 eurot. Summa sisaldab käibemaksu kuna hageja on TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.