Eesistuja Vahur-Peeter Liin, liikmed Kai Kullerkupp ja Urmas Volens
Kohtuasi
Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaseltsi taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks ja selle käigus tõendite kogumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Veiko Saluste määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaselts, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Tavo Tiits ja Lembit Tedder Puudutatud isik Veiko Saluste, lepinguline esindaja vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik Puudutatud isik Google Ireland Limited, lepinguline esindaja vandeadvokaat Triin Väljaots
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-14452.
2.Teha asjas uus määrus, millega rahuldada Veiko Saluste taotlus täiendava lahendi tegemiseks ning jätta määruskaebemenetluse kulud Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaseltsi kanda.
3.Rahuldada määruskaebus.
4.Jätta Riigikohtus kantud menetluskulud Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaseltsi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2-23-14452
1.Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaselts (avaldaja) esitas 11. oktoobril 2023 Harju Maakohtule taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks ja selle käigus tõendite kogumiseks. Avaldaja taotles Veiko Saluste (puudutatud isik I) Gmaili kontoga seotud e-posti aadressilt saadetud e-kirjade kogumist.
2.Harju Maakohus rahuldas 19. oktoobri 2023. a määrusega avaldaja taotluse ning algatas eeltõendamismenetluse, kohustades äriühingut Google Ireland Limited (puudutatud isik II) esitama tõenditena puudutatud isiku I Gmaili kontoga seotud e-posti aadressilt saadetud e-kirju.
3.Puudutatud isik I esitas taotluse maakohtu kohaldatud tõendite tagamise abinõu tühistamiseks. Maakohus jättis 15. veebruari 2024. a määrusega taotluse rahuldamata. Kohus märkis, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
4.Puudutatud isik I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ning teha uue määruse, millega tühistada menetluses kohaldatud tõendite tagamise abinõu. Maakohus keeldus 11. märtsi 2024. a määrusega määruskaebust kaebeõiguse puudumise tõttu menetlusse võtmast.
5.Taotluse tõendite tagamise abinõu tühistamiseks esitas ka puudutatud isik II. Maakohus rahuldas
13.märtsi 2024. a määrusega puudutatud isiku II taotluse, tühistas tõendite tagamise abinõu ning lõpetas avaldaja taotlusel algatatud eeltõendamismenetluse. Maakohus jättis kõik menetluskulud avaldaja kanda.
6.Puudutatud isik I esitas 26. märtsil 2024 määruskaebuse maakohtu 11. märtsi 2024. a määruse peale, millega kohus keeldus tema määruskaebust menetlusse võtmast.
7.Avaldaja esitas 28. märtsil 2024 määruskaebuse maakohtu 13. märtsi 2024. a määruse peale, millega kohus tühistas tõendite tagamise abinõu ja lõpetas eeltõendamismenetluse.
8.Maakohus võttis nii puudutatud isiku I kui ka avaldaja määruskaebuse menetlusse, jättis mõlemad määruskaebused rahuldamata ja saatis need tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
9.Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. septembri 2024. a määrusega avaldaja määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu 13. märtsi 2024. a määruse muutmata. Ringkonnakohus märkis, et määruse peale ei saa TsMS § 248 lg 5 järgi esitada määruskaebust.
10.Samal päeval tehtud eraldiseisva määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus puudutatud isiku I määruskaebuse läbi vaatamata. Ringkonnakohtu seisukoha kohaselt ei ole määruskaebuse eesmärki võimalik saavutada, kuna avaldaja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu on jõustunud maakohtu
13.märtsi 2024. a määrus, millega kohus tühistas tõendite tagamise abinõu ja lõpetas eeltõendamismenetluse.
11.Mõlemas 30. septembri 2024. a määruses märkis ringkonnakohus, et eeltõendamismenetluse kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav lahend TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, mistõttu jättis ringkonnakohus mõlemas määruses menetluskulude jaotuse kindlaks määramata.
12.Puudutatud isik I esitas ringkonnakohtule TsMS § 448 lg 1 p 1 ja p 3 alusel taotluse teha täiendav lahend, millega rahuldada puudutatud isiku I taotlus jätta mõlema määruskaebuse menetlemise kulud avaldaja kanda. 2(5)
2-23-14452 Puudutatud isik I on seisukohal, et kuna eeltõendamismenetlus on lõppenud, ilma et avaldaja oleks saanud soovitud tõendeid, on eeltõendamismenetluse kohta tehtud määrus kohtuasja menetlust lõpetav lahend, milles tuleb kindlaks määrata menetluskulude jaotus. Edutu eeltõendamismenetluse korral ei saa eeldada põhimenetluse järgnemist, mistõttu ei saa eeltõendamismenetluse kulusid jätta jaotamata põhjendusega, et kulud võetakse arvesse põhimenetluses kulude jaotamisel.
13.Avaldaja vaidles taotlusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
14.Ringkonnakohus jättis 23. oktoobri 2024. a määrusega rahuldamata puudutatud isiku I taotluse teha täiendav lahend. Ringkonnakohus jäi oma varasema seisukoha juurde, mille kohaselt ei ole eeltõendamismenetluse kohta tehtav määrus kohtuasja menetlust lõpetav lahend TsMS § 173 lg 1 esimese lause tähenduses, mistõttu ei märgita selles menetluskulude jaotust. Eeltõendamismenetluse kulud võetakse TsMS § 170 lg 3 kohaselt arvesse põhimenetluses kulude jaotamisel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
15.Puudutatud isik I esitas ringkonnakohtu 23. oktoobri 2024. a määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha täiendav määrus menetluskulude avaldaja kanda jätmiseks. Alternatiivselt palub puudutatud isik I saata asi tagasi ringkonnakohtule täiendava määruse tegemiseks ja kõigi menetluskulude avaldaja kanda jätmiseks. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud palub puudutatud isik I jätta avaldaja kanda. Puudutatud isik I on seisukohal, et ringkonnakohus on määruse tegemisel valesti kohaldanud TsMS § 448 lg-t 1, kui on jätnud asjas täiendava lahendi tegemata. Kohus ei võtnud arvesse asjaolu, et ringkonnakohtu 30. septembri 2024. a määrusega on jõustunud maakohtu 13. märtsi 2024. a määrus eeltõendamismenetluse lõpetamise kohta, mistõttu on ringkonnakohus teinud asja menetlust lõpetavad määrused, milles tuleb ära märkida menetluskulude jaotus. Kuna eeltõendamismenetlus on lõppenud, ilma et avaldaja oleks tõendeid saanud, ei ole võimalik järgnevaid menetlusi käsitada eeltõendamismenetlusele järgnevate põhimenetlustena.
16.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata.
17.Puudutatud isik II määruskaebusele ei vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
18.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel koostoimes TsMS §-ga 695 menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Kolleegium teeb TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel uue määruse, millega rahuldab puudutatud isiku I taotluse ning teeb asjas täiendava määruse, millega jätab määruskaebemenetluse kulud tervikuna avaldaja kanda. Määruskaebus rahuldatakse.
19.Puudutatud isik I on vaidlustanud ringkonnakohtu määruse, millega jäeti rahuldamata tema taotlus teha täiendav määrus. Selleks tuleneb kaebeõigus TsMS § 448 lg-st 6 koostoimes TsMS § 477 lg-ga 1. Seega on praeguses asjas vaidluse all üksnes küsimus, kas ringkonnakohus pidi tegema 3(5)
2-23-14452 täiendava määruse. Kolleegium ei kontrolli seega ringkonnakohtu 30. septembri määruste sisulist seaduslikkust ja põhjendatust.
20.TsMS § 448 lg 1 p 3 kohaselt võib asja otsustanud kohus teha täiendava otsuse, kui kohus ei ole lahendanud menetluskulude jaotamist. Ringkonnakohus on võtnud mõlemas 30. septembril 2024 tehtud määruses seisukoha, et eeltõendamismenetluse kohta tehtud määruses ei märgita menetluskulude jaotust. Samas tuleb kohtul TsMS § 173 lg 1 järgi menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotus kindlaks määrata. See kehtib TsMS § 173 lg 2 alusel ka siis, kui menetlusosalised ei ole ise menetluskulude jaotuse kindlaksmääramist taotlenud. Seega tuleb võtta seisukoht, kas eeltõendamismenetluses tehtud ringkonnakohtu määrused, millega jäeti jõusse eeltõendamismenetlust lõpetav maakohtu määrus ning läbi vaatamata puudutatud isiku I määruskaebus, on menetlust lõpetavad lahendid TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes.
21.Riigikohus on varem selgitanud, et eeltõendamismenetlus ei ole iseseisev kohtumenetlus, vaid selle eesmärk on lihtsustada taotleja eeldatavate õiguste kaitsmist võimalikus tulevases (kavandatavas) või juba käimasolevas kohtumenetluses (RKTKm 09.06.2021, 2-17-7899/65, p 22.3). Seetõttu võetakse TsMS § 170 lg 3 alusel eeltõendamismenetluse kulud arvesse põhimenetluses kulude jaotamisel. Kui eeltõendamismenetluses tuleb kohe kanda kohtukulusid või kui eeltõendamismenetlusele kohe põhimenetlust ei järgne, tuleb TsMS § 170 lg 1 järgi kulud kanda eeltõendamismenetlust taotlenud isikul. Seega peab eeltõendamismenetlusega seotud kohtukulud kandma isik, kes taotles eeltõendamismenetluse algatamist, kuid kui eeltõendamismenetlusele järgneb põhimenetlus, sõltub eeltõendamismenetluse kulude jaotus põhimenetluse tulemusest (vt RKTKm 09.05.2022, 2-21-5736/29, p 25; vt ka RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-91-13).
22.Eeltoodu on asjakohane juhul, kui kohus rahuldab eeltõendamismenetluse algatamise taotluse, eeltõendamise käigus kogutakse tõendeid ning neid tõendeid kasutatakse kas eeltõendamismenetluse ajal käimasolevas kohtumenetluses või pärast eeltõendamismenetluse lõppu algatatavas menetluses. Sellisel juhul on eeltõendamismenetlus seotud sellele järgneva põhimenetlusega, täites oma eesmärki lihtsustada põhimenetluses taotleja õiguste kaitsmist.
23.Seevastu olukorras, kus eeltõendamismenetluse algatamise taotlus jääb rahuldamata või eeltõendamise käigus tõendeid ei koguta, on eeltõendamismenetlus de facto iseseisev menetlus, mis ei ole seotud sellele järgnevate menetlustega. Seda seetõttu, et eeltõendamismenetluse algatamata jätmise korral ei saa algatamist taotlenud isik menetlusest ühtegi tõendit, millele põhimenetluses tugineda (TsMS § 249 lg 1). Järelikult on eeltõendamismenetluse algatamise taotluse rahuldamata jätmise kohta tehtav lahend või lahend, millega lõpetatakse eeltõendamismenetlus enne tõendite kogumist või keeldutakse kogutud tõendite avaldajale kättesaadavaks tegemisest (vt RKTKm 09.05.2022, 2-21-5736/29, p 20), TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes kohtuasja menetlust lõpetav lahend, milles tuleb kindlaks määrata ka menetluskulude jaotus. Sel juhul on põhjendatud jätta menetluskulud eeltõendamismenetlust taotlenud isiku kanda (TsMS § 172 lg 1).
24.Võimalik on ka olukord, kus enne põhimenetluse algust toimunud eeltõendamismenetluses tõendeid küll kogutakse, kuid avaldaja neile tõenditele tuginedes hagi ei esita. Kolleegium leiab, et sellisel juhul saab menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisest huvitatud menetlusosaline taotleda eeltõendamismenetluse korraldanud kohtult kulude jaotamist. Seejuures tuleb kohtul selgitada menetlusosalisele tema õigust esitada vastav taotlus menetluskulude jaotamiseks juhuks, kui avaldaja ei ole mõistliku aja jooksul pärast eeltõendamismenetluses tõendite kogumist põhimenetlust algatanud.
4(5)
2-23-14452 Kulude jaotamise taotluse lahendamisel selgitab kohus välja teiste menetlusosaliste seisukohad eeltõendamismenetluse menetluskulude jaotamise kohta. Selle käigus on eeltõendamismenetluse korraldamist taotlenud isikul võimalik vastuväitena tugineda põhimenetluse algatamise kavatsusele. Selline vastuväide peab väljendama taotleja selget kavatsust algatada põhimenetlus (nt esitada hagi) esimesel võimalusel. Taotlejal tuleb näidata, missuguseks tähtajaks ta kavatseb põhimenetluse algatada ning miks ei ole seda varem võimalik teha. Vastuväites määratud tähtaeg peab olema mõistliku pikkusega. Kui taotleja nimetatud aja jooksul põhimenetlust ei algata, tuleb eeltõendamismenetluse korraldanud kohtul menetluskulude jaotamise taotlus rahuldada ning jaotada menetluskulud nii, nagu tõendeid ei oleks kogutud. Kui kirjeldatud olukorras menetluskulude jaotamisest huvitatud menetlusosaline asjaomast taotlust ei esita ning eeltõendamismenetlusele põhimenetlust ei järgne, võib menetluskulude jaotus jääda kindlaks määramata.
25.Eespool toodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu 30. septembri 2024. a määrusi, millega jäeti jõusse eeltõendamismenetlust lõpetav maakohtu määrus ja jäeti puudutatud isiku I määruskaebus läbi vaatamata, käsitada TsMS § 173 lg 1 mõttes asja menetlust lõpetavate lahenditena, milles tuli kindlaks määrata menetluskulude jaotus. Sellest tulenevalt tuleb puudutatud isiku I taotlus teha täiendav lahend TsMS § 448 lg 1 p 3 alusel rahuldada.
26.Arvestades, et avaldaja esitatud eeltõendamismenetluse algatamise taotlus jäi sisuliselt rahuldamata ning eeltõendamismenetluse käigus tõendeid ei kogutud, leiab kolleegium, et õiglane on jätta määruskaebemenetluse kulud ja Riigikohtus kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt tervikuna avaldaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.