lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-1417/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 24.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-1417/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.09.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
823
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-1417

Määruse kuupäev

24. september 2021

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Marek Sinimetsa kaebus Tartu Vangla vastu seoses 14.05.2021 helistamise taotluse rahuldamata jätmisega

Menetlusosalised

Kaebaja Marek Sinimets Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1.Kaebaja Marek Sinimets esitas 27.06.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja soovis 14.05.2021 helistada, kuid vanglaametnik D. Bronzova jättis tema taotluse rahuldamata. Vangla lubas koroonaviiruse leviku tõkestamiseks piirangute kehtestamisel, et pikaajaliste kokkusaamiste keeldu kompenseerib muuhulgas piiramatu võimalus suhtlemiseks lähedaste ja sõpradega telefoni teel. Kaebaja soovis helistada perekondlike probleemide lahendamiseks. Kaebaja oli ainuke, kelle taotlust ei rahuldatud, kuigi telefonid seisid vabalt. Vanglaametnik kuritarvitas ametivõimu. Kaebaja pöördus vangla sisekontrolli poole, kuid ei ole vastusega (tl 2) rahul. Kaebaja palus kohtul sekkuda võimupiiride ületamise osas.
2.Kohus tegi kindlaks järgmised asjaolud: - kaebaja esitas 13.05.2021 taotluse helistada 14.05.2021 kell 10.30 (tl 10). Taotluses on märgitud kokku kuue isiku eesnimed, perekonnanime algustähed ja telefoninumbrid. Üksuse juht D. Bronzova on taotlusele 14.05.2021 teinud märke „Ei luba“; - kaebaja esitas 18.05.2021 Tartu Vangla direktorile adresseeritud kaebuse (tl 11). Kaebaja taotles ametniku vastutusele võtmist ja temapoolset vabandust võimupiiride ületamisel; - Tartu Vangla vastas kaebajale 18.06.2021 (tl 2, 12). Vangla selgitas, et kaebajal ei ole õigust taotleda vanglaametniku vastutusele võtmist või distsiplinaarset mõjutamist või nõuda vabandamist. Vastusele on alla kirjutanud spetsialist E. Elias;

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

- kohus palus vastustajal esitada kõik kaebaja avaldused seoses tema sooviga helistada 14.05.2021 ning nende suhtes tehtud vangla otsused, vangla muid dokumente kohtule ei esitanud. Kohtu seisukoht

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 sätestab nõuded, mida on võimalik halduskohtule esitada. Vangistusseaduse § 11 lg 5 ja 8 näevad kinnipeetava nõuete puhul vangla vastu ette kohustusliku kohtueelse menetluse, ilma seda läbimata saab kinnipeetav kohtule esitada üksnes tuvastamiskaebuse. Kaebuses ei ole kaebaja nõue üheselt mõistetavalt välja toodud. Kohtueelse menetluse dokumentide (määruse punkt 2) põhjal saab kaebust mõista nii, et kaebaja soovib vastustaja kohustamist vanglaametnik D. Bronzova tegevuse uurimiseks ja tema vastutusele võtmiseks või kaebaja ees vabandamiseks. Kaebaja ei ole kohtueelses menetluses muid nõudeid esitanud.
4.Eeltoodud nõude esitamiseks kaebajal kaebeõigust ei ole. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebaja õigusi või kohustusi ei mõjuta see, kas ja kuidas reageerib vangla ametnike väidetavatele ametikohustuste rikkumisele. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et vangla või kohus tuvastaks ametnike teenistuskohustuste rikkumise või nende süü või kohaldaks neile mingeid mõjutusvahendeid. Andestuse palumine ja andestamine on inimlikud, kuid mitte õiguslikud kategooriad. Kohtul ei ole volitust kohustada kedagi vabandust paluma.
5.Kaebajal ei ole kaebeõigust ka juhul, kui ta soovis hinnangu andmist sellele, kas vangla jättis tema helistamise taotluse rahuldamata õiguspäraselt (soovis esitada tuvastamiskaebuse). HKMS § 44 lg 1 tähendab, et tuvastamiskaebust ei saa esitada üksnes eesmärgil veenduda haldusorgani tegevuse õigusvastasuses, vaid see peab mingil moel reaalselt kaasa aitama kaebaja õiguste kaitsele. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamiskaebuse menetlusse võtmine ja lahendamine ei loo kaebajale vastustaja suhtes nõudeõigust, mille kaebaja saaks tulevikus maksma panna. Kohtuasja materjalidest ei nähtu reaalset ohtu sarnaste olukordade kordumiseks (vt ka määruse punkti 6). Kui kaebajal peaks tulevikus tekkima takistus helistamisel, siis on tal võimalik esitada tõhusam nõue. Kaebajal tuleb esmalt esitada helistamise taotluse rahuldamata jätmise peale vaie konkreetsele isikule helistamise võimaldamise nõudes. Pärast vaidemenetluse läbimist tekib kaebajal õigus esitada kohtule kaebus vastavale isikule helistamise võimaldamiseks kohustamise nõudes. Kui helistamise vajadus on kiireloomuline, siis saab kaebaja kohe pärast vaide esitamist esitada kohtule esialgse õiguskaitse taotluse.
6.Kohus selgitab kaebajale, et vaidlusaluse juhtumi toimumise ajal reguleeris Tartu Vanglas koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kohaldatavaid piiranguid 04.05.2021.a käskkiri nr 1-1/58 (tl 17-19), mitte kaebaja nimetatud 09.04.2021.a käskkiri nr 1-1/47 (tl 14-16). Erinevus käskkirjade vahel on selles, et 04.05.2021.a käskkirja resolutsiooni punktiga 5 lõpetati lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste piirang ja see käskkiri ei sisalda enam kaebaja viidatud põhjendusi (selgitust, et pikaajaliste kokkusaamiste toimumise keeldu kompenseerib muuhulgas piiramatu võimalus suhtlemiseks lähedaste ja sõpradega kirja ning telefoni teel, lähtudes konkreetse üksuse töökorralduslikest võimalustest). Mõlema käskkirja resolutsiooni punktis 1.5 on öeldud,

et helistamine võimaldatakse taotluse alusel vastavalt üksuse poolt teada antavale töökorraldusele. Seega 13-14.05.2021.a seisuga oli õiguslik olukord mõnevõrra muutunud. Kohus kahtleb, kas ka 09.04.2021.a käskkirjast oleks saanud tuletada kaebajale subjektiivse õiguse piiramatult helistada. Õiguslikku tähendust omab ja täitmiseks on kohustuslik haldusakti resolutsioon. Käskkirja põhjendustest ei saa reeglina tuletada õigusi või kohustusi, mis resolutsioonis puuduvad. Kuna see küsimus puudutab varasemat käskkirja ja praeguses kohtuasjas tähtsust ei oma, siis kohus selles osas lõplikku seisukohta ei võta. Kaebaja peab valeks vangla väidet, et tema avaldus lahendati sisekontrolli osakonnas. Tartu Vangla kodulehel kättesaadavate andmete põhjal on kaebajale vastanud E. Elias vangla sisekontrolli osakonna spetsialist.

7.Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
8.Kaebaja ei tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu. Kaebuse tagastamise korral puudub vajadus nõuda kaebajalt riigilõivu tasumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium