lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-1655/5

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 05.08.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-1655/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.08.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1317
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht 5. august 2021, Tartu Haldusasja number

3-21-1655

Haldusasi

Xi taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – X

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Jätta Xi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
2.Kohtulahendi avaldamisel asendada taotleja nimi, talle kuuluva kinnistu andmed (nimi, katastritunnus) ning lahendis viidatud Tartu Ringkonnakohtu kohtuasja number tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1.Tartu Halduskohtusse saabus 20. juulil 2021 Xi taotlus riigi õigusabi saamiseks koos taotleja majandusliku seisundi teatisega. Taotluse juurde olid lisatud ka videofailid. Taotluse kaaskirjas (ekiri) on märgitud, et X taotleb kohtu abi, sest kohustatud osapool ei ole nõus vabatahtlikult täitma kohtuotsust asjas nr Z. Taotlejale ei võimaldata läbipääsu rendimaale C (nt selliselt, et keset teed on paigutatud traktor). Riigi õigusabi taotluses on märgitud, et taotleja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses. Taotleja märgib, et ringkonnakohus on antud teeküsimuses teinud otsuse nr Z ning kohalik vald on andnud välja määruse, millega kinnistut läbivale teele kehtivad kitsendused. Sellest hoolimata ei ole kümne aasta jooksul olnud võimalik teed pidi liikuda, sest kinnistu omanik on käitunud agressiivselt. Taotleja on korduvalt kutsunud appi politsei, et pääseda mööda teed oma rendimaale. Talle on soovitatud pöörduda kohtu poole. Taotleja soovib reaalservituudi seadmist ainsale riigimaanteelt taluni viivale teele, mis kulgeb üle mitme võõra kinnistu või mõnda muud seadusega sätestatud lahendust vastavalt kohtu äranägemisele. Ta soovib, et ametlikult

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-21-1655

vormistataks läbitavaks ainus rendimaa kinnistuni kulgev tee, et ta saaks teha kinnistul heina, vaadata üle kariloomad ja teha maastikuhooldust. Naaber takistab eeltoodut kasutades selleks koeri, sõidukite etteparkimist ja agressiivset ründamist.

2.Kohus tegi taotluse saamise järgselt kindlaks, et Tartu Ringkonnakohus rahuldas haldusasjas nr Z Xi kaebuse ja tühistas Veriora Vallavolikogu 21. detsembri 2009. a otsuse nr 55. Vaidlusaluse otsusega oli otsustatud mitte määrata avalikult kasutatavaks teed, mis läbib katastriüksust „Y“ (katastritunnus Y).
3.Kohus edastas 21. juulil 2021 Räpina vallale (Veriora valla õigusjärglane) kohtunõude, milles palus teavet selle kohta, milline õiguslik režiim kehtib hetkel katastriüksust „Y“ (katastritunnus Y) läbiva tee suhtes. Ühtlasi palus kohus teatada, kas kohalik omavalitsus (Veriora vald, Räpina vald) on andnud haldusakte või on toimunud/käimas selle teega seonduvaid haldusmenetlusi.
4.Vastuseks kohtunõudele teatas Räpina Vallavalitsus 22. juulil 2021 kohtule, et nende andmetel on katastriüksust „Y“ (katastritunnus Y) läbiv tee eratee. Kõnealuse tee staatus ja seisund on osaliselt kajastatud Veriora Vallavalitsuse 10. jaanuari 2011. a korralduses nr 5, mis on ka vastusele lisatud. Vastuses märgitakse, et käesoleval hetkel ei ole toimunud/käimas nimetatud teega seonduvaid haldusmenetlusi.

KOHTU SEISUKOHT

5.Kohus peab esmalt vajalikuks märkida, et käesoleval juhul ei ole tegemist varasema kohtuotsuse (haldusasi nr Z) täitmise küsimuse lahendamisega, kuigi X on oma kaaskirjas sellele justkui viidanud. Tartu Ringkonnakohtu 19. novembri 2010. a kohtuotsusega asjas nr Z tühistati Veriora Vallavolikogu 21. detsembri 2009. a otsus nr 55 ning selle kohtuotsuse resolutsioonist ei tulenenud menetlusosalistele kohustusi. Kaebaja kohtule esitatud pöördumist tuleb seega käsitada vaid riigi õigusabi taotlusena. Taotleja on soovinud riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 6.
6.Kohus märgib, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS §-s 7 on sätestatud alused, millal riigi õigusabi ei anta.
7.Riigi õigusabi taotluse lahendamisel peab kohus muu hulgas hindama, millised võimalused on taotlejal oma õiguste kaitseks. RÕS § 7 lg 1 p 5 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus leiab, et praegusel juhul on tegemist eelviidatud olukorraga. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
8.Kohus on tutvunud Maa-ameti Geoportaali kaardirakenduse1 vahendusel taotlejale kuuluva kinnistu „Q“ (katastritunnus Q), kinnistu „Y“ (katastritunnus y) ning kinnistu „c“ (katastritunnus C) paiknemisega ning neid kinnistuid avalikult kasutatava teega ühendavate teede asukohaga. Eeltoodud kaardiandmetest ning kaebaja taotlusest nähtuvalt saab kohtu hinnangul teha järelduse, et taotleja lõppeesmärgiks on see, et ta saaks takistamatult liikuda teel, mis ühendab kinnistut „C“

https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused-p2.html

3-21-1655

(katastritunnus C) Leevi-Jantra kõrvalmaanteega. See tee kulgeb üle mitme kinnistu (sh osaliselt üle kinnistu „Y“). Asja materjalide pinnalt tuleb asuda seisukohale, et viidatud tee puhul on tegemist erateega (vt Räpina Vallavalitsuse 22. juuli 2021. a vastus kohtunõudele, dtl 19). Sellele viitab ka asjaolu, et teed ei ole kantud teeregistrisse. Kohus märgib, et Veriora Vallavalitsuse 10. jaanuari 2011. a korraldusega nr 5 muudeti Veriora Vallavalitsuse 9. oktoobri korralduse nr 238 punkti 5 selliselt, et ostueesõigusega erastataval maal kehtivad kitsendused tee osas vastavalt asjaõigusseadusele. Kohus mõistab, et taotleja viitab taotluse punktis 5 ka ise sellele korraldusele, märkides, et kohalik vald on vastavalt kohtuotsusele andnud välja määruse, millega kinnistut läbivale teele kehtivad kitsendused. Taotlusest ega haldusasja muudest materjalidest ega ka kohtute infosüsteemist ei ilmne, et X oleks Veriora Vallavalitsuse 10. jaanuari 2011. a korraldust nr 5 vaidlustanud. Seega tuleb asuda seisukohale, et tegemist on kehtiva haldusaktiga. See haldusakt ei määratle vaidlusalust teed avalikult kasutatava teena.

9.Vaidlused eratee kasutamise üle kolmandate isikute poolt tuleb üldjuhul lahendada kokkuleppel või selle mittesaavutamisel eraõiguslikke õiguskaitsevahendeid kasutades. Selleks on võimalik algatada tsiviilasi maakohtus, tuginedes asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lõikele 1, mille kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Ka taotleja ise on riigi õigusabi saamise vajadust põhjendanud muu hulgas sellega, et vajalik oleks seada reaalservituut taluni viivale teele (või leida muu seaduses sätestatud lahendus vastavalt kohtu äranägemisele). Siinkohal märgib aga kohus, et AÕS § 156 lg 1 annab nõudeõiguse kinnisasja omanikule. Taotleja viitab „C“ kinnistule kui rendimaale ning kinnistusraamatu andmetel ei ole taotleja 4. augusti 2021. a seisuga kinnistu „C“ (katastritunnus 87901:004:1149) omanik. Kaebaja saaks seega tsiviilasja raames nõuda juurdepääsu vaid endale kuuluvale kinnistule.
10.Kohus märgib, et teatud olukordades on võimalik taotleda kinnistule juurdepääsu ka tuginedes avaliku õiguse normidele. X ongi viidanud taotluses soovile algatada haldusmenetlus seonduvalt tee kasutamisega ja taotleb riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses. Kohus märgib, et erateele on võimalik seada sundvaldus (kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 2 lg 2) ning määrata see avalikuks kasutamiseks (AÕS § 155 lg 3, ehitusseadustiku § 94) või omandada see avalikes huvides kokkuleppel või sundvõõrandamise teel (KAHOS § 2 lg 1). Eeltoodu eeldab aga avaliku huvi olemasolu. Praeguses asjas kohtu hinnangul sellist avalikku huvi ei nähtu. Tegemist on hajaasustusalaga ning vaidlusalune tee ei ole võimalikuks ligipääsuks paljudele kinnistutele vaid mõnele üksikule (vt siinkohal Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-2-1-31-17, p 19). Tegemist on sisuliselt tupikteega ning kõik kinnistud, milleni see peale „C“ kinnistu veel viib, ei ole ka hoonestatud. Eeltoodut arvestades ei pea kohus vaidluses „C“ kinnistuni viiva tee kasutamiseks avaliku õiguse normidele tuginemist kuigi perspektiivikaks. Seetõttu ei pea kohus tee kasutamise küsimuses algatatavat haldusmenetlust (sundvalduse seadmiseks) edulootusi omavaks. Kohus jätab riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata.

3-21-1655

11.Kuna kohus leiab, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 5 tulenev alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja tema maksejõuetuse kindlakstegemiseks.
12.Kohus selgitab, et kuigi RÕS § 10 lg 7 näeb ette, et kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, ei pea halduskohus praegusel juhul otstarbekaks taotluse edastamist maakohtule. Seda eelkõige põhjusel, et taotleja ise on selgelt väljendanud soovi saada õigusabi haldusmenetluseks ning seetõttu pöördunud ka vastavalt halduskohtusse (RÕS § 10 lg 31). Taotlejal on käesolevas määruses antud selgituste ja taotluse lahendamisel kogutud tõendite põhjal võimalus otsustada, kas ta soovib riigi õigusabi tsiviilkohtumenetluses ning esitada seejärel vastav taotlus maakohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja