1.Võtta XXi määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.04.2021 määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 4 peale haldusasjas nr 3-21-518 menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata, kuid muuta Tallinna Halduskohtu 14.04.2021 määruse haldusasjas nr 3-21-518 põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
3.Jätta XXi taotlus käesoleva määruse vene keelde tõlkimiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale osas, millega tagastati kaebus, võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4). Menetlusabi osas ei ole määrus vaidlustatav (HKMS § 119 lg 1).
1.Tallinna Vangla karistas kaebajat 18.01.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/35 11 distsiplinaarsüütegude eest (kaebaja ei allunud korduvatele korraldustele kanda maski, panna kaela nimesilt, võtta kapist voodivarustus, viia voodivarustus ära, minna kambrisse). XXle määrati iga sündmuse eest eraldi karistuseks kartserisse paigutamine 12 ööpäevaks.
2.Tallinna Vangla tunnistas 25.01.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/41 18.01.2021 käskkirja kehtetuks osas, millega kaebajat karistati 4 sündmuse eest, kuna nendes osades olid karistused määratud tähtaega rikkudes. Ülejäänud 7 sündmuse osas jäid karistused kehtima.
3-21-518
3.Kaebaja esitas vanglale vaiete blanketil venekeelsed pöördumised, milles taotles distsiplinaarkaristuste käskkirjade tühistamist ning rahalise kompensatsiooni maksmist. Samuti esitas ta taotluse vaiete tõlkimiseks.
4.Tallinna Vangla andis XXle tähtaja vaietena pealkirjastatud võõrkeelsetes pöördumistes esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Pöördumised tuli esitada eesti keeles. Kuna XX on varem esitanud vanglale pöördumisi eesti keeles, on alust arvata, et XX on võimeline esitama ka praegused pöördumised eesti keeles ning vangla ei pea neid enda kulul tõlkima.
5.Tallinna Vangla jättis 01.03.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/49-3 XX vaided läbi vaatamata, kuna vaide esitaja ei ole vastanud puuduste kõrvaldamise kirjadele ega ole puudusi tähtpäevaks kõrvaldanud. Vaietena pealkirjastatud võõrkeelseid pöördumisi ei esitatud eesti keeles.
6.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse distsiplinaarkaristuste käskkirjade tühistamiseks ja kahju 750 euro hüvitamiseks.
7.Tallinna Halduskohus tagastas 14.04.2021 määrusega kaebuse käskkirjade tühistamisnõuete osas (resolutsiooni p 1), jättis menetlusabi taotluse tõlkekulude kandmise osas rahuldamata (resolutsiooni p 2), jättis menetlusabi taotluse kahjunõude esitamisel riigilõivust vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 4) ning andis tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks (resolutsiooni p-d 5 ja 6). Kaebaja ei ole nõuetekohaselt läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, ta ei ole esitanud vaideid eesti keeles ega ole olnud nõus tasuma tõlkekulud eest. Kaebaja on võimeline pöörduma vangla poole eesti keeles. Kuna kaebaja oskab piisaval tasemel eesti keelt, ei anna kohus menetlusabi tõlkekulude kandmiseks. Vangla pole lahendanud kaebaja kahju hüvitamise nõuet, mistõttu on see jäänud õigusvastaselt lahendamata. Kaebajal tuleks kahju hüvitamise nõude esitamisel tasuda riigilõivu 22,50 eurot. Kuna kaebus ei oma perspektiivi, jääb riigilõivust vabastamise taotlus rahuldamata. Kahju hüvitamise nõude rahuldamine ei ole tõenäoline. Kaebajat karistati selle eest, et ta ei allunud vanglaametnike korraldustele. Korraldused pole ilmselgelt tühised. Kaebaja on rikkumiste toimepanemist tunnistanud. Vangla arvestas asjaoluga, et 18.01.2021 seisuga oli kaebajal 26 distsiplinaarkaristust, millest kolmel korral oli määratud noomitus ja ülejäänud kordadel kartserisse paigutamised. Iga rikkumise eest määrati karistuseks 12 ööpäeva kartserit, mistõttu ei olnud tegemist maksimaalse määraga.
8.Kaebaja esitas 30.04.2021 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 29.03.2021 määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 peale. Samuti taotles kaebaja määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Määruskaebus on esitatud hilinemisega põhjusel, et vangla väljastab kohtule vastuste ja avalduste kirjutamiseks üksnes ühe lehe paberit päevas. Kuna kaebajal on tulnud alates aprilli algusest esitada üle 30 avalduse, ei jõua ta paberi puudumise tõttu õigeaegselt vastata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebaja hinnangul esitas ta määruskaebuse tähtaega rikkudes. Halduskohus tegi vaidlustatud määruse 14.04.2021, mis toimetati kaebajale kätte 16.04.2021. Kaebaja 28.04.2021 allkirjastatud määruskaebus jõudis kohtusse 30.04.2021 ehk tähtaegselt. Seega on
2(4)
3-21-518 kaebaja määruskaebuse esitanud tähtaegselt ning puudub vajadus lahendada tähtaja ennistamise taotlust.
10.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1 ja § 207 lg 1).
11.Vaidluse all on küsimus, kas kaebaja on käskkirjade vaidlustamiseks läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, kas kaebajale tuleb anda menetlusabi kohtulahendi tõlkekulude kandmiseks ning kas kahju hüvitamise nõude esitamiseks tuleb anda menetlusabi.
12.Ringkonnakohus jääb varasema praktika juurde, mille kohaselt on kaebaja eesti keele oskus sellisel tasemel, et ta on võimeline oma tahet vanglale väljendama ka eesti keeles (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2021 määrus asjas nr 3-21-467, p 17 ja seal viidatud kohtupraktika). Sellest tulenevalt on vangla kaebaja vaietena pealkirjastatud venekeelsed pöördumised õigesti tagastanud ning kohustuslik kohtueelne menetlus ei ole tühistamisnõuete osas läbitud. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja eesti keele oskus sellisel tasemel, mis võimaldanuks tal esitada vaie ja kahju hüvitamise taotlus vanglale eesti keeles. Kaebaja eesti keele oskus on piisav selleks, et väljendada oma tahet selle kohta, millega ta polnud nõus (nt pole tegu toime pannud, karistus ei ole proportsionaalne vms), vanglale eesti keeles. Sedalaadi tahte väljendamine eesti keeles ei eelda kõrgtasemel eesti keele oskust.
13.HKMS § 80 lg 1 järgi toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus menetlusse tõlgi (HKMS § 82 lg 1). Selleks, et isik vabastataks tõlkimise kulude kandmisest, peab tõlkimine olema tema õiguste kaitseks vajalik. Isikul ei ole õigust tõlkimist nõuda, kui ta valdab eesti keelt piisavalt. Kohtulahendite või muude menetlusdokumentide tõlkimine aitab kindlustada, et isikul on võimalik realiseerida HKMS § 2 lg-s 6 ja §-s 27 nimetatud õigusi ja edasikaebeõigust. Tõlkimiseks menetlusabi andmise otsustamisel tuleb lähtuda menetluslikust olukorrast konkreetses asjas (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2021 määrus nr 3-21-359, p 14). Ringkonnakohus jääb ka kohtulahendite tõlkimise taotluse osas varem võetud seisukoha juurde, mille kohaselt oskab kaebaja eesti keelt sellisel määral, mis võimaldab tal enda õigusi vajadusel edasikaebekorras kaitsta ka siis, kui kohtulahendeid ei tõlgita talle vene keelde (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2021 määrus asjas nr 3-21-467, p-d 15–17). Vaidluse all on küsimus, kas kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, mis olemuselt ei ole keeruline vaidlusküsimus. Seejuures on kaebaja määruskaebuses suutnud halduskohtu tõlkimata määrust mõista sellisel tasemel, et selle eraldi tõlkimiseks puudus vajadus. Samadel põhjendustel jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus ringkonnakohtu määruse tõlkimiseks riigi kulul.
14.Halduskohtu hinnangul tuleb kahju hüvitamise nõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus lugeda läbituks, kuna vangla ei võtnud selle nõude osas seisukohta. Halduskohus leidis, et kaebajale ei saa riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks menetlusabi anda, kuna kahju hüvitamise nõude rahuldamine pole tõenäoline. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa aga kaebaja kavandatavat menetluses osalemist HKMS § 111 lg 1 tähenduses pidada edukaks teistel põhjendustel. Vangla käsitas kaebaja avaldusi, milles sisaldus ka kahju hüvitamise nõue, vaietena pealkirjastatud võõrkeelsete pöördumistena. Kuigi vangla on vaietena pealkirjastatud võõrkeelsed pöördumised tagastanud 01.03.2021 vaideotsusega, nähtub vaideotsuse põhjendustest vangla tahe tagastada vaietena pealkirjastatud võõrkeelsed dokumendid tervikuna, sh vaide blanketil esitatud taotlus kahju hüvitamise osas. Sellest tulenevalt on vangla tagastanud ka kahju hüvitamise nõude. Kuna vangla on kahju hüvitamise nõude tagastanud õiguspäraselt põhjusel, et see oli vene keeles ja kaebaja ei olnud nõus tasuma selle tõlkimise eest, on ka kahju hüvitamise nõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Seetõttu ei 3(4)
3-21-518 saa eespool märgitud põhjendustel kaebaja osalemist kahju hüvitamise nõude menetlemisel pidada edukaks HKMS § 111 lg 1 tähenduses. Selles osas tuleb halduskohtu määruse põhjendusi muuta.
15.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata, kuid muudab halduskohtu määruse põhjendusi.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.