N. P. (ik XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX) Kostja esindaja (riigi õigusabi korras):
Vandeadvokaat Aleksei Vassiljev (Aleksei Vassiljev Advokaadibüroo; epost: XXX)
RESOLUTSIOON
Jätta If P&C Insurance AS-i hagi N. P. vastu rahuldamata.
Menetluskulud jätta hageja kanda.
N. P.le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu jätta Eesti Vabariigi kanda.
1
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. I
HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.If P&C Insurance esitas 13.09.2024.a. Viru Maakohtule hagiavalduse N. P. vastu, milles palub välja mõista kahjuhüvitis 652,24 eurot; viivis perioodi 19.03.2024-13.09.2024 eest 39,54 eurot ja viivis alates 14.09.2024.a. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt üüris N. P. korterit aadressil XXX tagastamisel omanikule selgus, et üürnik oli korterit kahjustanud, lahti oli magamistoa ukse leng, puudu liistud, puudu pistikupesa, elutoa tapeet katki, auk seinas, diivan katki ja aknalink katki. Korter oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud If P&C Insurance AS-is kindlustuslepinguga. Täpsemad kahjustused ja remondi kulud on kirjeldatud T OÜ 01.12.2023 hinnapakkumises. Kindlustus hüvitas kahju omanikule summas 652,24 eurot. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Nimetatud sätte järgi omandab kindlustusandja kannatanu õigusliku positsiooni. VÕS § 1045 lg 5 kohaselt on kostja tegevus õigusvastane ja VÕS 1043 kohaselt peab ta kahju hüvitama. Pärast kahju välja maksmist esitas hageja 08.03.2024 SMS-iga telefoninumbrile XXX nõude kostja vastu, makstud kahju hüvitamiseks summas tähtajaga 10 päeva. Kostja kahju ei hüvitanud. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale kokku põhisummas 652,24 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheks protsenti aastas. Hageja arvestab viiviseid alates nõudekirjade tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse koostamiseni seadusejärgses määras VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja viivised kokku summas 39,54 eurot (perioodi eest 19.03.2024-13.09.2024). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 2
Hageja palub kostjalt välja mõista viivised põhisumma tasumata jäägilt alates hagiavalduse koostamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustu. Kostja leidis, et VÕS § 338 lg 1 järgi on üürileandja poolt üüritud asja halvendamise eest hüvitise saamise nõude aegumistähtaeg kuus kuud ja nõue aegunud. Kui üürnik kahjustab üüripinda, võib kahju olla kas lepinguline või deliktiline, sõltuvalt sellest, millisel alusel vastutus tekib. Üürnik ei ole jätnud täitmata üksnes tavapärase üürile antud asja hoolika kasutamise või pisipuuduse kõrvaldamise kohustuse, vaid üürniku poolt üüripinnale tekitatud kahju on ulatuslik ja seda saab seletada tahtliku tegevuse või raske hooletusega, st tegemist on deliktilise kahjuga. Üürnik peab sellisel juhul vastutama üüritud asja kahjustumise eest, kuna tema tegevus on põhjustanud kahju väljaspool igasuguseid lepingulisi kohustusi, mis eeldaksid ainult tavalist hoolt. Hageja selgitab, et üürnik mitte üksnes ei kahjustanud üüripinda, vaid võttis sellelt kaasa, mis võtta oli. Hageja esitab tõendina Politsei- ja Piirivalveameti vastuse selgitustaotlusele, et üürniku tekitatud kahjude osas oli algatatud ka kriminaalmenetlus. Üürileping sõlmiti ja korter anti kostja käsutusse 23.12.2022, üürnik lahkus üüripinnalt üüripinda üle andmata, mis on ka seletatav tekitatud kahju ja üüripinnalt asjade vargusega. Nagu nähtub varakahju vaatlusaktist, siis avastas üürileandja kahju 23.10.2023. Hageja ei pea võimalikuks, et ukselengid ja aknalingid tuleksid lahti, põrandaliistud ja pistikupesa kaoksid ära, tapeet läheks katki ja seintesse tekkiksid augud tavapärase üüripinna kasutamise käigus 10 kuuse kasutusperioodi jooksul. Hageja arvates ei ole tegemist üksnes lepingust tuleneva üüripinna pisivigade ja hoolduse küsimusega ning aegamööda tekkinud kahjuga, vaid tahtliku või raske hooletusega korteri ja päraldiste kahjustamisega. Kostja väitel ei ole hageja tõendanud, et osundatud puudused tekitas kostja. Hageja esitas hagiavalduse lisana üürilepingu. Üürilepingu punktist 1.1. nähtub, et korter anti kasutamiseks koos mööbli ja vallasvaraga. VÕS § 276 sätestab, et üüritud asi peab vastama lepingutingimustele ja olema sellises seisukorras, et seda saaks kasutada vastavalt kokkulepitud otstarbele. Kui üürilepingus ei ole korteri kvaliteeti täpselt määratletud, siis tuleb lähtuda mõistlikest ootustest ja keskmise kvaliteediga elamispinna standardist. Üürilepingu pooled on korteri üürilepingu lisana vormistatud üüritud vara üleandmise akti, mille punktis 5 on märgitud: Vara koosseis ja selle seisundi hinnang: korras. Üürilepingu punkti 5.2.2. (p) kohaselt peab üürnik andma üürileandjale üle eluruumi otsese valduse lepingu lõppemise päeval. Kuna üürnik sõna otseses mõttes põgenes kahjustatud üüripinnalt koos varastatud esemetega, siis tuleb üürnikule panna tõendamiskoormis, et üüritud vara oli tagastamisel kohases seisundis. Kostja leiab, et väidetava kahju suurus on tõendamata. T OÜ pakkumisest ei nähtu, et see oleks esitatud hagiavalduses viidatud puuduste parandamiseks. Erinevalt kostjast, leiab hageja, et nii kahjuaktist, piltidelt kui hinnapakkumiselt nähtub üheselt, et tööd on tehtud üürniku tekitatud kahjude kõrvaldamiseks, nt ei ole küll tööde nimekirjas „magamistoa ukse leng“, kuid on „ukse piirdeliistu paigaldamine“ jne: Tapeedi panek kogu toa ulatuses oli vajalik, kuna sama tapeeti ei olnud enam kaubandusvõrgust saada ja seinas oleval tapeedil oli tekkinud pleekimine ja osaline vahetus ei olnud võimalik. Hageja leiab, et ei ole esitatud ühtegi tõendit, kust nähtuks seos üürilepingu esemeks oleva korteri kahjustamise ja omanikule summas 652,24 eurot väljamakse tegemise vahel. Hageja on kahju tekkimise tõendanud varakahju aktiga, piltidega ja hinnapakkumisega. Hagile lisatud maksekorralduselt nähtub, et makse on tehtud A. A. viitenumbriga E43232935Q. Hinnapakkumisest nähtub, et see on tehtud toimikule nr E43232935Q ja objekt on XXX
3
Varakahju vaatlusaktist nähtub, et vaadeldud on XXX korterit ja kahju nr on E43232935Q. Poliisilt nähtub, et kindlustatud on korter XXX, ja kindlustusvõtja on samuti A. A. ja kindlustaja on If P&C Insurance AS. Hageja arvates on kõige eeltoodud tõendite põhjal võimalik asuda seisukohale, et If P&C Insurance AS-i poolt A. A.ile tehtud makse selgitusega E43232935Q on tehtud XXX, korterile tekitatud kahju hüvitamiseks. II
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja hagi ei tunnista. Kostja märgib, et hagis esitatud asjaolude õigsuse korral on kostja vastu deliktilise nõude esitamine VÕS § 1044 lg 2 järgi välistatud. Hagis esitatud asjaolude kohaselt tuleneb hageja nõue üürilepingust, kus kostjale heidetakse ette üürilepinguga ettenähtud kohustuste rikkumist, sh kohustust säilitada eluruumi vähemalt üürnikule üleandmise hetkel olnud seisundis (üürilepingu p 5.2.2, c); kasutada heaperemehelikult eluruumis asuvat sisustust (p 5.2.2, g); kõrvaldada omal kulul lepinguobjekti puudused, mida saab kõrvaldada harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristuse või hooldamisega (p 5.2.2, i); samuti VÕS § 334 lg-st 1 tulenevat kohustust tagastada üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Eelpool loetletud kohustuste rikkumise tagajärjel tekkinud kahju peab üürnik hüvitama üürileandjale üürilepingu p 5.2.2 (n) ja p 6.1 alusel. VÕS § 1044 lg 2 kohaselt ei saa lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist üldjuhul nõuda kahju õigusvastase tekitamise sätete (VÕS § 1043 jj) alusel. Kahju hüvitamist saaks lepingurikkumise korral VÕS § 1044 lg-te 2 ja 3 kohaselt erandina nõuda vaid siis, kui tekkinud kahju ärahoidmine ei olnud rikutud lepingulise kohustuse eesmärk VÕS § 127 lg 2 mõttes või kui lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena põhjustati isiku surm, tekitati isikule kehavigastus või tervisekahju. Osundatud üürilepingu kohustuste eesmärgiks ongi tekkinud kahju ärahoidmine. Seega saab üürileandja esitada kostja vastu vaid lepingu rikkumisest tulenevad nõuded, deliktiliste nõuete esitamine on VÕS § 1044 lg 2 järgi välistatud.
5.VÕS § 338 lg 1 järgi on üürileandja poolt üüritud asja halvendamise eest hüvitise saamise nõude aegumistähtaeg kuus kuud. VÕS § 338 lg 2 esimene lause sätestab, et üürileandja hüvitusnõude aegumistähtaeg algab asja tagasisaamisest. Hagiavalduse kohaselt tagastas kostja üürilepingu esemeks oleva eluruumi 29.11.2023. Seega hageja nõue on muutunud sissenõutavaks 30.11.2023 ning aegus VÕS § 338 lg 1 järgi 30.05.2023. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 143 taotleb kostja aegumise kohaldamist.
6.Tõendamata on kahju ja selle suurus. Hageja ei ole kahju hüvitamise nõude esitamiseks vajalikke eelduste täitmist tõendanud. VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4)(vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-15 p 11; nr 3-2-1-173-12, p 15). 4
Hagiavalduse kohaselt tuvastati üürilepingu objektiks olevas korteris järgmised puudused „lahti oli magamistoa ukse leng, puudu liistud, puudu pistikupesa, elutoa tapeet katki, auk seinas, diivan katki ja aknalink katki“. Hageja ei ole oma tõendamiskoormust täitnud, jättes esitamata kohtule tõendeid, mis kinnitataks, et osundatud puudused on tekitanud kostja. Hageja ei ole samuti esitanud tõendid selle kohta, et osundatud puudused on tekkinud pärast üürilepingu objektiks oleva korteri üleandmist kostjale. Hagiavalduses märgitud puuduste näol on tegemist üürilepingu objektiks oleva korteri hariliku kulumise, halvenemise ja muutustega, mis tavaliselt kaasnevad korteri kasutamisega. VÕS § 334 lg 2 teise lause kohaselt ei vastuta üürnik asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Väidetava kahju suurus on tõendamata. Väidetava kahju suuruse tõendamiseks viitab hageja asjakohatult T OÜ poolt 01.12.2023 hinnapakkumisele. Tõendi st ei nähtu, et pakkumine oleks tehtud hagiavalduses viidatud puuduste parandamiseks, ainuke asjakohane artikkel „elutoa tapeedi paigaldamine“ on tehtud 19,31 m2 tapeedi paigaldamiseks. 29.11.2023 varakahju vaatlusaktist ega üürilepingu objektiks olevas korteri lisatud piltidest ei nähtu, et elutoa tapeet oleks selles mahus kahjustatud.
7.Kostja leiab, et hagejal puudub nõudeõigus kostja vastu korteri omanikule kuuluva kahju hüvitamise nõude realiseerimisaeks. Hagiavaldusele ei ole lisatud ühtegi tõendit, kust nähtuks seos üürilepingu esemeks oleva korteri kahjustamise ja omanikule summas 652,24 eurot väljamakse tegemise vahel. Hagiavaldusele lisatud 05.04.2023 kindlustuspoliisi (kindlustusperiood 28.04.2023 00:00 – 27.04.2024 23:59) on kindlustuskaitseks märgitud: Kindlustuspakett "Kogurisk": tulekahju; tugev tuul, rahe; leke torustikust; vandalism, sõiduki otsasõit; murdvargus, röövimine; tehnosüsteemide purunemine; asenduselamispinna üürikulu; aknaklaasi purunemine; õnnetusjuhtum; üleujutus; koduabi; üürniku tekitatud kahju, pikaajaline rent. Kindlustuslepingu osadeks on 05.04.2023 kindlustuspoliisis märgitud tüüptingimused, sh Kodukindlustuse Koguriskipaketi tingimused TH-A-20221 (dtl 165-179). Hagiavaldusest ei nähtu, mille alusel asus hageja seisukohale, et kostjale etteheidetud kahju tekitamine toimus kindlustuspoliisil märgitud ajavahemikul (28.04.2023 – 27.04.2024). Ainuüksi asjaolust, et üürilepingu esemeks oleva korteri varakahju vaatlusakt koostati 29.11.2023, ei tähenda, et kahjujuhtum toimus samal ajal. Hagejal lasub kohustus tõendada, et kostjale etteheidetav kahju tekitati nii üürilepingu kehtivuse ajal kui kindlustuspoliisi märgitud ajavahemikul. Seda hageja teinud ei ole. Hageja ei ole ka selgitanud, mis tõendite alusel asus ta seisukohale, et kahju on tekitanud kostja. Tüüptingimuste punkti 82 kohaselt on kindlustusjuhtumiks üürniku ja/või temaga alaliselt koos elavate pereliikmete poolt kindlustusobjektile (sh kindlustatud kodusele varale) tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekitatud kahju. Kohtupraktika kohaselt raske hooletuse või tahtluse esinemist peab tõendama isik, kes sellele tugineb (TsMS § 230 lg 1). Hagiavaldusest ei nähtu, mis tõendite alusel asus hageja seisukohale, et kostjale etteheidetav kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Tüüptingimuste punkt 107 sätestab, et „If ei hüvita kindlustusobjekti sisemiste ja välimiste pisivigade kahju (kriimustused, täkked, lohud erinevatel pindadel, sh põrandatel, seintel või kodutehnikal, plekid kindlustusobjekti sisepinnal jms)“. Kostja leiab, et kostjale etteheidetava kahju näol on tegemist pisivigadega tüüptingimuste punkti 107 tähenduses. Kusjuures Tüüptingimuste punktis 107 on toodud näite: „Tooli seljatugi tekitab tapeedile kriimustuse. If tapeedi vahetust ei hüvita“. Seega ei pidanud hageja kindlustuslepingu järgi hüvitama korteri omanikule T OÜ 01.12.2023 hinnapakkumise ainuke asjakohase artikli „elutoa tapeedi paigaldamise“ kulu (vt käesoleva vastuse p 2.9). Tüüptingimuste punkt 112 sätestab, et „If ei hüvita aegamööda tekkinud kahju, samuti kahju, mille põhjustas kindlustusobjekti kulumine (nt parkett on kulunud, boiler roostetab, veekeedukannus on 5
katlakivi, jms)“. Kostja leiab, et kostjale etteheidetava kahju näol on tegemist kasvõi osaliselt „aegamööda tekkinud kahjuga, samuti kahjuga, mille põhjustas kindlustusobjekti kulumine“ Tüüptingimuste punkti 112 tähenduses. Kostjale etteheidetava kahju näol ei ole tegemist kahjujuhtumiga If P&C Insurance AS ja A. A.i vahel sõlmitud kindlustuslepingu tähenduses, mille alusel oleks hageja pidanud hüvitama üürilepingu esemeks oleva korteri omanikule kahju. Seega ei ole korteriomaniku väidetav kahjunõue kostja vastu üle läinud hagejale VÕS § 492 lg 1 alusel. III
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.
10.Tsiviilasja materjalide kohaselt 23.12.2022.a. sõlmisid kostja N. P. ja XXX korteriomanik A. A. üürilepingu (dtl 7-13), mille p 1.1 ja 1.2 järgi andis üürileandja üürniku kasutusse korteri koos sisustusega (dtl 7-13; üleandmise-vastuvõtmise akt 26.11.2022 dtl 14-15); korter XXX oli kindlustatud If P&C Insurance AS-s (kindlustuspoliis KK056409425 vormistatud 5.04.2023; kindlustusperiood 28.04.2023-27.04.2024; dtl 39-41) Kindlustus hõlmab objekti olulisi osi (siseviimistlus, sisseehitatud mööbel, sanitaartehnika, signalisatsiooniseadmed, ahjud jms); 29.11.2023.a. koostati varakahju vaatlusakt (dtl 16), fikseeritud kahjujuhtum E43232935Q kahjustused; akti kohaselt avastatud 23.10.2023.a. üürniku tekitatud kahjustused korteri siseviimistlusele ; fotod dtl 17-33); T hinnapakkumise 23-177E 1.12.2023.a. kohaselt on remonditööde maksumus 2845,57 eurot (koos käibemaksuga); 12.02.2024.a. hüvitas If P&C Insurance AS XXX korteriomanikule A. A.ile 652,24 eurot (makse selgitus E43232935Q/2; dtl 35); 23.02.2024.a. on If P&C Insurance AS saatnud e-kirjaga tagasinõude 652,24 euro hüvitamiseks; viide E43232935Q dtl 42);
11.Hageja on esitanud kostja vastu kindlustusavõtjale kuuluva kahju hüvitamise nõude hageja poolt hüvitatud kahju ulatuses (tagasinõude, VÕS § 492 lg 1). Hageja tugineb oma nõudes asjaoludele, et N. P. tekitas üüritud esemele (korter XXX) kahjustused (kindlustusjuhtum). Üüripinnale tekitatud kahju oli ulatuslik ning seda saab seletada tahtliku tegevuse või raske hooletusega. Tegemist on deliktilise kahjuga, kostja tegevus on õigusvastane VÕS § 1045 lg 5 kohaselt ja kostja peab vastavalt VÕS § 1043 kahju hüvitama.
6
Kostja tugineb vastuväidetes alljärgnevale: hageja nõue on aegunud (VÕS § 338 lg 1 ja 2); hageja nõue tuleneb üürilepingust (heidetakse ette üürilepingu p 5.2.2, samuti VÕS § 334 lg 1 tulenevat kohustust tagastada üüritud asi koos päraldistega seisundis, mis vastab lepingujärgsele kasutamisele (kahju hüvitamise kohustus tuleneb üürilepingu p 5.2.2 ja 6.1); deliktilise nõude esitamine kostja vastu on VÕS § 1044 lg 2 järgi välistatud; kahju ja kahju suurus on tõendamata; hageja ei ole tõendanud, et väidetava kahju tekitas kostja ja kahju tekitati kindlustuspoliisi märgitud ajavahemikul 28.04.2023-27.04.2024; kostjale etteheidetava kahju näol on tegemist kindlustusobjekti sisemiste ja välimiste pisivigadega If P&C Insurance AS tüüptingimuste p 107 mõttes; kostjale etteheidetava kahju näol ei ole tegemist kahjujuhtumiga If P&C Insurance AS ja A. A. vahel sõlmitud kindlustuslepingu tähenduses, mille alusel oleks hageja pidanud hüvitama üürilepingu aluseks oleva korteri omanikule kahju. Korteriomaniku nõue ei ole hagejale VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Selleks, et saaks toimuda kindlustusvõtja nõude üleminek kindlustusandjale, peavad olema samaaegselt täidetud neli eeldust: kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel on sõlmitud kehtiv kindlustusleping; toimunud on kindlustusjuhtum ehk tekkinud on kindlustuslepingu alusel hüvitamisele kuuluv kahju; kindlustusandja on hüvitanud nimetatud kahju õigustatud isikule ning kindlustusvõtjal on kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku vastu (käesoleval juhul kostja vastu). Kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue läheb kindlustusandjale üle hetkel, mil kindlustusandja on täitnud oma kindlustuslepingust tuleneva täitmiskohustuse (st hüvitanud tekkinud kahju).
13.Kostja on esitanud aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Vastavalt TsÜS § 143 võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Riigikohus on märkinud, et TsÜS § 143 järgi ei või kohus kohaldada aegumist omal algatusel, kuid aegumistähtaja kulgemise alguse teeb kohus esitatud asjaolude alusel kindlaks, tuginedes sellekohastele aegumist reguleerivatele sätetele. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. (vt Riigikohtu 18.03.2015.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-180-14 p 12) Aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. Õigussuhte kvalifitseerimine on kohtu ülesanne sõltumata poolte väidetest. Kohus võib jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata alles siis, kui on kvalifitseerinud pooltevahelise õigussuhte. Vastavalt nõude kvalifikatsioonile tuleb määrata aegumise algus ning aegumistähtaeg. (vt Riigikohtu 17.03.2021.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-16764/92 p 11, 13) XXX korteriomaniku ja kostja N. P. vahel oli sõlmitud üürileping (dtl 7-13). Kohus möönab, et allkirjastatud üürilepingut kohtule esitatud ei ole, üürilepingule lisatud üleandmise-vastuvõtmise 7
akt on vormistatud 26.11.2022 (dtl 14-15); üürileping seevastu kannab kuupäeva 23.12.2022 (dtl 7). Samas ei ole kostja eitanud üürilepingulist suhet kostja ja korteriomaniku vahel. N.P. kasutas korterit üürilepingu alusel. Hagiavalduses heidetakse kostjale ette üürilepingu p 5.2.2 (alapunktide c, d, i, j) rikkumist; kahju hüvitamise kohustus tuleneb üürilepingu p 5.2.2.(n) ja 6.1. Korteriomaniku kahju hüvitamise nõue üürniku vastu tuleneb üürilepingust (üüritud asja halvendamisest tulenev hüvitise nõue). Nõude üleminekuga VÕS § 492 lg 1 alusel omandab kindlustusandja / hageja kindlustusvõtja/korteriomaniku õigusliku positsiooni suhtes üürnikuga. Seega kohaldub ka hageja nõudele VÕS § 338 lg 1 tulenev kuuekuuline aegumistähtaeg. VÕS § 338 lg 1 sätestab, et üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude ning üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud. Üürileandja hüvitusnõude aegumistähtaeg algab asja tagasisaamisest (VÕS § 338 lg 2) st ajast, mil üürileandja sai asja reaalselt tagasi. Hagiavalduse kohaselt sai korteriomanik üürilepingu esemeks oleva eluruumi tagasi hilisemalt 29.11.2023. Seega hageja nõue on muutunud sissenõutavaks 30.11.2023 ning kuuekuuline aegumistähtaeg saabus 30.05.2023. Hagi on esitatud 13.09.2024.a. Isegi kui lugeda aegumise alguseks nõude ülemineku aega VÕS § 492 lg 1 järgi hagejale, ehk ajast mil hageja hüvitas kahju kindlustusvõtjale (12.02.2024, järgnevast päevast so 13.02.2024), on ka sel juhul kuuekuuline tähtaeg möödalastud (aegumistähtaeg saabus 13.08.2024). Seega on hageja nõue aegunud ning hagiavaldus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
14.Hageja leiab, et korteriomaniku nõude aluseks on kahju õigusvastast tekitamist reguleerivad sätted (deliktiline vastutus) VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. Kohus hageja käsitlusega ei nõustu. Vastavalt VÕS § 1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; VÕS § 1044 lg 2 sätestab, et lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või VÕS 53. peatükis (õigusvastane kahju tekitamine) sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab 53.ptk-s sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. Tulenevalt VÕS § 1044 lg 3 lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena isiku surma põhjustamise või talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral vastutab kahju tekitaja selle eest ka 53. peatükis sätestatud alustel. Riigikohus on samuti sedastanud, et VÕS § 1044 lg 2 kohaselt ei saa lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist üldjuhul nõuda kahju õigusvastase tekitamise sätete (VÕS § 1043 jj) alusel. Kahju hüvitamist saaks lepingurikkumise korral VÕS § 1044 lg-te 2 ja 3 kohaselt erandina nõuda vaid siis, kui tekkinud kahju ärahoidmine ei olnud rikutud lepingulise kohustuse eesmärk VÕS § 127 lg 2 mõttes või kui lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena põhjustati isiku surm, tekitati isikule kehavigastus või tervisekahju. (vt Riigikohtu 25.06.2024.a. lahend tsiviilasjas nr 2-22-10417/73 p 20)
8
Kostja märgib õigesti, et käesoleval juhul oli just sellise tekkinud kahju ärahoidmine lepingulise kohustuse eesmärk (VÕS § 127 lg 2), mistõttu VÕS § 1044 lg 2 tulenevalt ei ole kahju õigusvastase tekitamise sätted (VÕS 53. ptk ) kohaldatavad. Ei esine ka VÕS § 1044 lg 3 sätestatud eeldusi, milliste olemasolul vastutab isik lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena ka VÕS 53. ptk-s sätestatud alustel (ehk isiku surma põhjstamine, kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamine).
15.Kohtu hinnangul tuleks hagi jätta rahuldamata ka põhjusel, et täitmata on kindlustusvõtja nõude kindlustusandjale ülemineku (üheaegsed) eeldused (vt otsuse p 12). If P&C Insurance AS-i ja XXX korteriomaniku A. A.i vahel oli sõlmitud kindlustusleping (kahjukindlustuse poliis KK056409425, dtl 30-41), kindlustusperiood 28.04.2023-27.04.2024.a. Üürileping sõlmiti 23.12.2022 (dtl 7); korteri üleandmise-vastuvõtmise akt koostati 26.11.2022 (dtl 14-15). Ühestki hagiavaldusele lisatud tõendist ei tulene väidetava kindlustusjuhtumi toimumise aega. Varakahju vaatlusakt koostati 29.11.2023 (dtl 16). Hagiavalduse kohaselt sai sel ajal korteriomanik /üürileandja korteri tagasi. Seega ei saa üheselt väita, et väidetav kindlustusjuhtum toimus (kahjustused tekkisid) kindlustuslepingu kehtivuse ajal, mitte näiteks ajavahemikul üürilepingu sõlmimisest kuni kindlustuslepingu sõlmimiseni. Kindlustuspoliisil (dtl 39-41) on kindlustuskaitseks märgitud: Kindlustuspakett "Kogurisk": tulekahju; tugev tuul, rahe; leke torustikust; vandalism, sõiduki otsasõit; murdvargus, röövimine; tehnosüsteemide purunemine; asenduselamispinna üürikulu; aknaklaasi purunemine; õnnetusjuhtum; üleujutus; koduabi; üürniku tekitatud kahju, pikaajaline rent. Kindlustuslepingu osana on kindlustuspoliisis märgitud muuhulgas tüüptingimused, sh kodukindlustuse koguriskipaketi tingimused TH-A-20221 (dtl 40, 165-179), mille p 107 kohaselt ei hüvita If kindlustusobjekti sisemiste ja välimiste pisivigade kahju (kriimustused, täkked, lohud erinevatel pindadel, sh põrandatel, seintel või kodutehnikal, plekid kindlustusobjekti sisepinnal jms) ja p 112 kohaselt ei hüvita If aegamööda tekkinud kahju, samuti kahju, mille põhjustas kindlustusobjekti kulumine (nt parkett on kulunud, boiler roostetab, veekeedukannus on katlakivi, jms). Kohtu hinnangul võivad hageja esitatud fotodel (dtl 17-33) ja varakahju vaatlusaktis toodud kahjustused osaliselt pisivead või kulumisest tingitud kahjustused (nt tapeet katki, puudu pistikupesa), mis ei ole käsitletavad kindlustusjuhtumina. Samas katab kindlustuskaitse üheselt üürniku tekitatud kahju. Tüüptingimuste punkti 82 kohaselt on kindlustusjuhtumiks üürniku ja/või temaga alaliselt koos elavate pereliikmete poolt kindlustusobjektile (sh kindlustatud kodusele varale) tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekitatud kahju. Eeltoodu aga eeldab, et üürniku tekitatud kahju on tõendatud. Riigikohus on märkinud, et kui üürileandja esitab üürniku vastu kahjuhüvitise nõude, põhjendades seda asjaoluga, et üürnik on rikkunud üürilepingust tulenevat üüritud ruumide heas korras tagastamise kohustust, kuna tagastatud ruumid olid puudustega, siis sellise nõude puhul tuleb esmalt tuvastada, millises seisundis olid ruumid nii üürnikule üleandmisel kui ka üürileandjale tagastamisel. Seejärel on võimalik iga puuduse osas hinnata, kas see on tekkinud ajal, mil ruumid olid üürniku kasutuses. Puuduste puhul, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid üürniku kasutuses, tuleb hinnata, kas need on sellised, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Üürnik vastutab üksnes puuduste eest, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid tema kasutuses, ning mis ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist, kahjustusi ja muutusi. Kui üürileandja leiab, et üürnik on talle tekitanud kahju, tuleb üürileandjal esitada selle kohta tõendid. Erandi sellest reeglist sätestab VÕS § 334 lg 1 teine lause, mille kohaselt eeldatakse, et asi anti üürnikule üle üleandmisaktis toodud seisundis, kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati 9
asja üleandmisakt (vt ka Riigikohtu 12. jaanuari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-11, p 11, 26.09.2012 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-98-12). Kohus märgib, et hagis on esitatud kahju hüvitamise nõue tulenevalt korteris avastatud kahjustustest (lahti magamistoa ukseleng, puudu liistud, puudu pistikupesa, elutoa tapeet katki, auk seinas, diivan katki, aknalink katki). Väiteid tehnika ja sisustuse omastamise kohta kohus käesolevas asjas ei käsitle. Üüritud asja üleandmise-vastuvõtmise aktis loetletud tehnika- ja mööbliesemed ning pooled kinnitavad et tehnika ja mööbel on kasutuskõlblikud, vara koosseis ja selle seisundi hinnang – korras. Täpsem ülevaade puudub. VÕS § 276 sätestab, et üüritud asi peab vastama lepingutingimustele ja olema sellises seisukorras, et seda saaks kasutada vastavalt kokkulepitud otstarbele. Kuivõrd üürilepingus ei ole ruumide seisukorda täpselt määratletud, siis tuleb lähtuda mõistlikest ootustest ja keskmise kvaliteediga elamispinna standardist. Üürnik vastutab nende puuduste eest mis ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist, kahjustusi ja muutus ja mis tekkisid sel ajal, mil üürnik ruume kasutas. Auk seinas (dtl 29) ületab kohtu hinnangul harilikult tekkivat kulumist, samuti pistikupesade puudumine /väljakiskumine (dtl 18,23, 28). Hagiavaldusele on lisatud maksekorraldus selgitusega E43232935Q/2 12.02.2024.a. 652,24 euro hüvitamise kohta XXX omanikule A. A.ile (dtl 35). Kindlustuslepingu kehtivuse ajal (dtl 39-41) aset leidnud kahjujuhtumi puhul on kindlustusvõtja kahtlemata kahju hüvitamiseks õigustatud isik. Samas on tõendamata kahjustuste tekkimise aeg, seega ei saa üheselt väita, et kahjustused on tekkinud kindlustuslepingu kehtivuse ajal (tegemist kindlustusjuhtumiga) ning et kirjeldatud kahjustuste tekitamise saab omistada üürnikule. VÕS § 492 lg 1 kohaldamiseks pidi kindlustusvõtjal (korterionanikul) olema kostja vastu nõue. Kahju ja kahju suurus on tõendamata. Kohtu hinnangul ei ole kahju hüvitamise nõude esitamiseks vajalikke eelduste täitmist tõendanud. VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4)(vt RKTKo nr 3-2-1-130-15 p 11, RKTKo nr 3-2-1-173-12, p 15). Hagiavalduse kohaselt tuvastati üürilepingu objektiks olevas korteris puudused: lahti magamistoa ukse leng, puudu liistud, puudu pistikupesa, elutoa tapeet katki, auk seinas, diivan katki ja aknalink katki. Tõendamata kahjustuste tekkimise aeg, samuti asjaolu, et kahjustused on tekitanud kostja. Kohtu hinnangul on tõendamata ka kahju suurus. T OÜ poolt 1.12.2023 hinnapakkumine (dtl 34) on antud remonditöödele kogusummas 2845, 57 eurot. Hageja esitatud maksekorralduse järgi on korteriomanikule /kindlustusvõtjale hüvitatud 652,24 eurot. Millistest remonditööde eest 652,24 eurot on arvestatud ning kas ja kuidas need seonduvad väidetava kostja tegevusega, on kohtule arusaamatu.
Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.
10
Kuivõrd hagihinda arvestades lahendas kohus tsiviilasja lihtmenetluses, ei anna kohus luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
17.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus jätab hagi rahuldamata. Menetlusulud jäävad seega TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda. 8.01.2025.a. määrusega andis kohus kostjale riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta (dtl 153-155). N. P.le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu jääb Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.