XXi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses jalutusboksis maski kandmisega
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tartu Vangla, seaduslik esindaja Janek Riives
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXi taotlus kaebuse muutmiseks rahuldamata.
2.Jätta XXi kaebus läbi vaatamata.
3.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale Ringkonnakohtule kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja vastustajale.
võib esitada määruskaebuse Tartu 15 päeva jooksul arvates määruse
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav XX esitas 23. veebruaril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1920 eurot. Kaebuse kohaselt tekitas vangla oma tegevusega kaebajale tervisekahju, sest kaebaja pidi ajavahemikul 20. juuli – 6. oktoober 2020 ja 29. oktoober – 21. detsember 2020 jalutusboksis esineva hallituse tõttu kandma jalutades maski. Kaebaja sõnul on tal astma, mistõttu ta maski kanda ei tohi. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2.Tartu Halduskohus kuulutas 3. märtsi 2021. a määrusega haldusasja menetluse kinniseks ning jättis XX kaebuse käiguta, andes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
3.XX esitas 4. märtsil 2021 puuduste kõrvaldamise avalduse.
4.Tartu Halduskohus võttis 5. märtsi 2021. a määrusega XX kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tartu Vangla ning kohustas vastustajat kaebusele vastama ja kaebajat täpsustama, kuidas on kaebaja tervis maski kandmisega halvenenud.
5.Vastusena 5. märtsi 2021. a määrusele esitas XX avalduse, mis saabus halduskohtusse 10. märtsil 2021. Kaebaja selgitas, et maski kandes ei saa ta korralikult hingata ning sellest tulenevalt hakkab tal valutama pea ja kaebaja lämbub. Seepärast ei käinud kaebaja perioodidel 20. juuli – 6. oktoober 2020 ja 29. oktoober – 21. detsember 2020 ka jalutamas. Samas tõi kaebaja välja, et kuna kaebaja ei saa käia jalutamas ja ta peab olema terve päeva kambris, siis ei saa ta värsket õhku ning kaebaja ei saa seepärast magada ja tal valutab pea. Lisaks on kaebajale tekkinud paanikahood.
6.Tartu Vangla esitas 5. aprillil 2021 vastuse kaebusele.
7.Tartu Halduskohus kohustas 5. mai 2021. a määrusega kaebajat selgitama, kas kaebaja käis ajavahemikel 20. juuli – 6. oktoober 2020 ja 29. oktoober – 21. detsember 2020 jalutusboksis jalutamas ja kandis maski ning teatama, kas kaebaja soovib esitada kaebuse muutmise taotluse või soovib kaebaja kaebusest loobuda.
8.XX esitas 9. mail 2021 kohtule vastuse, milles teatas, et pidi perioodidel 20. juuli – 6. oktoober 2020 ja 29. oktoober – 21. detsember 2020 ning jalutusboksis kandma maski. Kaebaja lisas, et alates 22. detsember 2020 – 3. mai 2021 peab kaebaja samuti kandma maski ja jalutama maskiga. Kaebaja rõhutas, et soovib muuta kaebust ning soovib kaebusele lisada perioodi 22. detsember 2020 – 3. mai 2021 seonduvalt asjaoluga, et vaatamata sellele, et kaebajal on astma ja ta on vaktsineeritud, ütleb vangla, et kaebaja peab käima maskiga.
9.Vastusena kohtunõudele teatas vangla 13. mail 2021, et Tartu Vangla dokumendihaldussüsteemist ei nähtu, et XX oleks esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlusi või muid pöördumisi, mis oleksid seotud sellega, et kaebaja oleks pidanud perioodil 22. detsember 2020 – 3. mai 2021 vangla käsul kandma maski vaatamata sellele, et kaebajal on astma ja ta on vaktsineeritud.
KOHTU SEISUKOHT
10.Esmalt lahendab kohus kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks (I) ning seejärel võtab seisukoha menetlusse võetud hüvitamiskaebuse osas (II). I
11.Kohus mõistab, et kaebaja on 9. mai 2021. a vastuses esitanud kaebuse muutmise taotluse, paludes kaebusele lisada täiendavalt hüvitamisnõude Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt asjaoluga, et vangla kohustas kaebajat perioodil 22. detsember 2020 – 3. mai 2021 kandma maski vaatamata sellele, et kaebajal on astma ja ta on vaktsineeritud.
12.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS kohaselt lubatav.
13.Kohus leiab, et XX taotlus lisada kaebusele täiendava alusena hüvitamisnõue selle eest, et kaebaja pidi vangla käsul kandma maski perioodil 22. detsember 2020 – 3. mai 2021 ei ole lubatav, sest kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.
14.Vangistusseaduse § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
15.Kuna Tartu Vangla teatel ei ole kaebaja vanglale perioodil 22 detsember 2020 – 3. mai 2021 maski kandmise kohustusega seonduvat kahju hüvitamise taotlust esitanud, ning kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist ei ole kaebaja välja toonud ka kohtule esitatud vastuses, pole kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
16.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd kaebajal on eelnimetatud hüvitamisnõudes kohtusse pöördumiseks läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning kaebuse muutmist ei või aktsepteerida, kui muudetud kujul ei oleks kaebus lubatav, tuleb XX taotlus kaebuse muutmiseks HKMS § 49 lg 1 alusel jätta rahuldamata. II
17.HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 21 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
18.Kohus leiab, et XX kaebus tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kohtu hinnangul ei ole kaebaja õigusi antud juhul intensiivselt rikutud ja kohus ei pea kaebuse rahuldamist kuigi tõenäoliseks. Kohtu hinnangul ei ole antud asjas tegemist ka keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks selle küsimuse täiendavat analüüsimist menetluse käigus.
19.Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud RVastS-s. RVastS § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. RVastS § 12 lg 1 kohaselt on kahju kannatanud isikule kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati.
20.Vastavalt RVastS § 9 lg-le 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 30. jaanuari 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-78-11, p 15).
21.Eeltoodust tulenevalt on oluline muuhulgas välja selgitada, kas kaebajale on tekkinud tervisekahju ning kas esineb põhjuslik seos vangla väidetava õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel.
22.Nagu kohus märkis ka 5. mai 2021. a määruses, siis võttes arvesse kaebuses märgitud kaebaja põhjendusi, on 5. märtsi 2021. a määrusega menetlusse võetud hüvitamiskaebus seoses sellega, et ajavahemikel 20. juuli – 6. oktoober 2020 ja 29. oktoober – 21. detsember 2020 jalutusboksis jalutades pidi kaebaja jalutusboksis esineva hallituse tõttu kandma maski ning sellest tulenevalt halvenes kaebaja tervis. Teiste sõnadega on kohtu menetluses hüvitamiskaebus seoses sellega, et kaebaja käis kaebuses välja toodud perioodidel jalutusboksis jalutamas ning ta kandis jalutades maski.
23.Kohus palus 5. märtsi 2021. a määruses kaebajal täpsustada, kuidas on kaebaja tervis seoses maski kandmisega halvenenud. Vastusena kohtumäärusele selgitas kaebaja, et kui ta läheb jalutama väiksesse jalutusboksi ning peab seal oleva hallituse tõttu kandma maski, ei saa ta hingata värsket õhku. Sellest tulenevalt hakkab tal valutama pea ja tekib lämbumise tunne. Ühtlasi kinnitas kohtule esitatud vastuses kaebaja, et seepärast ei käinud ta vaidlusalustel perioodidel jalutamas.
24.Kuivõrd kaebaja sõnade kohaselt ta vaidlusalustel ajavahemikel jalutamas ei käinud, samuti ei lükanud kaebaja eelmainitud väidet ümber 9. mai 2021. a vastuses, ei saa seega jaatada põhjusliku seose olemasolu vastustajale kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ette heidetud tegevuse
ning väidetavalt saabunud kahjuliku tagajärje vahel – kui kaebaja jalutamas ei käinud, ei saanud ta kanda ka maski, mille kandmise tulemusena väidetavad kahjulikud tagajärjed tekkisid.
25.Samas selgitab kohus, et isegi kui käesoleval juhul oleks kaebaja käinud kaebuses välja toodud ajavahemikel jalutusboksis jalutamas ning kaebaja kandis maski, ei saanud maski kandmisest kaebajale tervisekahju tekkida. Tartu Vangla on 5. aprilli 2021. a vastusele lisanud Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja Piret Kooli 26. märtsi 2021. a e-kirja, milles meditsiiniosakonna juhataja on kinnitanud, et XXil puuduvad meditsiinilised vastunäidustused maski kandmiseks, s.t astma pole vastunäidustuseks. P. Kooli kinnitusel maski kandmine ei kahjusta ega ole kahjustanud kaebaja tervist.
26.Kuna eeltoodust tulenevalt ei saanud kaebajale maski kandmisest tervisekahju tekkida ning kaebajale ei ole maski kandmine vastunäidustatud, on praegusel juhul tegemist väheintensiivse õiguse riivega. Maski kandmine võib tekitada selle kandjal küll ebamugavustunnet, kuid kohtu hinnangul ei tingi selline olukord kahju, mida tuleks antud juhul hüvitada rahaliselt.
27.Kuna eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole praeguses olukorras intensiivselt rikutud ja asjas selgunud asjaoludel ei pea kohus kaebuse rahuldamist kuigi tõenäoliseks, jätab kohus XX kaebuse HKMS § 152 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 21 alusel läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
28.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral, kui HKMS §-s 108 ei sätestata teisiti. Kuna vastustajale kui haldusorganile ei saa olla tekkinud käesoleva asjaga menetluskulusid, jäävad kaebaja kanda tema enda võimalikud menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.