Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostja M S’ilt hageja I P kasuks menetluskulud kokku summas 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot.
4.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
5.Saata kohtuotsus hagejale ja kostjale teadmiseks.
6.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. 1 (4)
2-16-103519 Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis, kautsjon summas 175 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD
1.I P esitas 22.02.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1 726.87 euro saamiseks. Kohus tegi 02.03.2016 võlgnikule makseettepaneku, mida ei ole õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus 19.05.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.10. juunil 2016 esitatud hagiavalduse kohaselt 18.12.2013 sõlmisid pooled üürilepingu kuni 18.12.2014, mille kohaselt M S asus elama hageja omandis olnud korterisse aadressil xxxx. Kostja kohustus maksma igakuiselt üüri summas 120 eurot, kommunaalkulud vastavalt xxxx poolt väljastatud arvetele ning digi TV, interneti ja elektrikulud vastavalt Starman AS ja Eesti Energia AS poolt väljastatud arvetele.
3.2014 aasta detsembrini maksis M S ettenähtud tasusid korralikult. 2014 aasta detsembris, kui lepingu tähtaeg lõppes, ei olnud kostja nõus välja kolima, elas korteris edasi ja jaanuarist 2015 ei maksnud ühtegi ettenähtud arvetest, sh ka üüri. Kuna kostja tekitas võlgnevuse korteriühistu ees summas 419.36 eurot, siis 17.03.2015 saatis korteriühistu raamatupidaja hagejale maksegraafiku ja hoiatuse, et võlgnevuse mittetasumisel pöördutakse kohtusse. Vältimaks asja kohtusse kaebamist maksis hageja ise korteriühistu arved summas 500 eurot.
4.15.05.2015 maksis kostja hagejale sularahas 250 eurot ja 18.06.2015 tegi ülekande 50 eurot hageja pangakontole. Korteriühistu septembri arve 110.35 eurot ja augusti võlgnevuse 101.66 eurot, kokku 212.01 eurot maksis hageja kostja eest.
5.25.03.2015 saatis hageja kostjale üürilepingu ülesütlemiseavalduse. 28.08.2015 saatis hageja kostjale meeldetuletuskirja, kus palus tasuda kõik 2015 aastal maksmata jäänud arved ja üüritasud. 28.10.2015 saatis hageja kostjale võlateatise koos maksegraafikuga, kuid kostja sellele ei reageerinud. 30.09.2015 kolis kostja korterist välja.
6.Kostja on jätnud tasumata järgmised tasud: üüritasu 9 kuu eest summas 1 080 eurot, Eesti Energia AS arved summas 171.26 eurot, AS Starman arved summas 45.14 eurot, xxxx arved summas 412.01 eurot, kokku seega 1 708.41 eurot.
7.Lähtudes eeltoodust palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 1 708.41 eurot ning menetluskuludena riigilõiv.
2 (4)
2-16-103519
8.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
9.Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja elukohaks KOV täpsusega xxxx ja hagiavalduse kohaselt xxxx. Kohus on saatnud hagi koos lisadega antud aadressile, kuid hagimaterjalid on tagastatud kohtule teatega „saaja ei viibinud kohal“. Kohus proovis hagimaterjale kostjale kätte toimetada ka eposti aadressile xxxx, kui materjalide kättesaamist kostja kinnitanud ei ole. Kohus proovis kostjale materjale kätte toimetada ka politsei vahendusel, kuid Politsei- ja Piirivalveameti 27.10.2016 vastuse kohaselt politseil ei ole olnud võimalik M S’ile menetlusdokumente edastada. Politseile teadaolev viimane elukoht on xxxx, kuid antud aadressil keegi ust ei ava. Kohtul ei olnud võimalik hagi koos lisadega kostjale tööandja kaudu kätte toimetada, sest Maksu- ja Tolliameti elektroonilise andmebaasi kohaselt M S’il puudub töökoht. Kohtute Infosüsteemis (KIS) teisi andmeid kostja kohta ei ole. Sellepärast Viru Maakohtu 02.11.2016 kohtumääruse alusel kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 03.11.2016 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
11.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud poolte vahel sõlmitud üürilepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76, 108 lg 1, § 271 alusel kogu haginõude 1 708.41 euro ulatuses.
12.TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
MENETLUSKULUD
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
14.Hageja on 22.02.2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 51.81 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avaldus, toimikus lk 5), hagiavalduse esitamisel 10.06.2016 täiendavat riigilõivu summas 148.19 eurot (maksekorraldus nr 134, toimikus lk 64) ning 05.07.2016 veelkord täiendavat riigilõivu summas 25 eurot (maksekorraldus toimikus lk 70). Seega on hageja kokku tasunud 3 (4)
2-16-103519 riigilõivu 225 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 225 eurot, s.o riigilõiv.
15.Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.