Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-24-134555 28.01.2025 esitas AS ÜHISTEENUSED taotluse hagist loobumiseks ja poole hagimenetluses tasutud riigilõivu, s.o 17,50 euro tagastamiseks. Avalduse kohaselt kostja on esitanud esmakordselt tõendi selle kohta, et sõidukit kasutas leppetrahvi saamise ajal kolmas isik vastuses hagiavaldusele 17.12.2024. Eeltõttu teatab hageja, et soovib tsiviilasjas nr 2-24-134555 esitatud hagist loobuda. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et kostjal oli võimalik esitada kohtuvälises ja maksekäsu kiirmenetluses tõendid tegeliku auto kasutaja kohta, mille kostja aga esitas alles hagimenetluses. Kuna kostja esitas tõendid alles hagimenetluse raames, mille järgselt hageja loobus kostja vastu suunatud nõudest, tuleb kohaldada seega TsMS § 168 lg 5 ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja ei nõustu, et menetluskulud tuleks välja mõista hageja poolt hagist loobumise järgselt kostjalt. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Praegu sellist olukorda ei ole. Kostja on keeldunud nõude täitmisest ja selgitanud hagejale juba maksekäsu vastuväites, et ta ei ole lepingu pooleks. Vaatamata sellele esitas hageja põhjendamatu hagi, pöördumata täiendavate teabe saamiseks hageja poole. Samuti ei ole hageja kostjale kätte toimetanud ühtegi taotlusele lisatud pöördumist. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kostja ei ole hagist loobumisele vastuväidet esitanud. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Riigikohus on tsiviilasjas 2-22-130552 p-des 15 ja 16 andnud juhised menetluskulude jaotuse osas olukorras, kus hagi jäetakse läbi vaatamata, kuna kostja on menetluse käigus tõendanud, et autot juhtis teine isik. Riigikohus on seisukohal, et TsMS § 168 lg-id 4 ja 5 tuleb tõlgendada selliselt, et nõude rahuldamiseks nimetatud lõigete tähenduses loetakse ka tõendite esitamine selle kohta, kes juhtis vaidlusalusel ajal sõidukit. Sellisel juhul peab kostja kandma kuni esitatud tõendite põhjal kostja asendamiseni hagejal tekkinud menetluskulud. Ei oleks põhjust jätta hageja menetluskulusid tema enda kanda, kui kostja oleks saanud ära hoida enda vastu hagi esitamise. Kuna kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses täpsustamata vastuväite: „Tagatisagent OÜ ei ole leppetrahvikokkulepet sõlminud ja esitab makseettepanekule vastuväite kogu nõude ulatuses“ (dtl 14), ei saanud hageja hagiavalduse esitamisel teada, et sõidukit juhtis teine isik. Kostja esitas tõendi teise isiku poolt sõiduki juhtimise kohta alles peale hagi menetlusse võtmist, koos vastusega hagiavaldusele (dtl 62). Kuna kostjal oli võimalik tõendada sõiduki juhtimist teise

2/3

2-24-134555 isiku poolt juba enne hageja rahalise nõude üleminekut hagimenetlusse, siis oli kostjal võimalik ära hoida enda vastu hagi esitamise. Eelnevast tulenevalt ja TsMS § 168 lg 4 ja 5 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 82,50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 569,25 eurot (dtl 69). TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 82,50 eurot. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse ja hagist loobumise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamisega ja kostja vastusega tutvumisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks pidada kokku 2,5 tundi, (sh hagiavalduse koostamine, kostja vastusega tutvumine, hagist loobumise ja menetluskulude nimekirja koostamine). Juristi teenuse tunni hind 169 eurot (dtl 69) on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on kohtupraktikale tuginedes juristi osutatud õigusteenuse mõistlik hind 120 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses kokku 300 eurot (2,5*120). Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 402,50 (82,50+20+300) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 402,50 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Hageja taotleb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole ehk 17,50 euro tagastamist Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele XXX. Kuna hageja loobus hagist, tuleb hagejale TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel ja arvestades TsMS § 150 lg 3 sätestatut, tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot. Riigilõiv tagastatakse käesoleva kohtumääruse jõustumisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.