Viktor Kabanovi (Kabanov) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kaebaja paberite kaotamise ja kahjunõudele hilinenult vastamisega
RESOLUTSIOON
Tagastada Viktor Kabanovi kaebus
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Tartu Vangla kinnipeetav Viktor Kabanov esitas 17. märtsil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja viitab enda 12. jaanuari 2021. a kahju hüvitamise taotlusele ja Tartu Vangla 15. märtsi 2021. a otsusele nr 1-13/11-2 selgitades, et kaebaja inimväärikust alandati sellega, kui vangla kaotas 17. detsembril 2021 kontaktisiku kätte antud paberid, mis tõendasid kaebaja esindaja esindusõigust haldusasjas nr 3-20-2194. Samuti leiab kaebaja, et vangla tekitas talle kahju sellega, kui lahendas tema
12.jaanuari 2021. a kahjunõude alles 15. märtsil 2021. Kaebaja sõnul vastas vangla kaebajale hilinenult. Koos kaebusega esitas V. Kabanov taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2.Kohus võtab esmalt seisukoha V. Kabanovi kaebuse osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses kaebaja 12. jaanuari 2021. a kahju hüvitamise taotluse hilinenult lahendamisega, (I) ning seejärel annab hinnangu ülejäänud osas kaebuse menetlusse võtmise võimalikkusele (II). I
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
4.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks
ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.
5.Vangistusseaduse § 11 lg-st 8 tulenevalt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
6.Arvestades, et kaebaja nõuab esitatud kaebuses Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et vangla jättis tähtaegselt lahendamata kaebaja 12. jaanuari 2021. a kahju hüvitamise taotluse, kuid Tartu Vangla teatel ei ole kaebaja esitanud vanglale ühtegi pöördumist, mis käsitleks tema 12. jaanuari 2021. a kahju hüvitamise taotluse lahendamist tähtaega ületades, ei ole kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Seepärast tagastab kohus V. Kabanovi kaebuse osas, milles kaebaja nõuab 12. jaanuari 2021. a kahju hüvitamise taotluse hilinenult lahendamisega kahju hüvitamist, HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
7.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
8.Kohtu hinnangul tuleb V. Kabanovi hüvitamiskaebus ülejäänud osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
9.Kohtule esitatud kaebusest ning kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt peab kaebaja täpsemalt õigusvastaseks seda, et vangla kaotas 17. detsembril 2020 kaebaja poolt kontaktisikule antud paberid, mis tõendasid kaebaja volitatud esindaja Juliana Dmitrijeva esindusõigust haldusasjas nr 3-20-2194. Kohtu hinnangul ei saa aga eelnimetatud asjaolu pidada õigusvastaseks, samuti ei saa paberite kaotamine tekitada kaebajale kahju, mistõttu on kahju hüvitamise eeldused täitmata ja sellest tulenevalt kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
10.RVastS § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. RVastS § 12 lg 1 kohaselt on kahju kannatanud isikule kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Eeltoodust tulenevalt on oluline välja selgitada, kas Tartu Vangla on kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ja kas kaebajale on tekitatud kahju.
11.Kohus mõistab, et kaebaja peab kaotatud dokumentide all silmas vangla poolt tehtud koopiat Tartu Halduskohtu 16. detsembri 2020. a määrusest haldusasjas nr 3-20-2194, milles kohus märkis kaebaja volitatud esindajana J. Dmitrijeva. Praegusel juhul ei ole kinnitust leidnud, kas vangla kaotas tehtud kohtumääruse koopia või mitte. Samas leiab kohus, et isegi kui vangla seda tegi, ei ole vangla õigusvastaselt käitunud. Arvestades, et kohtule arusaadavalt tagastati kaebajale pärast koopia tegemist 16. detsembri 2020. a kohtumäärus, kohtute infosüsteemist nähtuvalt on haldusasjas nr 3-20-2194 vastustajaks Tartu Vangla, kellele oli juba menetlusosalisena teada kaebaja volitatud esindaja olemasolu, kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kaebajale ei võimaldatud helistamist oma volitatud esindajale põhjusel, et kaebaja ei ole
esitanud esindusõigust tõendavat dokumenti või et see on kadunud ning ühtlasi ei olnud kohtumäärusest tehtud koopia enam kaebaja omand, vaid see kuulus vanglale, ei ole vangla kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ega kaebajale kahju tekitanud.
12.Samas selgitab kohus, et isegi kui käesoleval juhul jaatada võimaliku kahju tekkimist kaebajale, ei ole vangla tegevus saanud kaebajale põhjustada mittevaralist kahju määras, mis tingiks selle hüvitamise rahas. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 30. jaanuari 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-78-11, p 15). Kuna kohtumääruse koopia võimalik kaotamine ei toonud kaasa kaebaja õiguste rikkumist ega takistanud haldusasjas nr 3-20-2194 kaebajale kui menetlusosalisele antud õiguste teostamist, sh ei olnud esindusõigust tõendava dokumendi puudumine aluseks kaebaja taotluste rahuldamata jätmisel, on tegemist väheintensiivse õiguse riivega. Ühtlasi märgib kohus, et Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. Käesoleva kaebuse puhul selliseid asjaolusid ei nähtu.
13.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus V. Kabanovi kaebuse osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist dokumentide kaotamise eest, HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14.Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.