Juri Kolesnikovi (Kolesnikov) kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada meditsiinikaardist väljavõte viie tööpäeva jooksul
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.
2.Jätta Juri Kolesnikovi 15. märtsi 2021. a riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav Juri Kolesnikov esitas 12. veebruaril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et asjas nr 3-20-2377 selgitas kohus 27. jaanuari 2021. a määruse p-s 12, et vaideotsuse peale peab J. Kolesnikov esitama uue kaebuse halduskohtule ning seda J. Kolesnikov nüüd teebki. J. Kolesnikov palub vanglalt välja nõuda J. Kolesnikovi vaie ja vaideotsus nr 1-11/606-1,2 ning samuti vaie 6-43/2077-5,6 kohta, mida lahendati märgukirjana, kuigi tegemist oli vaidega. Lisaks palub J. Kolesnikov välja nõuda 6-43/2027-1,2,3,4; 6-43/2064-1,2. J. Kolesnikov märkis, et vangla peab vaidele vastama vaideotsusega ja väljastama andmed viie päeva jooksul. Koos kaebusega esitas J. Kolesnikov taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja taotluse anda advokaat.
2.Tartu Halduskohus jättis 16. veebruari 2021. a määrusega J. Kolesnikovi kaebuse käiguta, andes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, ning jättis J. Kolesnikovi riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
3.J. Kolesnikov esitas 23. veebruaril 2021 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles muuhulgas sisaldus taotlus advokaadi saamiseks.
4.Tartu Halduskohus jättis 5. märtsi 2021. a määrusega J. Kolesnikovi kaebuse teist korda käiguta, andes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 7-päevase tähtaja, ning jättis J. Kolesnikovi riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata.
5.J. Kolesnikov esitas 15. märtsil 2021 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles taaskord märkis, et vajab advokaati.
KOHTU SEISUKOHT
6.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
7.Tartu Halduskohus mõistis 5. märtsi 2021. a määruses, et kaebaja eesmärk on kohustada Tartu Vanglat kaebaja 4. novembri 2020. a taotlusele, milles kaebaja palus väljastada tema tervisekaardist 29. oktoobri 2020. a psühhiaatri vastuvõtu kohta tehtud sissekanne, vastama kui teabenõudele viie tööpäeva jooksul, ning seetõttu tegi kohus kaebajale ettepaneku esitada kohtule kaebus eelpool välja toodud kohustamisnõudes. Kohus kohustas määruses kaebajat selgitama, millised nõuded ta kohtule esitab. Vastusena 5. märtsi 2021. a määrusele selgitas kaebaja, et soovib, et kohus tunnistaks meditsiinikaardist koopia või väljavõtte küsimise teabenõudeks ning sellele tuleb vastata viie tööpäeva jooksul. Kaebaja lisas, et kui kohus arvab, et kaebaja peab paluma kohustada vanglat väljastama viie tööpäeva jooksul meditsiinikaardist andmed, siis palub kaebaja kohustada vanglat kaebajale alati nagu see oli varem ja pidevalt andmeid meditsiinikaardist viie tööpäeva jooksul. Kaebaja palub teha otsus, et kaebajale tuleb väljastada meditsiinikaardist väljavõte viie tööpäeva jooksul. Kaebaja palub kohustamist.
8.HKMS § 2 lg 4 teisest lausest tulenevalt peab kohus tõlgendama menetlusosaliste avaldusi ja lähtuma nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tuginedes kaebaja 15. märtsi 2021. a puuduste kõrvaldamise avaldusele, kus kaebaja ei ole välja toonud, et tema eesmärk on saada vastus just 4. novembri 2020. a taotlusele kui teabenõudele viie tööpäeva jooksul, vaid kaebaja on rõhutanud, et tema soov on saada üleüldse meditsiinikaardist väljavõtteid viie päeva jooksul ja ta palub vangla kohustamist, tõlgendab kohus kaebust selliselt, et kaebaja on esitanud kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks vastata kaebaja taotlus(t)ele, milles kaebaja soovib oma meditsiinikaardist väljavõtet, kui teabenõudele viie tööpäeva jooksul.
9.Vangistusseaduse (VangS) § 53 lg 1 p 6 kohaselt kantakse andmed kinnipeetava, arestialuse, vahistatu või kriminaalhooldusaluse terviseseisundi, sealhulgas tema sõltuvuskäitumise kohta, tervisest tulenevate piirangute ja talle tervishoiuteenuste osutamise kohta kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogusse (s.o vangiregistrisse). Kuigi tervishoiuteenuse osutamine vanglas on kohtupraktikas loetud eraõiguslikus suhtes osutatud teenuseks (Riigikohtu erikogu 7. aprilli 2011. a määrus nr 3-3-4-1-11, p 9), siis tervishoiuteenuse raames kogutud terviseandmed kantakse vangiregistrisse ehk andmekogusse, mille eesmärk on teabe kogumine karistuse täideviimise kohta. Vangiregistris olevaid terviseandmeid kasutatakse mitte üksnes tervishoiuteenuse osutamiseks, vaid olulisel määral ka vangistuse täideviimist korraldavate tegevuse käigus, näiteks kinnipeetava töövõimelisuse kindlaks määramisel. Seetõttu ei kohaldu vangiregistrisse kantavate kinnipeetavate terviseandmete töötlemisele ja andmekogust andmete väljastamisele isikuandmete kaitse üldmäärus, vaid kohaldub isikuandmete kaitse seaduse (IKS) regulatsioon IKS § 1 lg 1 p 2 kohaselt. Vastasel korral oleks andmesubjekti ehk kinnipeetava õigus saada, parandada, kustutada isikuandmeid vangiregistris oluliselt ulatuslikum. Kinnipeetava õigus vangiregistrisse kantud andmetega tutvuda on siiski piiratud, näiteks julgeolekuohu korral (VangS § 52 lg 6).
10.Tervishoiuteenuse osutamise käigus kogutud andmete kui eriliigiliste isikuandmetega on õigus kinnipeetaval tutvuda IKS § 24 alusel. Nimetatud sätte järgi on andmesubjektil õigus saada vastutavalt töötlejalt kinnitust selle kohta, kas teda käsitlevaid isikuandmeid töödeldakse ja tutvuda sellisel juhul isikuandmetega.
11.VangS § 52 lg 4 järgi väljastatakse kinnipeetavale, vahistatule, arestialusele ja kriminaalhooldusalusele nende kohta andmekogusse kantud andmeid digitaalselt või
omakäeliselt allkirjastatud taotluse alusel. Vastavalt IKS § 27 lg-le 1 on vastutav töötleja kohustatud vastama andmesubjekti taotlusele kokkuvõtlikus, arusaadavas ja hõlpsasti kättesaadavas vormis, kasutades selget ning lihtsat sõnastust. Tartu Vangla on enda poolt töödeldavate andmete vastutavaks töötlejaks vangiregistris. IKS § 27 lg-st 2 tulenevalt teavitab vastutav töötleja andmesubjekti põhjendamatu viivituseta ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist andmesubjekti taotluse alusel tehtud toimingutest.
12.Eeltoodust tulenevalt on vanglal kohustus andmesubjekti taotlusele vastata ühe kuu jooksul. Eelnev tähendab ka seda, et meditsiinikaardist väljavõtte taotlemine ei ole teabe nõudmine avaliku teabe seaduse (AvTS) tähenduses ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda tema kohta kogutud terviseandmete väljastamist viie tööpäeva jooksul, nagu seda näeb ette AvTS § 18 lg 1.
13.Kuivõrd eeltoodud põhjendustele tuginedes puudub J. Kolesnikovil ilmselgelt kaebeõigus nõuda Tartu Vangla kohustamist väljastada meditsiinikaardist väljavõte viie tööpäeva jooksul, tagastab kohus J. Kolesnikovi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
14.Kohus juhib tähelepanu, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
15.Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata.
16.J. Kolesnikov on 15. märtsi 2021. a puuduste kõrvaldamise avalduses märkinud, et vajab nõude esitamiseks advokaati, mida kohus mõistab riigi õigusabi taotlusena kaebajale esindaja määramiseks halduskohtumenetluses käesolevas haldusasjas.
17.HKMS § 55 lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui HKMS ei näe ette teisiti.
18.Kohus leiab, et kaebaja esitatud taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kohus on juba võtnud sama taotluse osas seisukoha 16. veebruari 2021. a määruses, jättes vastava taotluse rahuldamata. Kaebaja taotlusest ei nähtu, et võrreldes varasemalt lahendatud avaldusega oleks käesolevaks hetkeks asjaolud muutunud. Kaebaja ei ole taotluses ühtegi sellist asjaolu välja toonud. Arvestades 15. märtsi 2021. a avalduse sisu, kus kaebaja on selgitanud kaebuse esitamise eesmärki, on kohus jätkuvalt seisukohal, et J. Kolesnikov on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
19.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.