Korrakaitse › Vanglad

KOHTU PÕHJENDUSED

Riigi õigusabi taotlus. Kaebaja palub määrata riigi poolt advokaat, kes oskab vene keelt. Kohus selgitab, et kuigi kaebaja ei ole kohtule esitanud nõuetekohast riigi õigusabi taotlust, siis ei takista nimetatud asjaolu antud juhul taotluse lahendamist, kuna kohtule on arusaadav, milleks kaebaja riigi õigusabi soovib taotleda. Taotluse alusel kohus järeldab, et kaebaja

eesmärgiks on taotleda riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtus haldusasja nr 3-20-1972 menetluses. RÕS § 6 lg 1 kohaselt riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 14 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Riigikohtu erikogu on 27.05.2009 määruses asjas nr 3-3-4-6-09 (p 5) juhtinud tähelepanu järgnevale: Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19.03.2008 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-9-08 selgitanud, et kohus peab menetlusabi taotluse lahendamisel omal algatusel kontrollima, kas menetlusabi andmise kõik tingimused on täidetud ega esine mõnda menetlusabi andmisest keeldumise alust. Kaebaja taotleb Pärnu arestimaja tegevusega tekitatud tervise- ja mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamist täpsustatud summas 25 000 eurot (algselt summas 100 000 eurot). Kohus juhib tähelepanu, et kohus saab riigi õigusabi määrata üksnes RÕS-is sätestatud tingimuste esinemisel ning juhul, kui ei esine ühtegi RÕS § 7 lg-s 1 nimetatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alust. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Praegusel juhul soovib taotleja riigi õigusabi selleks, et nõuda Pärnu arestimaja tegevusega tekitutud mittevaralise kahju hüvitamist summas 25 000 eurot. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul asja suhtes tungivat avalikku huvi, mis õigustaks riigi õigusabi määramist. Seega ei ole käesoleval juhul RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel taotluse esitajale riigi õigusabi andmine lubatud. Samuti ei anta RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus leiab, et riigi õigusabi andmisest tuleb keelduda ka nimetatud alusel. Kohus jättis kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, kuna ei hinda kaebust perspektiivseks. Kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt RÕS § 6 lg-le 1. Sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta. Eeltoodu alusel jätab kohus taotluse rahuldamata. Kaebuse tagastamine. 08.01.2021 määrus on kaebajale kätte toimetatud 19.01.2021. Seega oli 08.01.2021 määruse resolutsiooni punkti 1 peale edasikaebamise viimaseks päevaks 03.02.2021. Kuna määruse resolutsiooni punkti 1 edasi ei kaevatud, siis selles osas määrus jõustus. Kaebajal oli aega kaebuse puuduse kõrvaldamiseks 15 päeva. Seega tuli kaebuse puudus (tasuda riigilõiv 750 eurot) kõrvaldada hiljemalt 19.02.2021. Kohus selgitab, et olenemata kaebaja avaldusest, milles kaebaja märkis, et peab kahjusumma suuruseks 25 000 eurot (algselt 100 000 eurot), siis ei muuda see kohtu seisukohta 08.01.2021 määruses riigilõivu tasumise osas, kuna ka kahjusummalt 25 000 eurot kuulub vastavalt Riigilõivuseaduse § 60 lg-le 2 tasumisele riigilõiv 750 eurot (3% taotletavast summast). Selles osas oli vastavalt 08.01.2021 määruse resolutsiooni punktile 2 kaebuse puuduse (riigilõivu tasumise) kõrvaldamise viimaseks päevaks 19.02.2021.

Kaebaja ei ole tähtaegselt ega ka käesoleva määruse tegemise aja seisuga kaebuse olulist puudust (tasumata on riigilõiv) kõrvaldanud ega taotlenud ka puuduse kõrvaldamise tähtaja pikendamist. Kaebaja soovis sõlmida kohtuga lepingu, et tasub riigilõivu pärast kohtuasja võitmist. Kohus selgitab, et seadus sellist võimalust ette ei näe. Kohtuga menetlusosalised mingeid lepinguid sõlmida ei saa, sh riigilõivu tasumiseks (kaebaja väitel pärast kaebajale positiivse kohtulahendi saamist). Kohus selgitab lisaks, et riigilõivu tasumine ei sõltu kohtulahendist (positiivne või negatiivne), riigilõiv tuleb igal juhul tasuda enne asja menetlusse võtmist. Asja lahendamise tulemus riigilõivu tasumist ei puuduta. Seega jätab kohus kaebaja vastava avalduse tähelepanuta. Vastavalt HKMS §121 lg 1 p-le 2 kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajatele, kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebaja ei ole kaebuse olulist puudust kõrvaldanud, tasumata on kaebuse eest riigilõiv. Käesoleval juhul takistab kaebuse oluline puudus - tasumata riigilõiv- asja läbivaatamist (kaebuse läbivaatamise eelduseks on riigilõivu tasumine). Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 2 kaebuse selle esitajale. HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebaja palus saata koopia Pärnu arestimajja. Kohus selgitab, et kuna kohus tagastab kaebuse selle esitajale, siis puudub vajadus vastustajale määruse ja ka kaebuse muu materjali edastamiseks. Kohus selgitab täiendavalt, et olukorras, kus kaebus on esitatud Pärnu arestimaja tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks, on vastustajaks Politsei- ja Piirivalveamet, kuna Pärnu arestimaja on Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri struktuuriüksus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.