2.Lõpetada asja menetlus kaebust menetlusse võtmata.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte „XX“ ja Viru Vanglale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.„XX“esitas 21. juunil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla ametnike tegevusetusega (seljavaludele reageerimisel) põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot. Kaebaja kinnitusel esitas ta 23. oktoobril 2019 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (reg nr 6-16/103-1, kaebusele lisatud koopia, digitoimiku lk (dtl) 7–10), millele jäeti vastamata. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
2.Viru Vangla kinnitas 16. septembri 2020. a vastuses kohtunõudele, et seoses suure töökoormusega on „XX“ kahjunõue nr 6-16/103-1 veel lahendamata.
3.Tartu Halduskohus jättis 21. septembri 2020. a määrusega kaebuse käiguta, määrates kaebajale kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja kahju hüvitamise nõude täpsustamiseks tähtaja viis päeva määruse kättetoimetamisest arvates.
4.„XX“ esitas 27. septembril 2020 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles leidis, et kaebus ei ole esitatud tähtaega ületades, sest vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige 8 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lõige 2 annavad kaebajale võimaluse valida, kas esitada kohtule kaebus kohe kahekuulise kahjunõude lahendamise tähtaja möödumisel või oodata veel mõnda aega haldusorgani vastust. Kui kohus leiab siiski, et kaebuse esitamise tähtaeg on
3-20-1220 ületatud, siis palub kaebaja see ennistada, sest kaebajal pole juriidilist haridust, et seadusi õigesti tõlgendada, ning kaebajal ei olnud võimalik kaebust tähtaegselt esitada tervislikel põhjustel. Kaebaja kinnitusel viibis ta ajavahemikul novembrist 2019 kuni jaanuarini 2020 perioodiliselt mitmete päevade kaupa ravil haiglas ning alates 18. veebruarist 2020 kuni
26.maini 2020 ravil Tartu Vanglas. Kaebaja täpsustas, et mittevaraline kahju tekitati vangla ametnike tegevusetusega (kaebaja seljavalule reageerimata jätmine) ajavahemikul 23. augustist 2017 kuni 26. septembrini 2019. Kaebaja viitas kahju põhjustamisele väärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega, kuid märkis, et kogu esitatud kahju hüvitise summa on esitatud seoses tervise kahjustamisega (dtl 33, punkt 3). Kaebaja tegi ettepaneku lahendada asi kompromissiga selliselt, et vangla hüvitab kaebajale kahju 2000 eurot. Lisaks taotles kaebaja tõendite välja nõudmist kaebuse asjaolude tõendamise eesmärgil.
KOHTU SEISUKOHT
5.VangS § 11 lõike 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või jätnud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata. RVastS § 18 lõike 1 järgi peab haldusorgan kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. RVastS § 18 lõige 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.
6.Kohus selgitas 21. septembri 2020. a määruses kaebajale, et kaebus kohtule on esitatud tähtaega rikkudes. Kohtueelses menetluses esitas kaebaja 23. oktoobril 2019 Viru Vanglale kaebuse asjaolusid hõlmava kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/103-1. RVastS § 18 lõikest 1 tulenev kahjunõude lahendamise kahekuuline tähtaeg hakkas kulgema nõuetekohase taotluse saamisele järgnevast päevast ehk 24. oktoobril 2019 ning tähtaeg möödus 23. detsembril 2019. Ekslik on kaebaja seisukoht, et kahekuulise kahjunõude lahendamise tähtaja möödumisel jäi talle valikuvõimalus oodata veel mõnda aega haldusorgani vastust. Kuna vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata, siis oleks kaebaja pidanud pöörduma kohtusse 30 päeva jooksul pärast kahjunõude lahendamise tähtaja möödumist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 7. detsembri 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-64-16, punkt 13 ja selles viidatud praktika), s.o hiljemalt 22. jaanuaril 2020. Kaebaja esitas kaebuse Tartu Halduskohtule
21.juunil 2020 (dtl 14). Seega ületas kaebaja kaebetähtaega peaaegu viis kuud.
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.
8.Kaebaja palus kaebuse esitamise tähtaeg ennistada, kuna tal puudub õigusharidus ning ta viibis tervislikel põhjustel ravil haiglas ja Tartu Vanglas.
9.Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lõike 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest. Samas ei saa olla tähtaja ületamine vabandatav, kui kaebaja pole
3-20-1220 olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. (Vt nt Riigikohtu
1.oktoobri 2002. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, punkt 19; 24. jaanuari 2007. a määrus asjas nr 3-2-1-148-06, punkt 12; 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, punktid 16 ja 17.) Kaebaja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu isik. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on pöördunud kaebustega halduskohtusse kokku 114 korral. Vaatamata õigushariduse puudumisele on kaebaja ka praeguses kaebuses viidanud nii õigusaktidele kui ka riigisiseste kohtute ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele. Kohtupraktikas on juba aastaid tagasi kinnistunud seisukoht, et kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata jätmisel kohaldub 30-päevane kaebetähtaeg vastavalt RVastS § 18 lõikele 2 (Riigikohtu halduskolleegiumi
7.detsembri 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-64-16, punkt 13 ja selles viidatud praktika). Arvestades pikaajalist kohtupraktikat kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata jätmisel kohalduva kaebetähtaja osas (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 23. jaanuari 2020. a määrus haldusasjas nr 3-18-1396, punkt 22) ning kaebaja kogemusi halduskohtumenetluses osalemisel ja Riigikohtu lahendites orienteerumisel, oli kaebaja piisava hoolsuse korral ise võimeline välja selgitama kaebetähtaja. Kaebajal ei olnud tema kogemusi arvestades mõistlikku alust eeldada, et kui Viru Vangla tema kahjunõudele RVastS § 18 lõikes 1 sätestatud kahe kuu jooksul ei vasta, võib ta jääda sellest hoolimata vangla vastust ootama ja pöörduda kohtusse umbes pool aastat pärast RVastS § 18 lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist. Kaebaja pidi tema kogemusi arvestades teadma, et vanglal tuleb kahjunõue lahendada kahe kuu jooksul, ning mõistma, et kui vangla seda ei tee, tuleb teatud tähtaja jooksul kohtusse pöörduda. Kui kaebaja selles tähtajas kahtles, oleks ta piisava hoolsuse korral saanud selle ise kohtupraktika põhjal välja selgitada või küsida selle kohta vanglalt või kohtust. Kaebetähtaja väljaselgitamisel ja tähtajast kinnipidamisel piisava hoolsuse järgimata jätmine ei kujuta mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. oktoobri 2020. a määrus haldusasjas nr 3-20-597, punkt 18). Samuti ei saa kaebetähtaja ennistamise põhjuseks olla kaebaja väide, et kaebuse tähtaegne esitamine oli võimatu tervislikel põhjustel. Praeguses asjas algas kaebuse esitamise tähtaeg
24.detsembril 2019 ning kestis kuni 22. jaanuarini 2020. Kohtute infosüsteemist nähtub, et nimetatud ajavahemiku vältel on kaebaja esitanud kohtutele mitmeid avaldusi (nt määruskaebused haldusasjades nr 3-19-2281, 3-19-1981, 3-19-1924, 3-19-1356, 3-19-279, 3-19-429, seisukoha haldusasjas nr 3-19-2105, kaebuse haldusasjas nr 3-20-16 ning taotlused haldusasjades nr 3-19-1803 ja 3-19-429). Seetõttu ei pea kohus usutavaks, et kaebajal ei olnud võimalik esitada kaebust tähtaegselt tervislikel põhjustel. Asjaolu, et kaebajal võis puududa võimalus kaebuse esitamiseks mõnel päeval kaebetähtaja vältel, ei ole piisav põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja viide Tartu Vanglas ravil viibimisele ei ole asjakohane, kuna see toimus pärast kaebetähtaja möödumist praeguses asjas.
10.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja ei ole esile toonud mõjuvaid põhjuseid, mis tingiksid kaebetähtaja ennistamise. Seetõttu jätab kohus kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.
11.Kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, tuleb kohtul lõpetada määrusega asja menetlus (HKMS § 124 lõige 2 ja § 152 lõike 1 punkt 2). Kaebetähtaja rikkumise korral võib menetluse lõpetada kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lõige 3).
3-20-1220 Kuna kaebaja esitas kaebuse kohtule tähtaega rikkudes ja tähtaja ennistamiseks alust ei ole, lõpetab kohus määrusega praeguse asja menetluse kaebust menetlusse võtmata.
12.Kui praegune määrus jõustub, ei saa kaebaja enam esitada kaebust sama nõudega ja samal alusel (HKMS § 43 lõike 1 punkt 2).
13.Menetluse lõpetamise tõttu ei võta kohus seisukohta riigilõivust vabastamise ja tõendite väljanõudmise taotluste osas.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.