lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-2283/11

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 27.11.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-2283/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
27.11.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1410
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1, 2, 3Esialgne õiguskaitseHKMS § 252 lg 1, 2Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamineHKMS § 110 lg 1Menetlusabi andmineHKMS § 111 lg 1Menetlusabi andmise tingimusedHKMS § 116 lg 1Menetlusabi taotluse lahendamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-20-2283/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium07.12.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

27. november 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2283

Haldusasi

XXi esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla kohustamiseks asetada käeraudade kasutamisel käed külgedele, mitte selja taha

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – XX

Menetlustoiming

Taotluste lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada menetlusabi taotlus ja vabastada XX riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Jätta rahuldamata XXi taotlus asja istungil läbivaatamiseks.
3.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 3 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.Tallinna Vangla kinnipeetav XX esitas kohtule 18.11.2020 (kuupäev ümbrikul) esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla kohustamiseks asetada käeraudade kasutamisel käed külgedele, mitte selja taha. XX on taotluse põhjendusena märkinud, et tal on luumurd ühel kahest luust (esimesel) vasakul käel ja käeraudade kasutamine selja taga on ohtlik käe tervisele, kuna tekitab väljaväänavaid koormusi. Tartu Vanglas liikus ta vööga ja käerauad olid keha külge kinnitatud külgedel, nagu ka käed. Taotleja palub suulist menetlemist istungil. Taotleja palub menetlusabi riigilõivu ja tõlgi teenuste tasumisel.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-25-17676/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
2.Kohus tegi 23.11.2020 Tallinna Vanglale kohtunõude, milles palus teatada, kas XXil on pooleli vaidemenetlus, mis puudutab taotlust kasutada käeraudu selliselt, et käsi ei pandaks selja taha.
3.Tallinna Vangla vastas kohtule 24.11.2020, et 23.11.2020 registreeriti XXi vaie käeraudade paigaldamise asjus ja käesoleval hetkel on vaie menetluses.
4.Kohus tegi Tallinna Vanglale 25.11.2020 uue kohtunõude, milles andis esialgse õiguskaitse taotlusele vastamiseks tähtaja.
5.Tallinna Vangla esitas 27.11.20202 vastuse esialgse õiguskaitse taotlusele. Tallinna Vangla palub jätta esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata või selle läbivaatamisel rahuldamata. Vangla on 11.11.2020 vastanud kinnipeetava taotlusele paigutada käerauad ette, mitte külgede peale nagu ta taotleb seda vaides ja kohtule esitatud taotluses. Seega on ta esitanud vanglale taotluse esmakordselt vaidemenetluses ja vastavat taotlust ei ole vangla lahendanud. Kinnipeetav on paigutatud Tallinna Vangla kolmanda üksuse juhi 30.09.2020 käskkirja nr 120/1-2/231 alusel täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse ja ohjeldusmeetmena rakendati käeraudasid lähtuvalt tema enda käitumisest (ähvardas kaaskinnipeetavat ja vanglaametnikke ning lõhkuda vangla vara). Senini ei ole esinenud aluseid julgeolekuabinõude lõpetamiseks, vaid meetmeid on tulnud ka täiendada. Nt on 20.10.2020 kehtestatud käitumisjuhis, mille kohaselt mh saadetakse isikut väljaspool kambrit ründeohu vältimiseks 2 meesvalvuriga. Kohtud on hinnanud kinnipeetava paigutamist eraldi lukustatud kambrisse ning tervislikku seisundit erinevates haldusasjades (3-20-1734, 3-20-2021, 3-202130). Tallinna Vangla kolmanda üksuse juhi 30.09.2020 käskkirja peale on XX esitanud vaide reg nr 5-15/20/284-1 (lisa 4). Viidet, et käeraudade kasutamisel (konkreetsel viisil) on meditsiinilised vastunäidustused, ei ole ta vaidemenetluses esitanud. Vaie on lahendatud Tallinna Vangla 16.11.2020 vaideotsusega. Seega ei toimu ohjeldusmeetmete (käerauad) kasutamise küsimuses vaidemenetlust. Vangla ei saa eeldatavas ründeohus jääda äraootavale seisukohale, vaid peab kaitsma tagama nii vangla üldist kui ka ametnike julgeolekut, samuti kaitsma vangla vara. Ründeohu välistamiseks paigaldatakse käerauad selja taha. Asjaolu, et aastaid tagasi isikul olnud on käevigastus, ei tähenda, et see takistaks käeraudade paigaldamist selja taha. Tallinna Vangla meditsiiniosakond ei ole teinud alates 30.09.2020 kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõuna kohaldatud käeraudade kandmisel ettekirjutust, et lähtuvalt isiku tervislikust seisundist tuleks tagada talle erikohtlemine käeraudade paigaldamisel. Arvestades isiku aktiivsust enda õiguste eest seismisel, sh seoses tema terviseseisundiga, on vangla hinnangul vähetõenäoline, et ca 2 kuu möödumisel ei oleks vajadusel olnud võimalik kunagise käevigastuse küsimust Tallinna Vangla meditsiiniosakonna ees tõstatada ja vajadusel vastav tõend saada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Menetlusabi taotlus

6.XX on taotlenud menetlusabi riigilõivust ja tõlkekuludest vabastamiseks. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 sätestab, et menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmises. Kohus saab tõlkekuludest vabastamise taotlusest aru selliselt, et kaebaja soovib vabastamist oma võõrkeelse taotluse eesti keelde tõlkimise kuludest. Taotlus suunati automaatselt tõlkesse ja taotleja selle eest eraldi tasuma ei pea. Kohtumääruse vene keelde tõlkimise vajadust ei saa kaebajal olla, sest Tallinna Vangla 27.11.2020 vastuse kohaselt on XXil eesti keele tase B2 ja ta suhtleb vanglaga igapäevaselt eesti keeles. Seega lahendab kohus menetlusabi taotluse ainult riigilõivu osas.
7.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (HKMS § 111 lg 1). Taotleja vanglasisese vabakasutuskonto päringu andmetel puuduvad taotlejal piisavad vahendid riigilõivu tasumiseks. On piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega rahuldab kohus menetlusabi taotluse ja vabastab XXi riigilõivu tasumise kohustusest. Kui kohus rahuldab menetlusabi taotluse 2(4)

täielikult, välja arvatud HKMS § 110 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul, ei pea kohus määrust põhjendama (HKMS § 116 lg 1 ls 3). Seega ei põhjenda kohus menetlusabi taotluse rahuldamist põhjalikumalt. Esialgse õiguskaitse taotlus

8.XX on esialgse õiguskaitse taotluses palunud suulist menetlemist istungil. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Kohus lahendab esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega viivitamata (HKMS § 252 lg 1 ls 1). Esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamisele kohaldatakse üldjuhul lihtmenetluse sätteid (HKMS § 252 lg 2). Asjas puudub vajadus istungi korraldamiseks, sest taotlus on lahendatav kohtule esitatud dokumentide põhjal. Seega jätab kohus rahuldamata taotluse asja istungil läbivaatamiseks.
9.HKMS § 249 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal.
10.Tallinna Vangla on vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele selgitanud, et vangla vastas 11.11.2020 vastuses nr 5-8/20/22187-2 (esialgse õiguskaitse taotlusele lisatud) taotlusele paigutada käerauad ette, mitte külgede peale nagu XX taotleb seda vaides ja kohtule esitatud taotluses. Seega on taotleja esitanud vanglale taotluse esmakordselt vaidemenetluses ja vastavat taotlust ei ole vangla lahendanud. Samas möönab Tallinna Vangla, et taotluse aluseks asjaoluna väljatoodud käevigastus on sama. Kohus leiab, et sõltumata sellest, kas taotleja on palunud vanglalt käeraudade paigutamist ette või külgedele, on taotleja eesmärk lõpetada käte asetamine selja taha. Kuna taotleja on esitanud vaide, kus ta nõuab käeraudade kasutamisel käte asetamist külgedele ja vaidemenetlus on pooleli, on kohtu hinnagul täidetud HKMS § 249 lg-s 2 sätestatud eeldus. Seega lahendab kohus esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt.
11.Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab esmalt esinema vajadus esialgse õiguskaitse järele. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 3).
12.Nagu Tallinna Vangla on 27.11.2020 vastuses välja toonud, kohaldati taotleja suhtes alates 30.09.2020 täiendava julgeolekuabinõuna käeraudade kasutamist kambrisse sisenemisel ja vanglasisesel saatmisel (Tallinna Vangla 27.11.2020 vastuse lisa 2). Taotleja on Tallinna Vangla 30.09.2020 käskkirja 1-20/1-2/231 vaidlustanud, kuid vaie jäi 16.11.2020 vaideotsusega rahuldamata (Tallinna Vangla 27.11.2020 vastuse lisa 5). Seega puudub vaidlus selles, et käeraudade kasutamine toimub kehtiva käskkirja alusel. Praeguse seisuga puuduvad tõendid selle kohta, et taotlejal on terviseseisundist tulenev vajadus käeraudade teisel viisil kui selja taha paigaldamise järele. Taotleja on taotlusele lisanud väljavõtted raviloost, mis kajastavad 2012. aasta andmeid. Kaheksa aasta tagustest terviseandmetest ei saa järeldada, et taotleja tervis ei võimalda käeraudade paigaldamist selja taha. Tallinna Vangla meditsiiniosakond ei ole teinud ettekirjutust, et lähtuvalt isiku tervislikust seisundist tuleks tagada talle erikohtlemine käeraudade paigaldamisel.
13.Lisaks saab taotleja oma edasise käitumisega vältida olukordi, kus tema suhtes on vajadus täiendava julgeolekuabinõuna ohjeldusmeetmeid kasutada, sest täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse ainult juhul, kui selleks annab alust kinnipeetavast lähtuv julgeolekuoht (vangistusseaduse § 69 lg 1).
14.Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse saab jätta rahuldamata juba vajaduse puudumise tõttu, märgib kohus, et esineb ka kaalukas avalik huvi esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu. Käeraudu kasutatakse täiendava julgeolekuabinõuna. Vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 3(4)

sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub VangS-i või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Tallinna Vangla 30.09.2020 käskkirjast nr 1-20/1-2/231 nähtub, et XX on ähvardanud käituda kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike suhtes vägivaldselt ning samuti on ähvardanud lõhkuda vangla vara. Sellise käitumisega näitab kinnipeetav negatiivset suhtumist kehtivasse sisekorda. Samuti seab kinnipeetav oma tegevusega ohtu vangla vara ja kinnipeetavaga kokku puutuvate isikute tervise ning elu. Kohus nõustub Tallinna Vangla seisukohaga, et vangla ei saa eeldatavas ründeohus jääda äraootavale seisukohale, vaid peab kaitsma tagama nii vangla üldist kui ka ametnike julgeolekut, samuti kaitsma vangla vara. Olukorras, kus puuduvad tõendid, et taotleja tervise kaalutlustel ei saa käeraudu selja taha paigaldada, ei ole põhjendatud võimaldada esialgse õiguskaitse korras käeraudade paigaldamist viisil, millega kaasneb suurem ründeoht.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-26-15254/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.08.20262-26-5905/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja