Nordea Bank AB (Eesti filiaali kaudu) hagi M M vastu võla nõudes
Hagi hind
38 572.23 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Nordea Bank AB (registrikood 516406-0120, asukoht: Stockholm SE-10571, Rootsi Kuningriik, Eesti filiaali kaudu, registrikood 12608043), lepinguline esindaja: Darja Sudarinen (e-post: [email protected]); Kostja: M M (isikukood xxxx, elukoht: hagiavalduses: xxxx, elukoht RR-s: xxxx, e-post: xxxx).
Kohtuistungi toimumise aeg
24.11.2016 kell 11.00
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Darja Sudarinen
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostja M M’ilt hageja Nordea Bank AB kasuks võlgnevuse katteks 38 572 (kolmkümmend kaheksa tuhat viissada seitsekümmend kaks) eurot 23 senti, s.h põhivõlgnevus 22 041.44 eurot, intress 2 830.42 eurot ja viivis 13 700.37 eurot.
2-16-3656 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.07. märtsil 2016 saabus Viru Maakohtusse Nordea Bank AB (Eesti filiaali kaudu) hagi M M vastu võla nõudes.
2.10.03.2016 kohtumäärusega nõudis kohus hagejalt kohtualluvuse valiku põhistamist. Hageja täitis kohtu nõude 24.03.2016 ja teatas, et laenulepingu sõlmimise ajal 27.08.2008 on kostja teatanud hagejale, et tema elukohaks on xxxx. Sama aadressi on kostja enda elukohana teatanud ka 02.09.2008 tagatislepingu sõlmimisel. Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress ei oma RRS § 48 lg 2 järgi õiguslikku tähendust laenulepingu mõistes ning hagejal on võimalik lähtuda laenulepingu sõlmimisel kostja poolt esitatud andmetest.
3.Hagiavalduse kohaselt pooled sõlmisid 27.08.2008 laenulepingu nr 09320173618, mille alusel väljastas hageja kostjale eluasemelaenu summas 63 273 eurot korteriomandi xxxx, ostmiseks. 29.08.2008 sõlmisid pooled laenulepingu nr 0932017361800, mille alusel hageja väljastas kostjale tarbimislaenu summas 5 113 eurot. Laenulepingu nr 09320173618 punkti 6 ja notariaalselt sõlmitud tagatislepingu alusel seati 02.09.2008 hageja kasuks laenulepingust tuleneva kohustuse tagamiseks hüpoteek korteriomandile xxxx. 12.09.2011 sõlmisid pooled laenulepingu nr 0932017361800 muudatuse nr 1 ja hageja väljastas kostjale lisalaenu summas 3 838 eurot ning pikendas laenu põhiosa tagasimakseperioodi.
4.Põhjusel, et kostja ei tasunud makseid õigeaegselt, ütles hageja laenulepingud ennetähtaegselt lepingu rikkumise tõttu üles 23.05.2013.
5.Kostja müüs tagatise 18.06.2015 hinnaga 43 000 eurot. Sellest maksti hagejale 36 932.38 eurot, millest 186.78 eurot läks kindlustusvõlgnevuse katteks ja 36 745.60 eurot laenulepingu nr 09320173618 põhiosa vähendamiseks. Saadud summa ei olnud piisav, et katta kostja võlgnevust hageja ees. Sellest tulenevalt on hageja nõuded seisuga 07.03.2016 laenulepingu nr 09320173618 järgi 30 541.66 eurot (s.h põhiosa 15 976.98 eurot, intress 2 312.85 eurot ja viivis 12 251.83 eurot) ja laenulepingu nr 0932017361800 järgi 8 030.57 eurot (s.h põhiosa 6 064.46 eurot, intress 517.57 eurot ja viivis 1 448.54 eurot).
6.Hageja palus vastavalt VÕS § 82 lg 7, § 100, § 113 lg 1 välja mõista kostjalt hageja kasuks 38 572.23 eurot, jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt menetluskuluna riigilõivu 1 000 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.12. mail 2016 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt pärast kostja vara (korteriomand xxxx) võõrandamist jättis Nordea Pank kostjale sellise arusaamise, et vara müügiga võla nõue kostja vastu on lõpetatud, sest hageja ei ole alates 18.06.2015 kui vara sai müüdud, võtnud kostjaga ühendust, ei teinud uusi kokkuleppeid ega esitanud pretensioone. Korter müüdi hinnaga 43 000 eurot, mis oli kinnisvara vahendaja AS Pindi Kinnisvara ja hageja poolt kokku lepitud reaalne summa, millega pank oli nõus. 2 (5)
2-16-3656
POOLTE EISUKOHAD
8.03. juunil 2016 esitatud seisukohas hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega ja teatas, et hageja ei ole loobunud nõudest kostja vastu. Samuti ei ole hageja kostjale kinnitanud, et hagejal puudub nõue kostja vastu. Hageja on hagiavalduses märkinud hageja nõude kostja vastu.
9.Hageja ja kostja vahel on võlasuhe. Hageja tugines seisukohas VÕS § 8 lg 2 ja § 397 lg 1 ja leidis, et rahalise kohustuse täitmata jätmine ei ole vabandatav ning tagatise müük ei vabasta laenuvõtjat kohustusest tagastada saadud laen.
10.Kohus saatis hageja seisukoha kostjale andis kostjale võimaluse täiendava seisukoha esitamiseks. Kostja on hageja seisukoha 17.06.2016 isiklikult kätte (t.lk. 93-95). Kostja täiendavaid vastuväiteid esitanud ei ole.
KOHTUISTUNG
11.Kohtuistungil hageja esindaja jäi hagiavalduses ja hageja seisukohas toodu juurde ja palus hagi rahuldada hagiavalduses toodud ulatuses. Seoses kostja kohtuistungile ilmumata jäämisega palus esindaja teha asjas kas tagaseljaotsus või lahendada hagi sisuliselt.
12.Kostja kohtuistungile ei ilmunud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga, kuulanud ära hageja esindaja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14.Kostja kohtuistungile ei ilmunud, ei teatanud kohtule istungile ilmumata jäämiseks mõjuva põhjuse või seadusliku takistuse esinemisest ega esitanud taotlust kohtuistungi edasi lükkamiseks. Istungi toimumise ajast ja kohast teatas kohus kostjale kohtukutsega tsiviilasja ilma kostja kohalolekuta sisuliselt lahendamise hoiatusel, mis on 17.10.2016 kostjale isiklikult kätte toimetatud Soome pädeva kohtu vahendusel (t.lk. 110, 114-117, 126). Menetlusosalise kohtuistungilt puudumise tagajärjed on toodud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 44 peatükis. TsMS § 410 alusel, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kuna TsMS § 422 lg 1 sätestatud mõjuvat põhjust istungile ilmumata jäämiseks kostjal ei ole, siis menetluse venitamise vältimiseks kohus lahendab asja sisuliselt ilma kostja kohalolekuta. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid ja kosja vastus hagile võimaldavad lahendada asja ilma kostja kohalolekuta sisuliselt.
15.27.08.2008 sõlmisid Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal ja kostja laenulepingu nr 09320173618, mille alusel hageja andis kostjale (laenusaaja) laenu summas 63 273 eurot korteriomandi xxxx, soetamiseks. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksena alates oktoobrist 2010 (t. lk. 16-19). 29.08.2008 sõlmisid pooled laenulepingu nr 0932017361800, mille alusel hageja andis kostjale tarbimislaenu summas 5 113 eurot ja kostja kohustus laenu tagastama osamaksena alates septembrist 2008 (t. lk. 20-22). 12.09.2011 sõlmisid pooled 29.08.2008 laenulepingu nr 0932017361800 muudatuse nr 1, mille alusel sai kostja lisalaenu 3 838 eurot. Kostja kohustus tagastamata laenu ja 3 (5)
2-16-3656 tasuma intressi osamaksetena alates 28.09.2011 (t. lk. 32-35). 04.04.2013 teatas hageja kostjale, et seoses kostja poolt kolme järjestiku osamakse tasumata jätmise ja võlgnevusega 4 875.95 eurot ütleb hageja laenulepingud üles (t. lk. 36). Hagiavalduse kohaselt kostja ei ole laenulepingustest tulenevaid kohustusi kohaselt täitnud ja tal on tekkinud laenulepingust nr 09320173618 tulenev võlgnevus 30 541.66 eurot (s.h põhiosa 15 976.98 eurot, intress 2 312.85 eurot, viivis 12 251.83 eurot) ning laenulepingust nr 0932017361800 tulenev võlgnevus 8 030.57 eurot (s.h põhiosa 6 064.46 eurot, intress 517.57 eurot ja viivis 1 448.54 eurot).
16.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel ei ole vaidlust eelmises punktis toodud asjaolude üle. Kostja vaidleb hagile põhjendustel, et laenukohustuste täitmiseks antud tagatis hinnati hageja poolt aktsepteeritud kinnisvara hindaja poolt ja müüdi hinnaga 43 000 eurot ja hageja on pärast seda jätnud kostjale sellise arusaamise, et vara müügiga võla nõue kostja vastu on lõpetatud. TsMS § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vaidluse lahendamiseks analüüsib kohus, kas kostja vaidleb hagile põhjendatult vastu ning kas kostja vastuväited välistavad hagi rahuldamist.
17.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
18.Võlasuhte tekkimise õiguslikud alused on sätestatud VÕS § 3, mille punkti 1 alusel võlasuhe võib tekkida lepingust. VÕS § 396 sätestab laenulepingu mõistet, mille 1. lõike kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 lg 1 tulenevalt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
19.Tallinna notar Kaata Kartau juures 02.09.2008 sõlmitud korteriomandi müügilepingu, hüpoteegi üleandmise lepingu, hüpoteegiga tagatavate nõuete koormamise lepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel kohustus kostja seadma korteriomandile xxxx, kinnistusregistriosa nr xxxx, hageja kasuks hüpoteegi esimesele vabale järjekohale summas 520 000 krooni (33 234.05 eurot, t. lk. 23-31). Tallinna notar Rainis Int’i juures 18.06.2015 sõlmitud korteriomandi müügilepingu alusel kostja müüs korteriomandi xxxx S U’ele hinnaga 43 000 eurot, millest kostja nõudel kanti 40 294.69 eurot kohtutäitur Raigo Pärs’i arvelduskontole, 1 000 eurot Kristel Maalman’i arvelduskontole, 645 eurot AS-i Pindi Kinnisvara kontole ja 1 060.31 eurot KÜ Pagusoo 5 arvelduskontole (t. lk. 38-50). Hagiavalduse järgi tagatise realiseemisest laekus hageja arveldusarvele 4 (5)
2-16-3656 36 932.38 eurot, mille arvelt kustutati kindlustusvõlgnevus 186.78 eurot ja vähendati laenulepingu nr 09320173618 põhiosa 36 745.60 eurot võrra. Kostja nimetatud asjaolule vastu vaielnud ei ole. Tagasimaksete ajaloo järgi (t.lk. 56-58) kostjal on tagastamata laenulepingu nr 09320173618 järgi 30 541.66 eurot (s.h põhiosa 15 976.98 eurot, intress 2 312.85 eurot, viivis 12 251.83 eurot) ja laenulepingu nr 0932017361800 järgi 8 030.57 eurot (s.h põhiosa 6 064.46 eurot, intress 517.57 eurot, viivis 1 448.54 eurot).
20.Kostja tagatise realiseemise vastuväide ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kostja on jätnud täitmata VÕS § 396 lg 1 ja 402 sätestatud laenu tagastamise kohustust, mistõttu hagi põhisvõlgnevuse 22 041.44 eurot (s.o laenulepingu nr 09320173618 järgi 15 976.98 eurot ja laenulepingu nr 0932017361800 järgi 6 064.46 eurot) väljamõistmise osas tuleb rahuldada. VÕS § 94 ja § 113 lg 1 tulenevalt tuleb rahuldada hagi ka kõrvalnõuete osas, s.h intressi osas summas 2 830.42 eurot (s.o laenulepingu nr 09320173618 järgi 2 312.85 eurot ja laenulepingu nr 0932017361800 järgi 517.57 eurot) ning viivise osas 13 700.37 eurot (s.o laenulepingu nr 09320173618 järgi 12 251.83 eurot ja laenulepingu nr 0932017361800 järgi 1 448.54 eurot). Kokku kuulub hagi rahuldamisele summas 38 572.23 eurot, s.h põhivõlgnevus 22 041.44 eurot, intress 2 830.42 eurot ja viivis 13 700.37 eurot.
MENETLUSKULUD
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
22.Hageja on 22.02.2016 tasunud hagiavalduse esitamise eest riigilõivu summas 1 000 eurot (maksekorraldus nr 12297, toimikus lk 14). Kuna hagi rahuldatakse, siis kohus jätab kõik menetluskulud kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 1 000 eurot.
23.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.