Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
16. november 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1797
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla kodukorra p-de 2.3 ja 7.1.15 tühistamiseks, Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldada XX-l suitsetada ning Tallinna Vangla ja Justiitsministeeriumi toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Irene Iskül
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 1. oktoobri 2020. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 1. oktoobri 2020. a määruse resolutsiooni punktide 2–4 peale haldusasjas nr 3-20-1797 menetlusse.
2.Võtta haldusasja materjalide juurde tõend digitaalse toimiku lehekülgedel 206–215.
Määruse p 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates osas, mis puudutab kaebuse tagastamist (HKMS § 121 lg 4 ja § 235 lg 1). Määruse punktid 1–3 ja esialgset õiguskaitset puudutav osa ei ole edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Justiitsminister muutis 06.10.2016 määrusega nr 21 justiitsministri 30.11.2000 määrust nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE). 01.10.2017 jõustunud muudatustega tunnistati kehtetuks regulatsioon, mis võimaldas kinnises vanglas kinnipeetaval soetada, tarvitada ja suitsetada tubakatooteid. Kehtiva VSKE § 641 p-de 3 ja 31 kohaselt on kinnipeetaval vanglas keelatud
3-20-1797 süütamisvahendid ning suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada.
2.Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitati Tallinna Vangla kodukorra p-d 2.3 ja 7.1.15. Kodukorra p 2.3 kohaselt on vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Kodukorra p 7.1.15 sätestab, et kinnipeetavatele on lisaks VSKE §-s 641 sätestatule keelatud vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 4 alusel VangS § 15 lg-s 2 kirjeldatud tunnustele vastavad järgmised esemed: sigaret, elektrooniline sigaret, muud tubakatooted ja suitsetamistarbed.
3.XX esitas 14.08.2020 Tallinna Vanglale vaide nr 5-15/20/187-1, milles ta vaidlustab kodukorra punkte 2.3 ja 7.1.15 ning VSKE § 641 punkte 3 ja 31. Tallinna Vangla edastas vaide 08.09.2020 Justiitsministeeriumile lahendamiseks osas, milles kaebaja taotles kodukorra p-de 2.3 ja 7.1.15 kehtetuks tunnistamist. Tallinna Vangla 08.09.2020 otsusega tagastati vaie vaideõiguse puudumise tõttu osas, milles isik vaidlustas VSKE § 641 punkte 3 ja 31.
4.XX esitas 14.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kodukorra p-de 2.3 ja 7.1.15 tühistamiseks, Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajal suitsetada ning Tallinna Vangla ja Justiitsministeeriumi toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Vanglas kohaldatavad piirangud peavad vastama karistuse täideviimise eesmärkidele ja inimväärikuse austamise põhimõtetele ega tohi moonutada seadustega sätestatud õiguste ja vabaduste olemust. Suitsetamise keeld ei soodusta vangistuse täideviimise eesmärgi täitmist ning on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 19 ja § 32 lg-ga 2. Vaidlustatud õigusja haldusaktid on vastuolus tubakaseadusega (TubS), mis ei näe ette suitsetamise keeldu vanglas. Isikutel, kellelt on võetud vabadus, säilivad kõik õigused, millest neid pole kohtuotsuse alusel ilma jäetud. Kaebaja nõuded on kooskõlas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20.06.2014 otsuse asjas nr 3-4-1-9-14 p-ga 36. Suitsetamise keeld ei kaitse PS § 28 lg-s 1 sätestatud igaühe õigust tervise kaitsele. Vangla on rikkunud VangS § 41 lg-st 1 tulenevat kohustust (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31.12.2014 otsus asjas nr 3-4-1-50-14, p 33). Suitsetamise keeld on ebaproportsionaalne meede eesmärgi saavutamiseks. Samuti on rikutud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikleid 5, 3, 14, 17 ja 18. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17.12.2019 otsus asjas nr 5-19-40 ei ole praegusel juhul asjakohane. XX palub ennast vabastada riigilõivu tasumise kohustusest nii kaebuse kui ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
5.Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus nõudes kohustada Tallinna Vanglat andma välja luba suitsetamise võimaldamiseks ning peatada kodukorra p-de 2.3 ja 7.1.15 täitmine. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest suitsetamise keeluga kaasnevad ebamõistlikud piirangud isiku põhiõigustele. Avalik huvi ei kaalu seda riivet üles.
6.Tallinna Vangla palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. See, et kaebaja soovib kambris suitsetamisega peletada igavust ja vähendada stressi, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist.
2(6)
3-20-1797 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 17.12.2019 otsuses asjas nr 5-19-40 hinnanud tubakatoodete ja suitsetamise keelu põhiseaduspärasust ning leidnud, et tubakatoodete ja suitsetamise keelamine vanglates on proportsionaalne vahend, et tagada inimeste ja vangla julgeolekut ning korda. Kodukorra p-de 2.3 ja 7.1.15 täitmise peatamine ja vangla kohustamine võimaldada kaebajal suitsetamine ja tubakatoodete omamine ei ole eesmärgipärane, kuna VSKE kohaselt on tubakatooted vanglas jätkuvalt keelatud ning kodukorra täimise peatamine ei too endaga kaasa kaebaja olukorra paranemist. Kaebaja on vangiregistri andmetel viibinud katkematult vangistuses alates 14.10.2009, seega ka ajal, mil suitsetamiskeeld vanglates kehtestati ning tubakatoodete omamine keelati. Kaebaja on tänaseks Tartu ja Tallinna Vanglas viibinud pärast suitsetamiskeelu kehtestamist ca kolm aastat ja on nikotiinist täielikult võõrutatud. Seega ei saa suitsetamisvõimaluse puudumine kaebajale tervisehädasid põhjustada. Mõningate ebamugavuste talumine ei ole piisav, et pidada esialgse õiguskaitse kohaldamist põhjendatuks. Taotluse rahuldamata jätmisel ei kaasne kaebajale pöördumatuid tagajärgi, mida oleks kaebuse võimalikul rahuldamisel raske või võimatu kõrvaldada. Nii Eesti kui ka rahvusvahelises kohtupraktikas on peetud suitsetamise keeldu õiguspäraseks ja proportsionaalseks meetmeks. Kui kohustada vanglat võimaldama kaebajale suitsetamist, võib see talle põhjustada nikotiinisõltuvuse ning kui põhivaidlus peaks kaebaja jaoks lõppema ebasoodsa tulemusega, oleks tal sõltuvusest keeruline vabaneda. Kaebus on perspektiivitu. Kaebaja on Tartu Vanglas viibimise ajal vaidlustanud suitsetamise keelu. Tartu Ringkonnakohus jättis 30.06.2020 otsusega asjas nr 3-18-356 kaebuse rahuldamata.
7.Tallinna Halduskohtu 01.10.2020 määrusega rahuldati XX menetlusabi taotlus ja vabastati XX riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ning tema esitatud kaebuse ja asjas tehtava kohtulahendi põhjendava osa ning resolutsiooni tõlkimise kulude kandmise kohustusest; jäeti rahuldamata XX menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel; jäeti XX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ning tagastati XX kaebus läbivaatamatult halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel. XX ei ole märkinud, millised pöördumatud tagajärjed kaasnevad esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel. Kaebaja on välja toonud suitsetamise soovi seoses stressi ja igavuse tundmisega, mis ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist. Vanglas ei võimaldata suitsetada alates 01.10.2017. Seega ei ole kaebaja saanud suitsetada juba pikemat aega. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Vangla ruumid on riigiasutuse ruumid TubS § 30 lg 2 p 1 mõttes. Vanglas suitsetamise lubamise otsustab vangla valdaja. Ruumide või maa-ala valdajal ei ole kohustust suitsetamisruumi ja/või -ala eraldamiseks. Seega ei tulene TubS-st suitsetaja õigust nõuda, et TubS § 30 lg-s 2 nimetatud kohas oleks suitsetamisruum või -ala ning suitsetamine lubatud. Kohtupraktikas on korduvalt hinnatud suitsetamise keelu õiguspärasust, sh kaebaja taotlusi puudutavas osas (vt nt haldusasjad nr 3-20-1507 ja nr 3-18-356). Kaebaja ei ole esitanud väiteid, millest tulenevalt oleks halduskohtul põhjust asuda eelnevast erinevale seisukohale. Kuigi kaebaja ei ole märkinud, milliste Justiitsministeeriumi toimingute õigusvastasuse tuvastamist ta taotleb, on ta nimetanud, et määrus nr 21 on õigusvastane, kuna TubS ei näe ette vanglas suitsetamise keeldu. Tartu Ringkonnakohus on 30.06.2020 asjas nr 318-356 hinnanud määruse nr 21 õiguspärasust (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17.12.2019 otsus asjas nr 5-19-40, p 48).
3(6)
3-20-1797 Nimetatud kodukorra punktide vaidlustamine ning suitsetamise võimaldamiseks kohustamise nõue ei võimalda kaebajal täita soovitud eesmärki, kuna VSKE kohaselt on tubakatooted vanglas jätkuvalt keelatud. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium hindas VSKE § 641 p 31 põhiseadusele vastavust ning leidis 17.12.2019 otsuses nr 5-19-40, et tubakatoodete ja suitsetamise keelamine vanglates on proportsionaalne vahend, et tagada inimeste ja vangla julgeolekut ning korda. Selline keeld ei põhjusta nii intensiivseid kannatusi ja ebameeldivusi, et võiks rääkida inimväärikuse alandamisest. Need seisukohad on asjakohased ka praegusel juhul. Seetõttu on põhjendatud keeld omada vanglas süütamisvahendeid. Eelneva tõttu ei ole põhjendatud kaebaja nõue kohustada vanglat tegema suitsetamist võimaldavaid toiminguid.
8.Justiitsministeeriumi 08.10.2020 vaideotsusega nr 11-7/2382-2 jäeti XX vaie Tallinna Vangla kodukorra p-de 2.3 ja 7.1.15 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.XX esitas 09.10.2020 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse (täiendatud 13.10.2020 ja 15.10.2020), milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 01.10.2020 määruse resolutsiooni p-d 2–4 ja teha selles osas uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Samuti palub kaebaja kohaldada esialgset õiguskaitset, samuti rahuldada menetlusabi taotluse. Piirang, millega kaasneb kinnipeetava ilmajätmine õigustest ja vabadustest, millest teda ei jäetud ilma süüdimõistva kohtuotsusega, on ebaproportsionaalne ja vastuolus PS §-dega 18, 19, 28 ja 32. Tallinna Vangla tegevus suitsetamise ja tubakatoodete keelamisel avaldab mõju kaebaja õigustele. Keelamiskaebuse esitamiseks esineb preventiivne huvi. VSKE § 821 kohaselt selgitatakse kinnipeetava vanglasse saabumisel välja, kas ta suitsetab ja kas ta soovib suitsetamisest loobuda. Kaebaja soovib suitsetamisega seonduvaid tegevusi jätkata, seega on vanglal kohustus seda tagavaid toiminguid teostada. Suitsetamise keelamine on ebaproportsionaalne meede, et tagada kaebaja õigus oma tervise kaitsele. Keeluga on riivatud kaebaja inimväärikust. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi seisukohad 17.12.2019 otsuses asjas nr 5-19-40 ei ole praeguses asjas kohaldatavad. Suitsetamise ja tubakatoodete omamise keelamine ei soodusta karistuse täideviimise eesmärki (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20.11.2017 otsus asjas nr 5-17-40, p 11). Kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. TubS on peamine õigustloov akt, mis reguleerib suitsetamise korraldamist ning tubakatoodetega seonduva reguleerimine teiste seadustega või seaduste alusel väljaantud õigusaktidega on välistatud. Halduskohus ei järginud PS §-i 14.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
10.HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes tuleb määruskaebus võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 119 lg 1; § 121 lg 4; § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
11.Määruskaebuse esitaja on määruskaebemenetluses esitanud dokumente, mille asja juurde võtmise soovi tuleb eeldada. HKMS § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus 4(6)
3-20-1797 vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.
12.Ringkonnakohus võtab haldusasja materjalide juurde määrusekaebuse täienduse lisa (dtl-d 206–215). Tegemist on Justiitsministeeriumi 08.10.2020 vaideotsusega nr 11-7/2382-2, millega jäeti XX vaie Tallinna Vangla kodukorra p-de 2.3 ja 7.1.15 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Tõend omab haldusasja lahendamise seisukohast tähtsust. Tõendi esitamine määruskaebuse menetluses on lubatav ega põhjusta haldusasja lahendamise venimist. 12.1 Määruskaebusele lisatud dokumendid (dtl-d 151–200) on korduvad dokumendid ja juba varem toimiku materjalide hulka lisatud (dtl-d 82, 64–69, 1–10, 60–62, 44–57 ja 11–22). Ringkonnakohus võtab asja sisulisel lahendamisel arvesse kõiki eelnevalt asjas kogutud tõendeid (HKMS § 198 lg 1). Seega ei ole määruskaebuse menetluses tarvilik esitada ringkonnakohtule uuesti juba halduskohtule esitatud tõendeid. Toimiku koormamine dubleerivate dokumentidega ei ole põhjendatud. Eelnevast tulenevalt tagastab ringkonnakohus viidatud dokumendid (dtl 151–200). II
13.Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.
14.Kaebaja on vaidlustanud tühistamiskaebusega Tallinna Vangla kodukorra p-d 2.3 ja 7.1.15 ning taotleb Tallinna Vangla kohustamist võimaldada tal suitsetada ning tuvastada Tallinna Vangla ja Justiitsministeeriumi toimingute õigusvastasus. Lisaks soovis kaebaja, et kohus kohustaks esialgse õiguskaitse korras Tallinna Vanglat andma välja luba suitsetamise võimaldamiseks ning peatada Tallinna Vangla kodukorra p-de 2.3 ja 7.1.15 täitmine.
15.Halduskohus on õigesti selgitanud, et kaebusega ei ole võimalik – ka pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist – saavutada taotletavat eesmärki. Tallinna Vangla kodukord on üldkorraldus (haldusmenetluse seaduse § 51 lg 2), mida on võimalik vaidlustada halduskohtus (HKMS § 6 lg 1). Tallinna Vangla kodukorra p-dega 2.3 ja 7.1.15 keelati vangla territooriumil suitsetamine ning kehtestati tubakatoodete omamise keeld põhjusel, et VSKE 01.10.2017 jõustunud muudatustega tunnistati kehtetuks regulatsioon, mis võimaldas kinnises vanglas kinnipeetaval tubakatooteid soetada ja tarvitada ning suitsetada. Kehtiva VSKE § 82 lg 1 kohaselt selgitatakse kinnipeetava vastuvõtmisel välja, kas kinnipeetav suitsetab ja kas ta soovib suitsetamisest loobuda. Kui kinnipeetav soovib suitsetamisest loobuda, tagatakse talle vanglasisene nõustamine. See säte ei taga kinnipeetavale õigust vangla territooriumil suitsetada. Tubakatoodete omamine on lubatud avavangla kinnipeetavatele, ent ka nemad võivad suitsetada üksnes väljaspool vangla territooriumi (VSKE § 81 lg 3). VSKE § 641 p-de 3 ja 31 kohaselt on kinnipeetaval vanglas keelatud süütamisvahendid ning suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada.
16.Vanglas suitsetamise ja tubakatoodete omamise keelu põhiseaduspärasust on hinnatud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17.12.2019 otsuses nr 5-19-40 ning leitud, et nimetatud piirang on põhiseaduspärane. Kaebaja ei ole kaebuses ega määruskaebuses esitanud veenvaid põhjendusi, miks ei ole Riigikohtu seisukohad kohaldatavad ka praegusel 5(6)
3-20-1797 juhul. Seetõttu jääb ringkonnakohus seisukoha juurde, et vanglas suitsetamise ja tubakatoodete omamise keeld on põhiseadusega kooskõlas. Eelnevast tulenevalt ei ole XX-l kaebusega võimalik taotletavat eesmärki, s.o vangla territooriumil suitsetamist ja tubakatoodete omamist saavutada ka juhul, kui kohus tühistaks kodukorra p-d 2.3 ja 7.1.15 (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 07.09.2020 määrus asjas nr 3-20-1507, p 7 ja seal viidatud kohtupraktika).
17.Vastupidisele seisukohale asumiseks ei anna alust kaebaja viited TubS-le, sest kuigi TubS on Eesti õiguskorras peamine õigustloov akt, milles sätestatakse tubakatooteid, nende käitlemist ja tarbimist reguleerivad nõuded ja piirangud (TubS § 1 lg 1), ei välista see tubakatoodetega seonduva reguleerimist ka muu seadusega või seaduse alusel antud õigustloova aktiga. Asjaolust, et seadusandja ei ole kehtestanud TubS-s sõnaselget tubakatoodete või suitsetamise keeldu vanglas, ei saa järeldada, et selline keeld ei võiks tuleneda VangS-st või selle alusel volitusnormi piire järgides antud õigusaktist (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17.12.2019 otsus asjas nr 5-19-40, p 48).
18.Kaebus on õigesti tagastatud, mistõttu on õigesti jäetud rahuldamata ka esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebuse tagastamise tõttu on õigesti jäetud rahuldamata XX taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.