Muud

Võlausaldaja

Põhinõue

Kõrvalnõue

Kohustuse kogusumma

Kohustuse täitmise periood

Kohustuse tasumise sagedus, kindel kuupäev

Osamaksete arv/suurus (euro)

Kohustuse rahuldamise ulatus% / põhikohustuse täitmise ulatus% / kohustuse täitmise summa

2168,65

0,00

2168,65

30.03.2025 28.02.2029

Kord kuus

48/48,18

Põhinõue 100%

30.03.2025 28.02.2029

Kord 30.kp

30.03.2025 28.02.2029

Kord 30.kp

30.03.2025 28.02.2029

Kord 30.kp

30.03.2025 28.02.2029

Kord 30.kp

30.03.2025 28.02.2029

Kord 30.kp

Kohustuse liik

IPF AS

Digital

Võlanõue

BB OÜ

Finance

1355,98

88,96

1444,94

Võlanõue

ESTO AS

3590,67

651,12

4241,79

Võlanõue

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

9967,20

346,15

10313,35

30.kuupäev

kuus

2168,65

48/28,29

Põhinõue 100% 1355,98

kuus

48/74,80

2221,56

32,45

2254,01

Võlanõue

HOLM Bank AS

1406,75

621,92

2028,67

Võlanõue

2

Kogunõue 85% Põhinõue 100% 3590,67

kuus

48/207,65

Kogunõue 97% Põhinõue 100% 9967,20

Võlanõue Omaraha OÜ

Kogunõue 94&%

kuus

48/46,28

Kogunõue99% Põhinõue 100% 2221,56

kuus

48/29,31

Kogunõue 69% Põhinõue 100% 1406,75

Krediidikaitse grupp OÜ

4513,35

947,87

5461,22

Käendus Hoovi Rental OÜ

5048,50

2095,77

7144,27

Käendus Placet Grupp OÜ

3844,38

1756,35

5600,73

Käendus Kohtutäitur Oksana Kutšmei

408,70

0,00

408,70

30.03.2025 28.02.2029

Kord kuus

30.03.2025 28.02.2029

Kord kuus

30.03.2025 28.02.2029

Kord kuus

30.03.2025 28.02.2029

Kord kuus

48/94,03

30.kp

Kogunõue 83% Põhinõue 100% 4513,35

48/105,18

30.kp

Kogunõue 71% Põhinõue 100% 5048,50

48/80,09

30.kp

Kogunõue 69% Põhinõue 100% 3844,38

48/8,51

30.kp

Põhinõue 100% 408,70

Täitemenetlus e kulu

Kokku

34 525,74 6540,59 41066,33

48/719,32

34 525,74

alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik 1.A.V. esitas 15.07.2024. a kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik on abielus ning abikaasadel on lahusvara. Abikaasal makseraskusi ei ole. Võlgnikul alaealisi ülalpeetavaid ei ole. A.V.-l on kõrgharidus ning ta töötab cxxxxxxx Vallavalitsuses sotsiaaltööspetsialistina. Võlgniku igakuine sissetulek on tema (neto)töötasu 1460 eurot. Peale sissetuleku palga näol, millest kohustusi tasuda, võlgnikul muud vara ei ole. Võlgnikul hinnangul suudaks ta oma sissetulekust igakuuliselt kohustusi täita 700 euro ulatuses. Võlgnik soovib kohustused täita jõukohaste maksetega ning soovib võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Kohus nimetas 12.08.2024. a usaldusisikuks Elina Madala ja tegi talle ülesandeks FIMS §-s 17 nõutu esitamise. Kohus peatas võlgniku suhtes toimuvad kohtumenetlused tsiviilasjades nr 2-24-121998, nr 2-24-123977 ja 2-24-125924. Kohus kohustas võlgnikku tasuma usaldusisiku kulude katteks ettemaksu 900 eurot kolme osamaksega. Võlgnik on osamaksed tasunud. 18.09.2024 esitas usaldusisik kohtule hinnangu maksejõuetusmenetlusele. Usaldusisik leiab, et võlgnik on makseraskustes ning algatada tuleks võlgade ümberkujundamise menetlus. Võlgnikul on pikaajaline püsiv töökoht, töötasu 1460 eurot kuus. Eeldatavad kohustused on kokku summas 57 596,23 eurot, sh põhinõuded 51 055,66 eurot. Võlgnikul on vara (töötasu, MV Kaevetööd OÜ). Võlgnik on väljendanud, et on igakuiselt suuteline tasuma maksimaalselt 700 eurot kohustuste katteks. Võlgniku maksejõuetus on tekkinud esmalt poja toetamisest, kellel puudus alaline sissetulek ja ebaõnnestusid mitmed ettevõtmised. Poja toetamiseks võttis võlgnik kiirlaene ja nende tasumiseks omakorda laene. Kiirelt sissetulekute saamiseks hakkas võlgnik mängima hasartmänge. Nüüdseks on see lõpetatud, hasartmängude mängimise piirangud on seatud 05.07.2024 (tõend esitatud kohtule). Võlgnikul on kolm pangakontot, millest üht (LHV Pangas) kasutab võlgniku poeg xxxxxx. Swedbank kontol liiguvad peamiselt kiirlaenud ja nende maksed ja hasartmängumaksed. Coop Panga kontol igapäevased sissetulekud ja väljaminekud. Kõigil kontodel on nähtavad sageli ja suurtes summades raha liikumine poeg xxxxxxxxx. Pojale tegevuse ja sissetuleku loomiseks asutas võlgnik 3.mail 2023 äriühingu OÜ MMV Kaevetööd, mille ainuosanik ta ise on. Esmalt oli ka juhatuse liige, see on nüüdseks üle antud Mxxxxx A.V.-le. Äriühing ei vastuta füüsilise isiku A.V. kohustuste eest ja vastupidi, kuid A.V. on andnud äriühingu kohustustele isikliku käenduse, mistõttu ta vastutab ka äriühingu kohustuste eest, selle kohta kohtulahendid. Võlgnikul on küll 100% osalus äriühingus OÜ MMV Kaevetööd, kuid suurte võlgade tõttu puudub äriühingul võõrandamisväärtus. A.V. enda kohustuste summa on 22 451,41 eurot, koos äriühingu kohustustega 57 596,23 eurot. Usaldusisik andis ülevaate võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja väljavaadete kohta. Usaldusisik esitas 18.09.2024. a kohtule hinnangu maksejõuetusmenetlusele. Usaldusisik leiab, et võlgnik on makseraskustes ning algatada tuleks võlgade ümberkujundamise menetlus. Eeldatavad kohustused on kokku summas 57 596,23 eurot, sh põhinõuded 51 055,66 eurot. Võlgnik on väljendanud, et on igakuiselt suuteline tasuma maksimaalselt 700 eurot kohustuste katteks. Sellise tasumise juures suudaks võlgnik oma isiklikud kohustused tasuda vähem kui kolme aasta jooksul. Pankrotimenetluse korral puudub võlgnikul vara, mille arvel kohustusi tasuda. Võlgade ümberkujundamise menetluses võiks võlgniku olukord paraneda, kui tema poeg MxxxxxxA.V. asuks samuti vastutama oma seniste valikute eest. 4

Kohtu seisukoht ja põhjendused

FIMS § 19 lg 1 sätestab, et kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. On ilmne, et võlgnik ei suuda tekkinud rahalisi kohustusi tasuda võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata ning FIMS § 21 lg-s 1 loetletud võimalusi kasutamata. Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine on põhjendatud.

tasuda makseid 191,17 eurot kuus ja võlgnik sai maksepuhkust mais 2024 (võlgniku pangakontolt nähtub, et tasumine on toimunud seni 189,29 eurot kuus). Seisuga august 2024 (usaldusisiku nimetamise kuu) oli võlgnik tasunud makseid alates maist 2023 ja osamakse summa hulgas (191,17 eurot) moodustas põhiosa katteks minev osa 20,62%, 79,38% osamaksest läks kõrvalnõuete ehk intressi ja laenuhaldustasu katteks. Seega on õige usaldusisiku põhjendus, et maksejõuetusmenetluse eelselt on suurem osa võlgniku tehtud maksetest läinud kõrvalkohustuste katteks ja võlausaldajatele on kõrvalnõuetest oluline osa laekunud enne käesolevat maksejõuetusmenetlust. Kohus selgitab, et võlgade ümberkujundamiskava kinnitamisel FiMS § 26 lg.2 alusel ei ole nõutav nn pankrotivõrdluse läbiviimine. Sellele vaatamata märgib kohus, et võlgnik on nõus kava täitmiseks tegema igakuiseid makseid vabatahtlikult vastavalt oma majanduslikule seisundile ja võimalustele, s.o. umbes 700 eurot kuus. Selliselt saab kava täitmisena 48 kuu jooksul võlausaldajatele tasutud 100% nende põhinõuetest ehk 34 525 eurot. Võrreldavas pankrotimenetluses ja järgnevas kohustustest vabastamise menetluses saaks võlgnikult TMS § 132 lg.1 alusel kinnipidamisi teha kokku umbes 20 664 euro ulatuses. Realiseeritav vara võlgnikul puudub. Võlgnik A.V. on makseraskustes, tema makseraskuste ületamise võimaluseks on võlgade ümberkujundamise menetlus ja kohus kinnitab võlgade ümberkujundamise kava.

kava diferentseerimist võlausaldajate kaupa). Samuti mõjutab võlgade ümberkujundamise menetluses töö mahtu võlgnike arv- kas üks võlgnik või kaks võlgnikku (abikaasad, kelle kohustused kajastatakse eraldi). Usaldusisiku töö keerukust mõjutavad asjaolud on sisulist laadi: nõude liigist sõltuvad (kas on tegemist tarbijakrediidilepingutega, milles nõutav vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise kontrollimine, nõuete ümberarvestamine, sellest tulenevate põhjenduste ja vaidlustuste koostamine), võlgnik(e)l olemasolevast varast sõltuvad (kui on vajalik vara hindamine, vara müügi korraldamine jm varaga seonduv), FiMS § 11 lg.3 nimetatud asjaolud (võlgniku ettevõtte ümberkujundamisega seonduv). Mõistagi saab esineda muidki usaldusisiku töö keerukust mõjutavaid asjaolusid, mida igal konkreetsel juhul arvesse võtta. Kohtu hinnangul on käesoleva menetluse puhul tegemist keskmisest pigem väiksema mahuga menetlusega- üks võlgnik, kellel 10 võlausaldajat, kellest kuuel on tarbijakrediidilepingutest tulenevad nõuded, 3 käenduslepingust tulenevat nõuet ja 1 kohtutäituri nõue. Töö keerukuse järgi hindab kohus selle menetluse keskmiselt keerukaks. Vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise kontrolli juures on tulnud teha võrdlevat analüüsi (võlgniku pangakontodelt nähtuv versus võlausaldajate andmetest nähtuv), kuid ümber on tulnud arvestada vaid üks nõue. Käenduslepingutest tulenevad nõudeid ei tulnud tarbijakrediidi sätete järgi kontrollida. Usaldusisiku töö keerukust on mõjutanud selles menetluses FiMS § 11 lg.3 asjaolu ehk võlgnikul ettevõtte olemasolu, samas ei ole võlgnik taotlenud ettevõtte ümberkujundamist. Usaldusisik on hinnanud ettevõtte jätkusuutliku majandamise väljavaateid. Neid usaldusisiku töö mahtu ja keerukust mõjutavaid asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et usaldusisiku ajakulu selles menetluses on põhjendatud 22,5 tunni ulatuses, mis jaguneb: 1)võlgniku juures käimine Kärstna külas – 3,5 tundi, millest sisuline aeg 1 tund ja sõiduaeg 2,5 tundi, 2)pangakontode analüüs – 8 tundi, 3) teabenõuded võlausaldajatele-1,5 tundi, 4)vastuste analüüs- 1 tund, 5)päringute tegemine- 0,5 tundi, 6) võla- ja varanimekirja koostamine, esitamine- 4 tudi, 7) võlgade ümberkujundamise kava koostamine- 3 tundi, 8)seisukohtade analüüs- 0,5 tundi ja 9)kava täiendamine- 0,5 tundi. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FiMS § 54 lg-d 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FiMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega alates 01.01.2024. a (kuni 31.12.2024) 164 eurot (820/5). Arvestades eespooltoodud põhjendusi usaldusisiku töö mahu ja keerukuse kohta selles menetluses, ei pea kohus võimalikuks, et usaldusisiku tunnitasu selles menetluse tuleks hinnata võrdseks tunnitasu ülemmääraga (164 eurot). Kohus nõustub, et analüüsivate tegevuste tunnitasu on 82 eurot, analüüsitulemuste spetsiifiline rakendamine võlgade ümberkujundamise menetluses on kohtu poolt hinnatav tunnitasuga 110 eurot. Sõidule kulunud aja tasustamisel on kohtu hinnangul põhjendatud rakendada analoogiat usaldusisiku tasu määramisega, milles seadusandja asus seisukohale, et ei ole põhjendatud luua sedavõrd suur erinevust usaldusisiku tasu määrade ja riigi õigusabi korras rakendatavate tasu määrade vahel (mistõttu võeti vastu justiitsministri määrus nr 2/01.02.2021 usaldusisiku tunnitasu suuruse kohta). Seetõttu peab kohus põhjendatuks sõidule kulunud aja tasustamisel võtta analoogia korras aluseks RÕS § 21 lg.3 sätted, mille kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning 8

riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra (edaspidi Kord) kehtestab valdkonna eest vastutav minister, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu ning olles eelnevalt ära kuulanud advokatuuri juhatuse seisukoha. Korra § 151 lg 1 sätestab, et kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse selle advokaadibüroo kaudu õigusabi osutava advokaadi põhjendatud taotlusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda: 15 eurot, kui vahemaa on 41-50 kilomeetrit (p 1); 20 eurot, kui vahemaa on 51-100 kilomeetrit (p 2); 25 eurot, kui vahemaa on 101-150 kilomeetrit (p 3); 30 eurot, kui vahemaa on 151-200 kilomeetrit (p 4) ja 35 eurot, kui vahemaa on üle 201 kilomeetri (p 5). Kohus arvestab, et vahemaa usaldusisiku büroo asukohast võlgniku asukohta Kärstna külla sõitmiseks on 51-100 km, mille eest sõidule kulunud aja tasu 20 eurot. Usaldusisiku tegevused tunnitasuga 82 eurot 12,5 tundi, usaldusisiku tegevused tunnitasuga 110 eurot 7,5 tundi. Sõidule kulunud aeg (vahemaa arvestades ühte suunda 51-100km) tasustatav tasuga 20 eurot. Kokku usaldusisiku tasu 1870 eurot. Kohus kontrollis, et OÜ Madal ja Partnerid ei ole käibemaksukohustuslane, seega käibemaksu ei lisandu. Kohus kohustas 12.08.2024. a määrusega A.V.-d tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 900 eurot ning seda kolme osamaksega. A.V. on nõutud summa kandnud kohtu deposiidikontole. Usaldusisiku tasu summas 900 eurot tuleb kanda võlgniku poolt FiMS § 19 lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest. Puudujäävas osas, s.o 970 eurot tuleb A.V.-l tasuda endal Madal ja Partnerid OÜ arvelduskontole nr EE91101220054602017 SEB Pank AS-is. Usaldusisiku tasu väljamaksmiseks kohtu deposiidikontolt tuleb määrus saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda (FiMS § 8 lg.3). FiMS § 54 lg 11 näeb ette määruskaebuse esitamise õiguse usaldusisiku tasu määruse peale. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

9

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.