X kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, Tartu Vangla 19.03.2020. a vaideotsuse nr 1-11/173-2 ja 01.04.2020. a vaideotsuse nr 1-11/212-2 tühistamiseks ning vangla kohustamiseks erinevateks toiminguteks
Resolutsioon
Tagastada X kaebus.
Edasikaebamise kord ja Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu muud selgitused Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vanglas kinnipeetav X esitas 16.04.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles kirjeldab erinevaid Tartu Vangla tegevusi ja episoode. Kaebuse nõueteks on kaebaja märkinud: 1) tuvastada Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus kaebuses kirjeldatud episoodides 1-12; 2) tuvastada Tartu Vangla 19.03.2020. a vaideotsuse nr 1-11/173-2 õigusvastasus ja tühistada vaideotsus; 3) tühistada Tartu Vangla 01.04.2020. a vaideotsus nr 1-11/212-2; 4) kohustada Tartu Vanglat alustama kaebaja suhtes lühiajalisele väljasõidule lubamise õiglast menetlust; 5) kohustada Tartu Vanglat looma süsteemi kinnipeetavate pöördumiste registreerimiseks; 6) kohustada Tartu Vanglat korraldama kinnipeetava riskihindamist ja sotsiaalprogramme, et oleks tagatud kinnipeetavate kaitseõigus pahatahtlikke vanglaametnike eest; 7) kohustada Tartu Vanglat jagama kinnipeetavaga tema kohta päevikukannetes olevat informatsiooni; 8) tuvastada Tartu Vanglas toimunud kaebaja suhtes toimunud psühholoogiline terror ehk piinamine; 9) tuvastada kaebuses kirjeldatud episoodides 4 kuni 11 vangla tegevuse õigusvastasus seoses kaebaja taasühiskonnastumise takistamisega; 10) tuvastada kaebaja kinnipidamine vanglas õigusvastaseks.
2.04.05.2020 saabus kohtule kaebuse täiendus koos lisadega.
3.Kohus asus seisukohale, et X kaebust ei ole võimalik menetlusse võtta ning jättis 30.06.2020. a määrusega kaebuse käiguta. Kaebaja pidi lühidalt ja selgelt täpsustama, mis on tema kohtusse pöördumise eesmärk – kas selleks on lühiajalisele väljasõidule saamine,
sotsiaalprogrammi saamine, kahju hüvitamine seoses väidetava piinamisega või muu. Kaebajal pidi selgelt märkima, kaebuse nõude ning vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu, nimetuse, kuupäeva, numbri ja selle andnud või teinud haldusorgani. Kuna kaebuses on esitatud mitu tuvastamisnõet, siis kohustas kohus kaebajat selgitama, miks on tuvastamisnõude esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks.
4.X esitas 07.07.2020. a vastuse kohtule. Kaebaja selgitas, et vangla omavoli vältimiseks ja kinnipeetava kaitseõiguse tagamiseks tulevikus on suunatud kohustamiskaebuse nõuded 5, 6 ja
7.Mittevajalikud on tühistamisnõuded 2 ja 3, kuna kaebaja vabaneb vanglast. Samal põhjusel ei ole vajalik kaebuse nõue 4. Kaebaja soovib jääda tuvastamisnõude 2 juurde, mis on vajalik kaebuse nõude 9 toodud taasühiskonnastamise takistamise tuvastamiseks kogumis. Nõudes 8 märgitud tuvastamine on vajalik teha kogumis kogu liitkaebuse materjali põhjal. Nõudes 10 vajalik tuvastus on vajalik Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artikli 5 lõike 1 riive tuvastamiseks. Kaebaja leiab, et teda on kinni peetud ilma kohtu korralduseta. Kaebaja soovib lisada kaebusele täiendava nõude tuvastada õigusvastasus toimingus, mis seisnes selles, et kaebaja paigutati ühte kambrisse haige kinnipeetavaga, mis takistas lühiajalisele väljasõidule saamist. Taotluse kahju hüvitamiseks kavatseb kaebaja esitada, kui on vanglast vabanenud. Kohtu seisukoht
5.X on süüdi mõistetud Tartu Ringkonnakohtu 06.09.2012. a otsusega ja karistatud vangistusega 9 aastat. X viibis süüdimõistetuna karistuse kandmisel Tartu Vanglas. Tema karistusaeg algas 09.07.2011 ning lõppes 09.07.2020 (Tartu Maakohtu 19.05.2020. a määrus kriminaalasjas nr 1-11-12514 (11260102952)).
6.Kaebaja on praeguseks vanglast vabanenud.
7.HKMS § 2 lg-st 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja on sisuliselt loobunud osadest kaebuse nõuetest vanglast vabanemise tõttu ning soovinud oma kaebust muuta selliselt, et taotleb Tartu Vangla kohustamist looma süsteemi kinnipeetavate pöördumiste registreerimiseks, korraldama kinnipeetava riskihindamist ja sotsiaalprogramme, et oleks tagatud kinnipeetavate kaitseõigus pahatahtlikke vanglaametnike eest ning kohustada jagama kinnipeetavaga tema kohta päevikukannetes olevat informatsiooni. Kohus leiab, et tegemist on abstraktsete kohustamisnõuetega ning esitatud kujul ei ole need lubatavad. Kaebaja saab nõuda vangla kohustamist üksnes juhul, kui kaebajale tuleneb õigusnormist subjektiivne õigus. Kaebajal puudub õiguslik alus nõuda vanglalt töökorralduse muutmist. Kuna kaebaja ei viibi enam kinnipidamisasutuses, siis ei saa ka kohustamisnõuete rahuldamine aidata kaebajat oma õiguste kaitsel. Isegi juhul, kui kaebaja peaks sattuma uuesti kinnipidamisasutusse, siis ei saa ta tugineda tema suhtes varasemalt antud haldusaktidele või tehtud toimingutele. Kaebajal on võimalik vältida oma õiguste riivet tulevikus läbi selle, et ta ei pane toime õigusrikkumisi ning teda ei paigutata kinnipidamisasutusse.
8.Kui kaebaja leiab, et temalt võeti alusetult vabadus süüdimõistva kohtuotsusega, siis sellega tekitatud kahju hüvitamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Isik võib nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS) sätestatud alustel, ulatuses ja korras (SKHS § 4). Nimetatud hüvitamisnõuete osas tehtud otsuste läbi vaatamiseks on pädev kohus maakohus.
9.Tuvastamisnõuete esitamine kahju hüvitamise eesmärgil ei ole lubatav HKMS § 45 lg-st 2 tulenevalt. Kaebajal tuleb siiski kahju hüvitamiseks pöörduda kohtu poole hüvitamiskaebusega, läbides eelnevalt kohustusliku kohtueelse menetluse vastavalt vangistusseaduse § 11 lg-le 8.
10.Kohtu hinnangul esineb alus kaebuse tervikuna tagastamiseks tulenevalt HKMS § 121 lg 2 p-st 1, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
11.Kaebaja on vanglast vabanenud ning kohus leiab, et haldusasja edasine menetlemine ei tooks kaebajale enam mingit õiguslikku kasu või eelist ega aitaks kaasa kaebaja õiguste või vabaduste realiseerimisele. Kuna kaebaja ei ole enam kinnipeetav, siis ei saa tal olla Tartu Vangla tegevuse õiguspärasuse hindamiseks preventiivset huvi. HKMS § 2 lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluse ülesanne eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Kui tulevikus prognoositav täidesaatva võimu tegevus ei saa enam kuidagi kaebaja õigusi puudutada, ei ole tuvastamiskaebuse esitamine preventiivse huvi eesmärgil põhjendatud. Kaebuse menetluse jätkamine ei ole mingil moel vajalik kaebaja õiguste kaitseks.
12.Seega puudub kaebajal HKMS § 44 lg 1 mõttes ilmselgelt kaebeõigus nõuda vangla kohustamist või vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist võimalike tulevikus aset leida võivate rikkumiste vältimiseks.
13.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.
14.Kahju hüvitamise nõude esitamist käesoleva kaebuse tagastamine ei takista. Kui kaebaja leiab, et vangla tekitas lühiajalise väljasõidu taotluse rahuldamisest keeldumisega või muu haldusakti või toiminguga kahju, siis on kaebajal õigus esitada kahju hüvitamise nõue. Hüvitamiskaebuse esitamiseks tuleb kaebajal enne kohtusse pöördumist läbida vangistusseaduse § 11 lg 8 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus. Asjaolu, et kaebaja on vanglast vabanenud, ei vabasta teda kohtueelse menetluse läbimise kohustusest.
15.Tasutud riigilõivu summas 15 eurot ei kuulu tagastamisele vastavalt HKMS § 104 lg 5 ple 2. Kohtu hinnangul ei saa pooltel olla praeguses asjas muid menetluskulusid (eelkõige esindaja kulusid), mille hüvitamist nad saaksid taotleda. Seega puudub vajadus jaotada menetluskulusid. Menetlusosaliste võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.