lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-734/14

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 10.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-734/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.06.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
996
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus Sirje Kaljumäe

Kohtuasja number

3-20-734

Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2020, Tartu

Kohtuasi

Marek Sinimetsa kaebus Tartu Vangla 18. veebruari 2020. a käskkirja nr 6-2/148 tühistamiseks Kaebaja – Marek Sinimets Vastustaja – Tartu Vangla Menetluse lõpetamine

Menetlusosalised Menetlustoimingud

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada haldusasja nr 3-20-734 menetlus.
2.Jätta riigilõiv (15 eurot), mille tasumisest kohus kaebaja menetlusabina vabastas, riigi kanda. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest (HKMS § 155 lg 5).

ASJAOLUD

1.Tartu Vanglas kinni peetav isik Marek Sinimets esitas 20. aprillil 2020 Tartu Halduskohtule hiljem täpsustatud kaebuse Tartu Vangla 18. veebruari 2020. a käskkirja nr 62/148 tühistamiseks. Vaidlustatud käskkirjaga karistati kaebajat distsiplinaarkorras noomitusega Tartu Vangla kodukorra p 8.4.4 süülise rikkumise eest, kuna käskkirja kohaselt hoidis ta enda kambris rikutud turvakleebistega televiisorit.
2.Kohus võttis kaebuse 4. mai 2020. a määrusega menetlusse ja andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.
Tartu Vangla teatas kohtule 29. mail 2020, et Tartu Vangla on M. Sinimetsa poolt vaidlustatud käskkirja tunnistanud 28. mai 2020. a käskkirjaga nr 6-2/361 kehtetuks. Viidatud käskkirjast ilmneb, et vastustaja tunnistas vaidlustatud käskkirja kehtetuks distsiplinaarmenetluse normi rikkumise tõttu. Vastustaja leidis, et vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamisega on M. Sinimetsa kaebus ja selle nõue muutunud sisuliselt ainetuks ning halduskohtul on alus kaebuse menetlus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada.

3-20-734

4.Kohus andis 1. juuni 2020. a määrusega kaebajale tähtaja, et esitada seisukoht menetluse lõpetamise taotluse kohta ja menetluskulude taotlus koos kuludokumentidega. Kaebaja vastas kohtule 4. juunil 2020. Kaebaja avalduses ei sisaldu küll sõnaselget taotlust menetluse jätkamiseks vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks, kuid kaebaja märgib avalduses kokkuvõtvalt järgmist. Kaebaja toob välja, et vastustaja pole teda toetavalt reageerinud esitatud vaidele ega ettepanekule käskkiri tühistada. Kaebaja arvates on teda alusetult süüdistatud teos, mida ta pole toime pannud. Kaebaja arvates tuleks normide rikkuja siiski välja selgitada, kuna vangla on oma karistuspoliitikaga eeskujuks ning alusetutele süüdistustele peaks järgnema karistus süüdlasele, kes sellise olukorra tekitas. Kaebaja märgib ka, et juhtumist tulenevalt oli ta ka 1,5 kuud temast sõltumatutel asjaoludel ilma televiisorita.
5.Kohus andis 1. juuni 2020. a kohtumäärusega ka vastustajale tähtaja kaebaja seisukohtadele vastamiseks. Vastustaja esitas 10. juunil 2020 vastuväite kaebaja seisukohale, märkides järgmist. Tartu Vangla hinnangul pole kaebaja väited aluseks käesoleva menetluse jätkamiseks. Halduskohtumenetluses pole võimalik taotleda süüdlase tuvastamist, seega pole sellesisuline taotlus lubatav. Vanglaametniku tegevuse eest, kui sellega on kaasnenud kinnipeetava õiguste rikkumine, vastutab avalikku võimu teostava asutusena vangla. Samuti pole õige kaebaja väide, et ta pidi temale määratud distsiplinaarkaristuse tõttu olema ilma telerita 1,5 kuud. Kaebaja televiisoril olnud turvakleebised olid siiski rikkumistunnustega ning need tuli ära vahetada igal juhul. Seega seos distsiplinaarkaristuse määramise ning telviisori kasutamise võimaluse puudumise vahel puudub.

KOHTU SEISUKOHT

6.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust nimetatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. HKMS § 152 lg 2 kohaldamisel peavad olema täidetud mõlemad eeldused – kaebaja tahe menetluse jätkamiseks ning et see oleks ka kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
7.Kohus selgitab, et HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamisnõude esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kohtupraktika on küll erandina HKMS § 45 lg 2 ls-st 2 leidnud, et nn jätkutuvastamiskaebusele üleminekul HKMS § 152 lg 2 kohaldamise korral võib kaebaja õiguste kaitse vajadus tuleneda ka soovist tulevikus hüvitamiskaebus esitada (Tartu Ringkonnakohtu 14. novembri 2019. a määrus asjas nr 3-18-2249, p 9). HKMS § 152 lg 2 kohaselt kontrollib kohus üksnes, kas üleminek on vajalik kaebaja õiguste kaitseks.
8.Kohtu hinnangul on kaebaja saavutanud vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamisega oma kohtusse pöördumise eesmärgi – enam ei eksisteeri kehtivat haldusakti, millega kaebajale oleks määratud distsiplinaarkaristus. Kuna kaebajale määrati vaidlustatud ja nüüdseks kehtetuks tunnistatud käskkirjaga karistuseks noomitus, ei tulene sellest käskkirjast enam kaebajale negatiivseid mõjutusi. Asjas pole ka ilmnenud, et kohaldatud noomitus oleks käskkirja kehtivuse ajal kaebajale mingeid negatiivseid tagajärgi jõudnud põhjustada (nt et seda oleks arvestatud mõne järgmise karistuse määramisel kehtiva distsiplinaarkaristusena või kajastatud kaebaja kohta antud iseloomustuses).
9.Kaebaja leiab, et õigusvastase käskkirja andmises süüdi olev ametnik ei tohiks jääda karistuseta ja seetõttu tuleks normide rikkuja välja selgitada. Kohus selgitab, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda õigusvastaselt käitunud ametniku karistamist. Kaebaja õiguste kaitseks 2(3)

3-20-734

ja eesmärgi saavutamiseks kohane vahend on olnud vastustaja enda poolt käskkirja kehtetuks tunnistamine. Ametnike ja töötajate tööülesannete täitmise üle järelevalve teostamine on asutuse (Tartu Vangla) direktori pädevuses. Kui vangla vastava otsustuspädevusega ametnik (ametiisik, kellel on vanglaametniku ametisse nimetamise õigus) leiab, et käskkirja ebaõige andmine peaks kaasa tooma mõne ametniku karistamise, on tal pädevus distsiplinaarmenetluse alustamiseks ja läbiviimiseks (VangS § 148). Ka vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamine praeguses kohtumenetluses ei annaks kaebajale õigust sellist karistamist taotleda.

10.Kaebaja väidab, et vanglaametnike tegevuse tõttu pidi ta 1,5 kuud olema ilma telerita (kaebajat karistati selle eest, et ta hoidis oma kambris rikutud turvakleebistega televiisorit). Kohus nõustub vastustajaga, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja ning televiisori kasutamise võimaluse puudumise vahel puudub otsene seos. Vastustaja vastuväitest ilmneb, et sõltumata kaebaja karistamise käskkirja kehtetuks tunnistamisest olid televiisori turvakleebised siiski rikkumistunnustega ning need tuli ära vahetada. Tartu Vangla kodukorra punkti 8.4.4. kohaselt kuuluvad elektriseadmed, mille turvakleebised on rikutud, äravõtmisele ja lattu paigutamisele. Juhul, kui kaebaja on seisukohal, et televiisori äravõtmisega on talle tekitatud kahju (nt on ta olnud ilma televiisorita põhjendamatult pikka aega), on võimalik esitada kahju hüvitamise nõue vanglale vastavalt vangistusseaduse § 11 lg-le 8 ning seejärel läbida vajadusel ka kohtumenetlus. Praegusel juhul ei ole kaebaja kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsust kohtule väljendanud.
11.Eelnevat arvestades ei pea kohus põhjendatuks menetluse jätkamist ja lõpetab kaebuse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas (sama nõudega samal alusel) halduskohtule uuesti kaebuse esitamine lubatud. Sellest tagajärjest on kohus kaebajat ka juba 1. juuni 2020. a määruses teavitanud.

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium