lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-776/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 29.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-776/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1113
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-776

Määruse kuupäev

29. aprill 2020

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Nikolai Lebedevi (Lebedev) kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada plastkarp mahutavusega 450 ml ja Tartu Vangla 16. aprilli 2020. a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/231-2 õigusvastasuse tuvastamiseks

RESOLUTSIOON

Tagastada Nikolai Lebedevi kaebus

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Tartu Vangla kinnipeetav Nikolai Lebedev esitas 26. aprillil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada 16. aprilli 2020. a vaideotsus nr 1-11/231-2 ning rahuldada kaebaja taotlus ja väljastada kaebajale plastkarp mahutavusega 450 ml. Kaebaja leiab, et tema vaie oli põhjendatud, vaides oli konkreetselt kirjas „kohustada väljastada mulle vastava mahutavusega 450 ml plastkarp“, mistõttu oli vaie põhjendatud ja vaide tagastamine kuulub tühistamisele. Koos kaebusega esitas N. Lebedev taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja kaebuse liitmiseks ühte menetlusse kaebaja teiste kaebustega.
2.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Vangla poolt kohtule esitatud dokumentidest ilmneb, et Tartu Vangla tegi kaebaja 2. aprilli 2020. a vaide nr 1-11/231-1 osas otsuse 16. aprillil 2020, tagastades kaebaja vaide. Kohus selgitab, et vaide tagastamise otsus, millega jäeti vaie sisuliselt läbi vaatamata, ei ole haldusakt, vaid toiming. Kuna HKMS § 37 lg 2 kohaselt on võimalik tühistada üksnes haldusakti või selle osa, ei ole seega võimalik tühistada Tartu Vangla
16.aprilli 2020. a vaide tagastamise otsust nr 1-11/231-2, vaid kohus võib kindlaks teha selle õigusvastasuse. Arvestades eeltoodut ning kaebaja eesmärki saada soovitud plastkarp, tõlgendab kohus kaebust ning mõistab, et N. Lebedev on esitanud kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks väljastada plastkarp mahutavusega 450 ml ja Tartu Vangla 16. aprilli 2020. a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/231-2 õigusvastasuse tuvastamiseks.
4.Kohus võtab kõigepealt seisukoha N. Lebedevi kohustamiskaebuse osas (I) ning seejärel lahendab toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude menetlusse võtmise võimalikkuse (II). I
5.HKMS § 121 lg 1 p 1 näeb ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena ette olukorra, kus vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
6.Riigikohus on märkinud, et kohtute pädevuse piiritlemisel on lähtekohaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 5. juuni 2007. a määrus nr 3-2-1-63-07, p 8). Vangistuse täideviimise ja vanglate korraldamise funktsioonide raames on kinnipeetava õigussuhe riigiga reguleeritud avaliku õigusega, samuti on avaliku õigusega reguleeritud vanglaametnike teenistussuhe riigiga, eraõiguslik võib riigi õigussuhe kinnipeetavaga olla erijuhtudel, nt vangla poolt raviteenuse osutamisel või vangla kaupluse kaudu kaupade vahendamisel (riigivastutuse seadus § 1 lg 3 p 1, Riigikohtu halduskolleegiumi 12. juuni 2012. a otsus nr 3-3-13-12, p 15).
7.Riigikohtu halduskolleegium selgitas 31. jaanuari 2013. a otsuse nr 3-3-1-48-12 p-s 10, et vangla avalik-õiguslikku kohustust tagada kinnipeetavale võimalus teha sisseoste tuleb eristada müügilepingust tulenevatest poolte õigustest ja kohustustest, mis alluvad eraõiguse regulatsioonile. Müügilepinguga ei reguleerita avalik-õiguslikke, vaid eraõiguslikke suhteid. Müügilepingust tulenev müüja kohustus anda ostjale üle müüdav asi ja teha võimalikuks omandi üleminek ning ostja kohustus tasuda müüjale asja hind ja võtta asi vastu on eraõigussuhtest tulenevad kohustused ning vaidlused nende üle alluvad maakohtule (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 14. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-72-11, p‐d 11 ja 12). Seevastu halduskohtu pädevuses on kontrollida, kas vangla on täitnud avalik-õigusliku kohustuse tagada kinnipeetavale reaalne võimalus teha sisseoste.
8.Käesoleval juhul heidab kaebaja vanglale ette, et vangla kauplusest ostetud plastkarp on puudustega, kuna karbile oli märgitud selle mahutavuseks 450 ml, kuid tegelikkuses on see mahutavusega 400 ml. Kohus on seisukohal, et plastkarbi müügilepingu sõlmimisel kujunes vangla ja kaebaja vahel eraõiguslik suhe, mille raames asja lepingutingimustele mittevastavust saab kontrollida ja lepingu täitmise nõuet kui õiguskaitsevahendit menetleda tsiviilkohtumenetluse korras.
9.Kuivõrd kohtu hinnangul kujunes vangla ja kaebaja vahel välja eraõiguslik suhe, ei kuulu tekkinud vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse. Seepärast tagastab kohus N. Lebedevi kaebuse osas, milles ta taotleb 450 ml mahutavusega plastkarbi väljastamist, HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda maakohtu poole.
10.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
11.HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
12.Kohus on tõlgendanud, et kaebaja on Tartu Vangla 16. aprilli 2020. a vaide tagastamise otsusega nr 1-11/231-2 ehk toiminguga seonduvalt esitanud kohtule õigusvastasuse tuvastamise kaebuse.
13.Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (HKMS § 37 lg 2 p 6 ja HKMS § 44 lg 1). Kuna tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend, siis näeb HKMS selle esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks, (HKMS § 38 lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Seejuures ei anna HKMS § 45 lg 2 teise lause kohaselt õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus. Vastavalt HKMS § 45 lg-le 3 võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.
14.Eeltoodust nähtuvalt on Tartu Vangla 16. aprilli 2020. a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/231-2 kui vaidemenetluse käigus tehtud menetlustoimingu iseseisvalt vaidlustamise võimalused halduskohtus piiratud ning sellise menetlustoimingu peale saaks esitada tuvastamiskaebuse üksnes juhul, kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Arvestades, et kaebaja põhjendas, et tema vaie vaadati läbi valesti, kuna selles sisaldus selgesõnaliselt taotlus väljastada 450 ml mahutavusega plastkarp, on kohus seisukohal, et kaebaja õiguste kaitseks on tõhusam nõue väljastada 450 ml mahutavusega plastkarp. Sellise nõude saab kaebaja esitada maakohtule (vt käesoleva määruse p-d 8-9).
15.Seega puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus Tartu Vangla 16. aprilli 2020. a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/231-2 eraldiseisvaks vaidlustamiseks, mistõttu tagastab kohus Tartu Vangla 16. aprilli 2020. a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/231-2 peale esitatud kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
16.Kohus juhib sarnaselt ülaltoodule tähelepanu, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
17.Seonduvalt kaebuses esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega ja kaebuse liitmise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, siis jätab kohus nimetatud taotlused sel põhjusel menetlemata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium